Väärteoasi nr 4-20-3169 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2020.a Tallinnas Väärteoasja number 4-20-3169 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Simona Šois Kohtuasi Sergey Pankovi (isikukood: väärteokaebus nr 4-20-3169 Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 08.07.2020.a otsus väärteoasjas nr 2302,20,001774 Asja läbivaatamise kuupäev 16.09.2020.a Istungil osalenud isikud 36205263744) kaebuse esitaja Sergey Pankov; kaitsja Aleksei Smelov; kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Jätta Sergey Pankovi kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 08.07.2020.a otsus väärteoasjas nr 2302,20,001774 muutmata. Kaebuse esitaja kaitsja Aleksei Smelovi taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 525 eurot – jätta rahuldamata ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda. Asitõendid ja salvestised: - 1 DVD-plaat videosalvestistega – jätta väärteoasja materjalide juurde. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 08.07.2020.a otsusega väärteoasjas nr 2302,20,001774 määratud rahatrahv 1 summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud makserekvisiitide järgi 15 (viiteistkümne) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 16.10.2020.a. Asjaolud ja menetluse käik 10.06.2020.a on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja A L koostanud Sergey Pankovile väärteoprotokolli selle kohta, et 08.02.2020.a (õigeks tuleb lugeda 03.02.2020.a vt otsuse põhjendused lk 5-6) kella 13:15 ajal Tallinnas, Paldiski mnt- Toompuiestee tn ristmikul, juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas sõiduautot xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju A Mile (fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega). Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 46 lg 3 ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 08.07.2020 on koostatud S. Pankovile samas asjas väärteootsus nr 230220001774 ning teda on karistatud LS § 46 lg 3 rikkumise eest LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, summas 120 eurot. 16.09.2020.a kohtuistungil leidis menetlusalune isik, et tema ei ole antud väärtegu toime pannud. Ta on liiklusõnnetuse kohas küll veoautoga korduvalt sõitnud, kuid ei tea, et oleks avariid põhjustanud. Samuti sõidab ta alati parempoolses reas, sest ainult selliselt on ristmikul võimalik suure masinaga vasakpööret teostada. Ristmiku ületamist veoautoga 03.02.2020.a kell 13:15 ta tunnistab. 16.09.2020 kohtuistungil leidis Sergey Pankovi kaitsja Aleksei Smelov, et menetlusalune isik ei ole antud tegu toime pannud. Tema süü ei ole tõendatud. Avariid ei ole ristmikul toimunud, mis on tuvastatav videosalvestiselt nähtu põhjal. Kaitsja leiab, et isik sõiduauto roolis võib eksida või valetada. Välistatud ei ole ka, et sõiduauto juht rikkus ise LS nõudeid (st põhjustas ise kokkupõrke). Tegemist on kõrvaldamata kahtlustega, mis tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebaja süü on tõendatud sõidukitest tehtud fotodega, videosalvestistega, tunnistaja M. Mi ütlustega, kaebaja enda ütluste ja ekspertiisiga. Tunnistaja M. Mi ütlused on usaldusväärsed, ta kirjeldab toimunud õnnetust üksikasjalikult. Videosalvestiselt on selgelt näha, et