KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2015, Tartu kohtumaja Tsiviilasi M. K. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja

§ 153

lg 1 p 2): Võlausaldaja 1 2 Danske Bank AS (Danske Bank AS Eesti filiaali kaudu) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Kokku: Rahuldamata nõude summa EUR Jaotise % 11 540,86 55,65 9 198,75 20 739,61 44,35 100,00

1. Kinnitada pankrotihaldur Küllike Mitt’i poolt M. K. (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 222,90 eurot, sh käibemaks. Summa mõista välja OÜ-le ÜK Büroo.
2. Määrata pankrotihaldur Küllike Mitt’i töötasu suuruseks M. K. (pankrotis) pankrotimenetluses 211,25 eurot, millele lisandub käibemaks 42,25 eurot, ja mõista summa välja OÜ-le Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu haldur tegutseb.
3. Anda M. K. (pankrotis) menetlusabi pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulutuste hüvitamiseks riigi vahenditest summas 185,75 eurot, millele lisandub käibemaks 37,15 eurot, ja pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 211,25 eurot, millele lisandub käibemaks 42,25 eurot. Tsiviilasi 2-15-1786
4. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta: 7.
5. pankrotihaldur Küllike Mitt’i vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks riigi vahenditest 185,75 eurot, millele lisandub käibemaks 37,15 eurot, OÜ-le ÜK Büroo, rk 12039527, arvelduskonto nr XXX Swedbank; 7.
6. pankrotihaldur Küllike Mitt’i pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 211,25 eurot, millele lisandub käibemaks 42,25 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum, rk 10609096, arvelduskonto nr XXX Swedbank.
7. Algatada M. K. (ik XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176lg 2).

1. Jätta M. K. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada M. K. (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. aprillil).
4. M. K. esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2015 390 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, Mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav 2/11 Tsiviilasi 2-15-1786 hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja Mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 14. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 16. Määruse peale võib võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. MENETLUSE KÄIK

1. M. K. esitas 04.02.2015 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti välja- kuulutamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas M. K. kohtule ka avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 18.02.2015 määrusega kuulutati välja M. K. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt. Jaotusettepanek kinnitati 12.08.2015 määrusega.
2. 23.09.2015 esitas pankrotihaldur Küllike Mitt kohtule taotlused: 1) lõpetada M. K. pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu

§ 158

lg 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamakseteks; 2) määrata M. K. pankrotihalduri tasu OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks (so büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb) summas 211,25 €, millele lisandub käibemaks 42,25 €; 3) kinnitada M. K. pankrotimenetluse läbiviimisega seotud pankrotimenetluse kulud summas 222,90 €; 4) määrata M. K. pankrotimenetluses menetlusabi andmine. Määrata, et menetlusabi korras kantakse M. K. pankrotimenetluse kulud summas 185,75 €, millele lisandub käibemaks 37,15 € ja pankrotihalduri tasu summas 211,25 €, millele lisandub käibemaks 42,25 €, riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu tuleb tasuda OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) arvelduskontole XXX Swedbank AS-s ja hüvitis M. K. pankrotimenetluse kulude katteks tuleb tasuda OÜ ÜK Büroo (rk. 12039527) arvelduskontole XXX Swedbank AS-s; 5) vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest; 6) otsustada M. K. kohustustest vabastamise menetluse algatamine; 7) M. K. suhtes võlgadest vabastamise menetluse kohaldamisel kohustada võlgnikku – M. K. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kohustada M. K. ennast täitma usaldusisiku kohustusi, määrata M. K. usaldusisik kohtu omal äranägemisel. 3. Võlausaldajate üldkoosoleku poolse usaldusisiku nimetamise ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 23.09.2015 M. K. (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolekule mitte ühtegi võlausaldajat ei ilmunud. 4. 29.09.2015 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 958 (üheksasada viiskümmend kaheksa) eurot hiljemalt 3/11 Tsiviilasi 2-15-1786 19.10.2015. Võlausaldajatest ja kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud. ARUANNE Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 5.

M. K. pankrotivara üldiseloomustus - pankroti väljakuulutamise hetkel oli M. K. nimel teadaolevalt järgmine vara: 1) sõidukid – puudusid; Liiklusregistri nn vanas andmebaasis on M. K. nimele registreeritud: 1) veoauto ZIL 157 (riiklik reg.märk XXX, ehitusaasta 1979); 2) sõiduauto KAZ 608 (riiklik reg.märk XXX, ehitusaasta 1983); 3) sõiduauto Opel Rekord 2,0 S (riiklik reg.märk XXX; ehitusaasta 1986) 4) sõiduauto HANOMAG (riiklik reg.märk XXX; ehitusaasta 1939). M. K. selgituste kohaselt ühtegi nimetatud sõidukit reaalselt enam ei eksisteeri, sest need on amortiseerumise tõttu aastaid tagasi utiliseeritud. Ka pankrotihalduril puuduvad andmed, mis kummutaksid eeltoodud väiteid. Liiklusregistrist ning Liikluskindlustusfondi andmebaasidest nähtuvalt puudub sõidukitel juba aastaid kindlustus ning tehniline ülevaatus. Need asjaolud kinnitavad seda, et sõidukid ei osale teeliikluses või ei ole sõidukeid tegelikult enam olemas. 2) haagised – puudusid; Liiklusregistri andmebaasis on M. K. nimele registreeritud isevalmistatud haagis (reg.märk XXX, esmane registreerimine 01.01.2000). M. K. selgituste kohaselt oli haagis juba aastaid tagasi tugevalt amortiseerunud ning sisuliselt väärtusetu. Haagis ei ole väidetavalt ka enam tema valduses. Arvestades asjaolu, et Liikluskindlustusfondi andmebaasist nähtuvalt puudub haagisel kehtiv liikluskindlustus ja tehnoülevaatus, järeldab ka haldur, et faktiliselt haagist enam teeliikluses ei kasutata ning tegemist võib tõesti olla väärtusetu varaga. 3) kinnisasjad – puudusid; 4) ehitised kui vallasasjad – ehitisregistri elektroonilises andmebaasis oli registreeritud M. K. nimele vallasasjana elamu (ehitisregistri kood XXX) aadressil XXX. M. K. väidete kohaselt talle ehitisi kui vallasasju ei kuulu, kõnealune ehitis on aastaid tagasi täielikult põlenud ning maa erastamisest on ta aktiivselt loobunud. Pankrotihaldur pöördus ehitisega seotud asjaolude täiendavaks selgitamiseks päringuga V. V. poole. V. V. on oma teatises 13.03.2015 kinnitanud asjaolu, et M. K. omandas 1995. aastal nn XXX, kuid see hävis aasta hiljem tulekahjus. M. K. ei taastanud elamut ja loobus seetõttu ka teenindusmaa erastamisest (30.06.1998 avaldus XXX). Käesoleval ajal paikneb nimetatud ehitise vare teisele isikule kuuluval katastriüksusel 71503:001:0208, kinnistusregistriosa nr XXX. Eeltoodust nähtuvalt ei olnud M. K. pankroti väljakuulutamise hetkel müügikõlbulikku vara. 6. M. K. pankrotivara müügist laekumised – M. K. pankrotivaras ei ole olnud realiseerimiskõlbulikku vara, mistõttu vara müügist laekumised puuduvad. 7. M. K. pankrotivarasse laekumised töötasust – M. K. ei tööta ja ei saa regulaarset palgatulu. Seega ei ole M. K. töötasust pankrotivarasse laekumisi olnud. 8. Muud laekumised M. K. pankrotivarasse – M. K. saab igakuiselt XXX ja XXX. Pankrotimenetluse ajal on M. K. XXX suurus perioodil veebruar-märts 2015 olnud 205,03 € kuus ja alates aprillist 2015 on 311,18 € kuus. XXX suurus on olnud 26,85 € kuus. 4/11 Tsiviilasi 2-15-1786 Kõnealusest sissetulekust ei ole võimalik teha täitemenetluse seadustiku §-st 132 tulenevalt kinnipidamisi pankrotivarasse. Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 9.

Vara välistamise nõuded (§ 123) – M. K. pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud.

1. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (§ 119 lg 4 ja 5) nõuded – M. K. pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid.
2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõuded (§ 147) – M. K. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid.
3. Pankrotimenetluse massikohustused (§ 148) - seisuga 23.09.2015 (so perioodil 18.02.2015-23.09.2015) ei ole M. K. pankrotimenetluses massikohustusi tekkinud.
4. Pankrotimenetluse kulud (§ 150) - seisuga 23.09.2015 moodustavad M. K. pankrotimenetluse kulud kokku 222,90 €. Nimetatud summa moodustavad: 1) pankrotimenetluse ajal kontoriruumide ja -seadmete kasutamisega seotud kulud koos käibemaksuga 132,30 € (12,25 h x 9,00 = 110,25 + km = 132,30 €); 2) pankrotimenetluse ajal nõupidamiste ruumi kasutamisega seotud kulud koos käibemaksuga 29,93 € (2,60 h x 9,59 = 24,93 + km = 29,93 € ); 3) pankrotimenetluse ajal koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemisega seotud kulud koos käibemaksuga 56,35 € (359 tk x 0,13 = 46,96 + km= 56,35 €); 4) pankrotimenetluse ajal postiteenuse kasutamisega seotud kulud (margid ja ümbrikud) 4,32 € (1 tk x 3,60 = 3,60 + km= 4,32 €. M. K. pankrotimenetluse läbiviimiseks on halduril olnud vajalik kasutada bürooteenust. Selleks on ostetud teenust OÜ-lt ÜK Büroo. Büroo- ja nõupidamisruume ning seadmeid on kasutatud näiteks võlgniku vastu esitatud nõuete kontrollimiseks, kirjavahetuse pidamiseks, aruannete ja muude avalduste koostamiseks, koosolekute ja kohtumiste läbiviimiseks, dokumentide hoidmiseks, suhtlemiseks võlgnikuga ja võlausaldajatega. Pankrotihaldur kinnitab, et vastavalt

§-le 125 ei ole pankrotihaldur teinud pankrotimenetluse ajal tehinguid iseendaga või endaga seotud äriühingutega (sh OÜ-ga Õigusbüroo Faktootum).

§ 146

lg 1 kohaselt tehakse enne jaotiste alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. Vastavalt

§-le 158 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (lg 1). Pärast eelnimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt

§’s 146 sätestatule. Haldur on 03.07.2015 esitatud jaotusettepaneku punktis 5.5. teatanud kohtule, et pankrotivara seisu ning senist pankrotimenetluse käiku arvestades lõppeb M. K. pankrotimenetlus raugemisega

§ 158

alusel, kuna pankrotivarast ei ole võimalik täita mistahes pankrotimenetluse ajal tekkinud kohustusi. 14. Prognoositavad lisanduvad kulud - pankrotihaldur esitab koos käesoleva aruandega kohtule ka taotluse halduritasu määramiseks. Kuigi M. K. pankrotimenetluses on puudunud realiseeritav materiaalne pankrotivara, on pankrotihaldur pidanud M. K. 5/11 Tsiviilasi 2-15-1786 pankrotimenetluse läbiviimisel tegema allpool kirjeldatud protsessitoiminguid.

§ 65

lg 1¹ kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

171 lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise (vt. ka Ts

MS § 183 lg 2). Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur taotleb tasu tema poolt allpool kirjeldatud tööde tegemiseks kulutatud aja (8,45 töötundi) eest kokku 211,25 € arvestusega 1 töötund = 25,00 € järgmiselt: Töö kirjeldus

1. SEB Pank AS-le pankrotiteate ning väljamaksete kohta korralduse edastamine, allkirjaõiguste muutmine, M. K. igakuiste sissetulekute ning pankrotivarasse ülekandmisele kuuluvate summade arvestamine
2. Kohtumised ja arutelud võlgnikuga
3. Võlausaldajate nõuete kontroll, teadete koostamine nõudeavaldustes esinevate puuduste kohta, üldkoosoleku ettevalmistus
4. Nõuete kaitsmise koosoleku 03.06.2015 läbiviimine, protokolli koostamine
5. Kohtule halduri taotluste ja ettekannete (

§ 100lg 2, § 132, § 66, § 165 lg 1 ja 2) koostamine 6.