veoauto juht ületab ristmiku kahe raja vahel, mis riimub M. Mi ütlustega. Oluline on, et ekspert on öelnud, et sellel kohal veoautol ei peagi jääma jälgi (kokkupõrkest). Kokkupõrge toimus vahetult enne ristmikku, kaitsja seisukoht, et õnnetus ei ole otsuses ja protokollis täpselt märgitud, on alusetu. Õnnetuse toimumise asukoht on piisava täpsusega kajastatud. Karistus on määratud kaebajale alammääras ja on põhjendatud. Esindaja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud üle menetlusaluse isiku ning kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et Sergey Pankovi süü on täies mahus tõendatud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuasjas puuduvad otsesed objektiivsed tõendid, mis kajastaksid toimunud avarii toimumishetke. Asja kohta on andnud ütlusi politsei poole pöördunud tunnistaja M. M, kelle sõnul põhjustas avarii ja tema juhitud sõiduautole vigastused veoauto xxxx. Viimase juht Sergey Pankov on oma ütlustes eitanud avarii põhjustamist, kuid tunnistas kohtus 03.02.2020.a kella 13:15 ajal ristmiku ületamist. Tunnistaja M. Mi ütlused toimunu osas loeb kohus usaldusväärseks ja leiab, et need riimuvad asjas kogutud teiste objektiivsete tõenditega. Nimelt on M. M kohtus vahetult üle kuulatud ja tema ütlustest nähtub, et 03.02.2020.a sõitis tema sõiduautoga xxxx Tallinnas Paldiski mnt-l, kui tema autole sõitis veoauto otsa, see oli roheline kallur. Tema sõitis parempoolsel rajal (kannatanu selgitas oma sõiduki paiknemist ka skeemi abil), tema autot tabas veoauto vasakpoolse tagumise ukse juurest. Kokkupõrge toimus väga lähedal ristmikule, Xxxx hotelli kõrval, ta ei olnud suunatuld veel sisse lülitanud. Enne kokkupõrget tema autol vigastusi ei olnud. Veoautojuht sõitis edasi. Esialgu oli ta šokis, kuid sõitis kohe veoautole järele ja tegi telefoniga pilti veoauto tagaosast, asudes ise enda autos juhikohal (tl 7-8). Sõiduauto tagauks on siiani mõlkis, parandamata. Ütluste andmisel kõlas tunnistaja siiralt, vastas küsimustele avatult. Kohtu hinnangul kinnitab tunnistaja ütlusi ka kohtuistungil vahetult vaadeldud videosalvestis. Kuigi videosalvestiselt ei ole kokkupõrge nähtav, on sellel näha ristmik. Videosalvestisel on nähtav ristmik Balti jaama suunalt Tõnismäe suunale (ülevalt alla). Ristmik on ristikujuline (Xkujuline). Kaebaja ja tunnistaja sõidukid ilmuvad kaadrisse alt paremalt. Nimetatud vaates paistab vasakpöördeks (Balti jaama suunal) kaks sõidurada, seejärel jalgrattaratta ja seejärel üks paremapöörderada (Tõnismäe suunal). Vasakpöördel ei ole sõidurajad maha joonitud. Joontega on tähistatud jalgrattarada ja ka jalgrattaraja pöördeosa ristmikul. Edasiselt käsitab kohus selguse huvides selle tänava (Paldiski mnt) pärisuunavööndi kolme sõidurada nii, et esimeseks loeb parempöörderaja Tõnismäe suunal, selle järel tuleb jalgrattarada, teiseks loeb vasakpöörderaja ehk keskmise raja ning kolmandaks kaamerale kõige lähemal asunud raja. Esimestena sooritavad vasakpöörde teisel rajal kaks sõiduautot, seejärel kell 13:15:29.653 kuni 13:15:31.146 valge kaubik kaadri alumisest servast ehk kolmandal rajal. Kell 13:15:32.394 ilmub kaadrisse parempoolsest nurgast veoauto xxxx, just kui vasakule pöörava teise sõiduraja parema külje ääres liikudes (kabiini osa). Juba