Jaotusettepaneku koostamine, kohtule taotluse koostamine jaotusettepaneku kinnitamiseks

1. Võlausaldajate üldkoosoleku 23.09.
2. läbiviimine, protokolli koostamine
3. Pankrotimenetluse lõpetamiseks halduri ettekande (

§ 158

lg 3) ja kohtule taotluse koostamine Kogus 0,50 tundi Tariif 1 tund – 25,00 € Summa 12,50 € 0,80 tundi 0,75 tundi 1 tund – 25,00 € 1 tund – 25,00 € 20,00 € 18,75 € 0,75 tundi 1 tund – 25,00 € 18,75 € 1,75 tundi 1 tund – 25,00 € 43,75 € 2,00 tundi 1 tund – 25,00 € 50,00 € 0,40 tundi 1 tund – 25,00 € 10,00 € 1,50 tundi 1 tund – 25,00 € 37,50 € Kokku: 211,25 €

§ 65

lg 1 kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 1¹ juhul kui halduritasu makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Pankrotihaldur taotleb halduritasu määramist OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (so büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb). OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub taotletavale halduritasule käibemaks 20% halduritasust - so 42,25 €. Pankrotimenetluses tasumata jäänud pankrotimenetluse kulude 222,90 €, millest 185,75 € on teenuste netosumma ning 37,15 € on käibemaks, ning halduritasu 211,25 €, millele lisandub käibemaks 42,25 €, katteks rahaliste vahendite saamiseks on haldur esitanud koos käesoleva aruandega kohtule taotluse menetlusabi saamiseks. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 15.

Vastavalt Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega 12.08.2015 tsiviilasjas 2-15-1786 kinnitatud jaotusettepanekule kuulusid M. K. pankrotimenetluses tunnustatud nõuded rahuldamisele järgmiselt: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel - 0,00 €; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel - 20 739,61 €; 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 3 alusel - 0,00 €; 16.

Arvestades asjaolu, et M. K. pankrotimenetluses on realiseerimiskõlbulik vara, samuti sissetulekud, millele 6/11 puudunud igasugune pöörata sissenõudeid Tsiviilasi 2-15-1786 võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ei ole käesoleva aruande esitamise hetkeks jaotiste väljamakseid tehtud. Seega on andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 1 alusel – puuduvad.

2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk nr 1 2 Võlausaldaja Danske Bank AS (Danske Bank AS Eesti filiaali kaudu) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Jaotusettepanekus nõude summa EUR Rahuldatud nõude summa EUR Protsent tunnustatud nõudest 0,00 11 540,86 0,00 9 198,75 20 739,61 % 0,00 0,00 0,00 % 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 3 alusel – puuduvad.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) 17.

M. K. pankrotivaras puudub igasugune realiseeritav vara, sh pandiga koormatud vara. Eeltoodut arvestades ei ole M. K. pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 18.

Andmed müümata pankrotivara kohta – M. K. pankrotivaras ei ole müümata pankrotivara. 19. Andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta - halduril puuduvad andmed M. K. teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg 2 p 6) 20.

Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur: 20.

1. selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi; Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. 20.
2. korraldanud olemasoleva pankrotivara kohta informatsiooni kogumise. Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada M. K. realiseerimiskõlbulikku materiaalset vara; Samuti ei ole õnnestunud tuvastada sissenõutavaid nõudeid teiste isikute vastu. 20.
3. selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); M. K. pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 03.06.2015; Haldur esitas 03.07.2015 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kinnitamiseks M. K. pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud määrusega 12.08.
4. 20.
5. nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal; Pankrotihaldur on regulaarselt suhelnud võlgnikuga eelpool nimetatud informatsiooni saamiseks. M. K. on täitnud pankrotimenetluse ajal korrektselt informatsiooni esitamise kohustust. 20.
6. pidanud jooksvalt arvestust võlgniku sissetuleku üle ning taganud võlgnikule pankrotiseaduses ning täitemenetluse seadustikus sätestatud ulatuses rahaliste vahendite saamise pankrotimenetlusega seoses blokeeritud arvelduskontodelt; Haldur on koostanud igakordse laekumise korral arvestuse, millises summas on võlgnikul õigus arvelduskontole laekunud vahendeid käsutada ning milline summa kuulub pankrotivarasse. 7/11 Tsiviilasi 2-15-1786 20.
7. viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele. Muuhulgas valmistas haldur ette koosoleku (23.09.2015), mille päevakorda oli planeeritud M. K. pankrotimenetluse lõpetamise, kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 21.

Andmed M. K. pankrotimenetluses teiste isikute vastu esitatud hagide läbivaatamise kohta – M. K. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid teiste isikute vastu.

1. Andmed hagide kohta, mida haldur veel kavatseb M. K. pankrotimenetluses teiste isikute vastu esitada - pankrotihaldur ei kavatse M. K. pankrotimenetluses teiste isikute vastu hagisid esitada.
2. Teiste isikute poolt M. K. pankrotimenetluses esitatud pankrotimenetluses ei ole teiste isikute poolt hagisid esitatud. hagidest – M. K. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olev kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (

§ 162lg 3) 24.