ristuvat jalgrattarada ületades kell 13:15:33.160 asub veoauto silmnähtavalt just kui kahe raja vahel, kaldudes kolmanda sõiduraja suunas. Ületades ristuva tee (Toompuiestee) esimest rada, paikneb veoauto juba ilmselgelt kahe sõiduraja keskel (arvestades varem möödunud sõiduautode ja valge kaubiku liikumistrajektoori mõttelise kaare ulatust pöörde tegemisel). Kell 13:15:34.779 on näha veoauto kaldumine teisest sõidurajast välja, ta on eemaldunud teise sõiduraja parempoolse piiri ehk jalgratta tee tähistest märgatavalt esimese sõiduraja poole. Kell 13:15:34.824 on veoauto silmnähtavalt kahe raja keskel. Kell 13:15:34.898 ilmub kaadrisse sõiduauto xxxx esiosa. Auto asub osaliselt (keskosast) jalgratta rajal. Sõiduauto vasakpoolne tagumine uks ja sellel olev vigastus on kaadris näha kell 13:15:35.
- Kell 13:15:35.637, olles esiosaga ristuva jalgratta tee vasakpoolset äärt ületamas, paikneb sõiduauto teise vasakule pöörava raja parempoolse ääre juures (vastas). Veoauto (tagumine osa) väljub vaateväljast kell 13:15:35.
- Sõiduauto jätkab vasakpööret teise sõiduraja parempoolse ääre lähedal, väljudes kell 13:15:37.885 vaateväljast. Selline sündmuste käik on kooskõlas M. Mi ütlustega. 3 Nimetatu näitab aga ilmselt veoauto juhi eksimust enda ütlustes. Nimelt ei sõitnud Sergey Pankovi poolt juhitud veoauto xxxx mitte teise (ehk vasakule pööravatest parempoolse) raja piires, vaid videosalvestiselt nähtub selgelt kuidas ta sõitis ristmikule just kui parempoolsest rajast, ristmiku ületas kahe vasakule pöörava raja vahel, sealjuures ületades ristmiku enne M. Mi poolt juhitud sõiduautot xxxx. Samuti kinnitab kannatanu ütlusi asjaolu, et vahetult enne ristmikule jõudmist oli kannatanu auto teise raja parempoolsest osast väljas, asudes jalgrattarajal. Nimetatu riimub sellega, et kokkupõrget tajudes M. M ehmus ning tõepärane on seegi, et instinktiivselt tõmbas tunnistaja oma sõiduki paremale (tl 17pö, 18). Seega on kohtu hinnangul M. M andnud eluliselt usutavaid ütlusi enda liikumise ja toimunud avarii osas (liikudes teise raja parempoolses osas, „vajus“ tema auto küljele veoauto, misjärel tema tõmbas rooli paremale), kui ka selles osas, et peale sündmust ta sõitis veoautole järgi ja pildistas seda (videost nähtuvalt ületab ristmiku esimesena veoauto xxxx ja seejärel sõiduauto xxxx). On eluliselt usutav, et veoauto juht ei pruukinud mingil põhjusel parempoolsel rajal sõitnud xxxx märgata ja pöörde paremaks sooritamiseks asuski teise ehk parempoolsesse vasakpöörderatta, toimus kontakt kahe auto vahel, mida veoauto juht kiiruse, müra ja kontakti asukoha tõttu ei pruukinudki tajuda. Kaebaja Sergey Pankov selgitas kohtus, et sai politseist teada justkui tema on avarii põhjustanud. Tema on sellel ristmikul korduvalt sõitnud, seal on 3 rada, 2 vasakule ja 1 paremale. Tema liikus kahest vasakule minevalt rajalt paremale, liikudes kõige parempoolsemast rajast vasakule, ei vahetanud rada ristmikule lähenedes, sõitis nii kogu aeg lööki pole kuulnud, fotodel tl 7-8 ei ole veoauto numbrit näha. Samas tunnistab, et kontuuri poolest sarnane sõiduk tema sõidukile. Seda teed mööda liigub tihti, päevas 4-5 sõitu. Tunnistaja M. Mit ei tunne, vihavaenu ei ole. Arvab, et kui riivaks teist, väiksemat autot tunneks seda veoauto kabiinis. Ristmiku ületamist 03.02.2020.a kella 13:15 ajal tunnistab. Veoautol enne vigastusi ei olnud, auto kuulub firmale E. Videosalvestiselt nähtut selgitab, et ta ei sõitnud parempoolse raja ääre lähedal, sest ruumi ei jätkunud pöördeks. Seega tegelikkuses on Sergey Pankov tunnistanud ristmiku ületamist märgitud kellaajal, mistõttu ei ole kahtlust ka selles, et tunnistaja M. M tegi õigest veoautost pilti. Asjaolu, et kaebaja ristmiku ületas kahe raja keskel, on videosalvestiselt nähtav ka kaebajale endale. Tema väide, et pöördeks ei jätkunud ruumi, selgitabki asjaolu, miks õnnetus toimuda sai – nimelt veoautojuht, märkamata sõiduautot, asus suurema liikumiskaarega vasakpööret sooritama. Viimast kinnitab kohtu hinnangul kaudselt ka ekspertiisiaktis nr 20E-LT0014, 27.05.2020.a antud ekspertarvamus, millisest nähtuvalt ei saa kinnitada ega ümber lükata, kas sõiduauto Volvo vigastused vasakpoolsel tagumisel uksel on tekkinud kontakteerumisel veoautoga xxxx. Ekspertiisi kirjeldavast osast selgub, et arvestades sõiduautol olevate vigastuste paiknemist, on väidetav kokkupõrke puhul kontakteerunud alana vaadeldav eelkõige veoauto xxxx esimene parempoolne nurk. Nimetatud kohas veoautol ei nähtu vigastusi. Kuivõrd veoauto xxxx esistange on kaetud struktuurse plastikuga ja kontakt sõidukite vahel oli võrdlemise nõrk, ei peagi sinna ulatuslikke kontaktjälgi jääma. Antud juhul kinnitab see asjaolu, et kontakt sõidukite vahel oli võrdlemisi nõrk, mistõttu ei pidanudki veoautojuht seda tajuma, samuti ei pidanudki veoautole vigastusi jääma. Uurides tehtud fotosid ja ekspertiisiakti on ilmne, et nimetatud piirkonnas (veoauto esistange osa kabiini kõrvalistujapoolses küljes) ei pruukinud sõiduauto oma madalama kõrguse ja asukoha tõttu olla veoautole nähtav. Peegel asub täpselt nimetatud koha kohal, seega, asus sõiduauto veoautojuhile pimedas nurgas. Tähelepanuväärsed on siinkohal veel järgmised nüansid. Juhul, kui veoautojuhi väide, et ta ise ei tajunud õnnetust vastab tõele, siis tekitab küsimusi, kuidas ta saab antud päeva ja kellaaega mäletada ja eristada, kui ta märgitud teed läbib 4-5 korda päevas. Samuti on märgata, et selleks hetkeks, kui veoauto ja sõiduauto ristmikku ületavad, on valgusfoori roheline tsükkel kestnud vähemalt 30 sekundit (see on kogumis tuvastatav Toompuiesteel kulgeva autoliikluse seiskumise, kaadris olevate fooritulede ja Paldiski maanteelt sõitma hakkavate sõidukite pinnalt) ehk siis võib tegemist olla ka sooviga n-ö viimasel hetkel kiirustades ristmiku ületada jõudmiseks. Kaadritelt on aru saada ka see, et 4 veoauto ei ületa ristmikku aeglaselt, vaid videosalvestiselt nähtuvat, sekundites kulgevat aega hinnates enam-vähem sama kiirusega kui sõiduauto, vaatamata sellele, et veoautol on oluliselt suurema gabariidiga, rohkemate telgedega ja sel on liivakoorem. Kaudselt kinnitab õnnetuse asjaolusid ka 03.02.2020 teostatud sündmuskoha vaatluse protokoll, milline kajastab ristmikku asukohta ja olusid järgnevalt (tl 1): sündmuskoht asub Tallinnas, Paldiski mnt ja Toompuiestee tn ristikul. Toimunud on kokkupõrge sõidukiga küljelt, sõidutee kate on püsikate, kuiv, sõidutee on korras, ilmastiku olud selged, valge aeg, + kujuline ristmik, suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Liiklusõnnetuses osalenutena on fikseeritud M. M, sõiduautol xxxx, riikliku registreerimisnumbriga xxxx, tekkinud kahju: vasakpoolne tagumine uks mõlkis; ja teine osaleja Sergey Pankov, veoautol xxxx, riikliku registreerimisnumbriga xxxx, vigastused puuduvad. juuresoleval fototabelil on nähtavad sõiduautol esinevad vigastused (tl 3-5, f 4-8). Märgitud andmetest nähtuvalt on M. Mi juhistaaž 14 aastat ja S. Pankovil 16 aastat. 03.02.2020 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli juures oleval fototabelil (tl 7) on foto veoautost xxxx tagant vaates, tuvastatav riiklik registreerimisnumber xxxx; foto on tehtud auto salongist juhi kohalt (tl 7-8). Märgitu kinnitab tunnistaja M. Mi ütlusi sellest, et tema tegi avarii põhjustanud sõidukist foto ja foto põhjal on tuvastatud veoauto xxxx, riikliku registreerimisnumbriga xxxx. M. Mi ütlusi sõiduautol esinevate vigastuste osas kinnitavad sõiduki xxxx vaatlusprotokollis (tl 9-10) 03.02.2020 fikseeritud sõiduautol esinenud vigastused: kahjustatud vasakpoolne tagumine uks. Asjaolu, et just Sergey Pankov avarii ajal veoauto roolis oli, on lisaks tema enda ütlustele tõendatud ka AS T e-posti teel edastatud vastusega (tl 22) selle kohta, et sõiduki xxxx xxxx kalluri juht on Sergey Pankov. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd tunnistaja M. M ja kaebaja Sergey Pankov on teineteisele võõrad, nende vahel puudub vihavaen või muu põhjus teineteist süüstada, objektiivsed tõendid kinnitavad tunnistaja M. Mi ütlusi, siis puudub kohtul igasugune alus neis kahelda. Kohus leiab, et kaitsja poolt esitatud väide, justkui oleks kahtluse all, et tunnistaja ise rikkus liiklusseaduse nõudeid ja kaldus oma raja piirest välja, ei ole usutav ning seda ei toeta ka asjas kogutud ja uuritud objektiivsed tõendid. Videosalvestiselt nähtu põhjal sõidab tunnistaja ristmikule lähenedes osaliselt jalgrattarajal (mis on põhjendatud käitumine veoautolt saadud löögi järel), ületades ristmiku samas oma raja piires, samal ajal kui veoautojuht sõidab ristmikul just kui teise raja parempoolse ääre lähedal, kuid ületab ristmiku sisuliselt kahe raja vahel. Kohus arvestab ka autode liikumiskiirust, veoauto koormat ja suurust ning juhtide staaži ning leiab, et puudub igasugune alus arvamiseks, et sõiduauto juht oleks kaotanud kontrolli oma sõiduki üle, väljunud teise raja piiridest ja põrganud kokku seal liikunud veoautoga. Kohtu hinnangul on ilmne, et veoauto roolis olnud kaebajal oli tema sõiduki kiirust ja pöördetrajektoori arvestades pööret mugavam sooritada teiselt rajalt. Teadmata asjaoludel reastus ta ümber sellisel ajal ja viisil, mis põhjustas kontakti teisel rajal liikunud, kuid talle märkamatuks jäänud sõiduautoga, misjärel teostas suure liikumiskaarega, kuid ka mitte teise raja parempoolse ääre lähedalt vasakpöörde. Kohtu hinnangul näitavad kogutud materjalid seda, et M. M liikles hoolikamalt kui kaebaja. Samuti juhib kohus kaitsja tähelepanu sellele, et sellise skeemi puhul jaatab kaitsja asjaolu, et kaebaja liikles esimesel rajal ja vahetas rada, sest vastasel juhul ei ole tunnistajal võimalik tema autoga kontakteeruda. Vaidlust ei ole selles, et veoauto ületas ristmiku esimesena ja sõiduauto teisena. Puutuvalt sellesse, kas väärteoprotokollis esinevad eksimused välistavad menetlusnormide rikkumise tõttu kaebaja vastutusele võtmise, leiab kohus, et see ei ole nii. Tõepoolest on väärteoprotokollis kajastatud sündmuse toimumise kuupäev 08.02.
- Selle kohta andis tunnistajana ülekuulatud menetleja A L selgituse, et väärteoprotokollis nr AB1605067 olev 5 kuupäev 08.02.20.a on ilmne numbriline eksitus, õige sündmuse toimumise kuupäev on 03.02.2020.a. Kuivõrd kõigis teistes dokumentides [sündmuskoha vaatluse protokoll (tl 1), A L poolt edastatud e-kirjades (tl 21, 22), ekspertiisimääruses (tl 26, 27) ja -aktis ( tl 28)] ning eelkõige ka väärteootsuses 08.07.2020.a on kajastatud sündmuse toimumise kuupäevana 03.02.2020.a, siis leiab kohus, et tegemist on ilmse numbrilise eksimusega ning tegemist ei ole menetlusnormide olulise rikkumisega. Samuti tuleb märkida, et kuupäev 03.02.2020.a ei tule kaebajale üllatusena, sest igas teises dokumendis on kajastatud sündmuse õige kuupäev. Sealjuures on Sergey Pankov tunnistajana ülekuulamisel ise märkinud kuupäevana 03.02.2020.a (tl 23 pö). Tegemist on tehnilise eksimusega, mis on kohtumenetluses ületatud. Kohus loeb õigeks kuupäevaks väärteoprotokollis 03.02.2020.a. KARISTUS Liiklusseaduse § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on Sergey Pankovit karistanud 30 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 120 eurot. Sergey Pankovi käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Nii nagu kohtuväline menetleja on leidnud, asub ka kohus seisukohale, et Sergey Pankov ei pidanud ise kokkupõrget tajuma, ega ole tahtlikult sündmuskohalt lahkunud. Viimast ei ole temale ka ette heidetud. Kohtu andmetel on Sergey Pankov varem karistamata isik. Kohus leiab, et käesoleva teo on ta toime pannud KarS § 18 lg 3 kohaselt hooletusest, st isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Nimelt leiab kohus, et veoautoga liikluses osaledes, sealjuures vahetult enne kaherajalisele ristmikule välja sõites, oleks pidanud Sergey Pankov tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et rada ei ole manöövri sooritamiseks vaba, kuid ta ei teinud seda. Nimelt nähtub videosalvestiselt et nii enne kui pärast veoauto xxxx poolt ristmiku ületamist, ületasid seda ka teised autod, lisaks sõiduautole xxxx. Seega ei olnud Sergey Pankov liikluses piisavalt hoolas. Kaebajale on mõistetud karistus sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohus nõustub sellega, leides, et see on kohane karistus varem karistama isikule, kes on teo toimepannud hooletuse vormis ja põhjustanud oma tegevusega varalise kahju. Teoga on põhjustatud varalist kahju, kuid mitte märkimisväärses ulatuses (vigastada sai sõiduauto tagumine uks). Sergey Pankov on täisealine, süüvõimeline isik. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et mõistetud karistus on kohane ja selle muutmiseks alused puuduvad. Asitõendid ja salvestised Väärteotoimikus asuv 1 DVD-plaat videosalvestistega on tegu on dokumentaalses vormis asitõend (teabetalletus), mis tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohus juhindub VTMS § 23, § 38 lg 1; § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, KrMS § 126 lg 3,
- (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 6