Tuginedes M. K. pankrotimenetluses seni kogutud andmetele võlgade kujunemise asjaolude kohta, ei ole võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks süüteo tunnustega tegu, vaid nn muu asjaolu.

1. M. K. tegeles varasemalt ettevõtlusega (põhitegevusalaks oli sõiduautode järelkärude ehitus) ja oli registreeritud ka füüsilisest isikust ettevõtjana. Võlanimekirjast nähtuvalt on M. K. täitmata võlakohustused seotud tema varasema äritegevusega. M. K. selgituste kohaselt hakkasid üleüldisest majanduslangusest tingituna ka tema tellimused
2. aastast vähenema. Äritegevusest laekumiste vähenemine tõi endaga kaasa suutmatuse täita jooksvaid kohustusi ja tekkisid võlgnevused (näit liisinguvõlad Danske Bank AS ees, maksuvõlad). Samal ajal halvenes järsult ka tema tervis, mistõttu tal puudus võimalus samas mahus tööd teha ja sissetulekuid teenida. Ettevõtlusega tegelemise lõpetas M. K. faktiliselt juba
3. aastal (registrist kustutatud siiski alles 27.02.2015).
4. Arvestades asjaolu, et M. K. tervislik seisund on jätkuvalt selline, mis ei võimalda tal töötada ja lisaraha teenida (isik on XXX, varasemalt XXX), siis ilmselgelt ei saa ka tema majanduslik seisund paraneda.
5. Eeltoodut arvestades võib M. K. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks pidada asjaolu, et isik ei hinnanud piisavalt põhjalikult tema poolt alustatud äritegevusega seotud riske, mis talle kaasnevad juhul kui ta tervislik seisund halveneb, tema kulud suurenevad samal ajal kui sissetulekud hoopis oluliselt vähenevad. Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes
6. M. K. on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiseaduse kohaselt otsustab kohus kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kes kohustustest vabastamise menetluse kestel võtab võlgnikult vastu makseid ning teeb laekunud summa arvel üks kord aastas võlausaldajatele väljamaksed.
7. Eelnimetatud võlausaldajate üldkoosoleku ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 23.09.2015 M. K. pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosoleku. Paraku ei ilmunud kõnealusele võlausaldajate üldkoosolekule mitte ühtegi võlausaldajat. 8/11 Tsiviilasi 2-15-1786
8. M. K. on oma kirjalikus seisukohas 23.09.2015 väljendanud soovi täita ise usaldusisiku kohustusi. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 31.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning M. K. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 32. Kohus avaldas 29.09.2015 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus M. K. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 19.10.2015 deposiidina selleks ettenähtud kontole 958 eurot. Kohtu deposiidina ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et M. K. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb

§ 158

lg 4 alusel lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 33.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 34. Kohus leiab, et M. K. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. 35. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Küllike Mitt vabastada M.

K. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 36.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

1. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 211,25 eurot, millele lisandub käibemaks 42,25 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 8,
2. Pankrotihalduri tunnitasuks on 25 eurot. Haldur loeb õigustatud tasuks pankrotimenetluse läbiviimise eest 211,25 eurot, millele lisandub käibemaks 42,25 eurot. Kohus leiab, et pankrotihaldur Küllike Miti taotlus tuleb 9/11 Tsiviilasi 2-15-1786 rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 211,25 eurot, millele lisandub käibemaks 42,55 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb välja mõista OÜ-le Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu haldur tegutseb.
3. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulude suuruseks 222,90 eurot, milles sisaldub käibemaks. Kohus kinnitab pankrotihaldur Küllike Miti poolt M. K. (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 222,90 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulutused tuleb välja mõista OÜ-le ÜK Büroo.
4. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulutuste kandmiseks riigi vahenditest 185,75 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 37,15 eurot. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja maksta OÜ-le ÜK Büroo pankrotihaldur Küllike Miti vajalikud ja põhjendatud kulutuste hüvitamiseks 185,75 eurot, millele lisandub käibemaks 37,15 eurot.
5. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest 211,25 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 42,25 eurot. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum pankrotihaldur Küllike Miti pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 211,25 eurot, millele lisandub käibemaks 42,25 eurot.
6. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 42.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, mh lõpparuande kinnitamisel.

1. M. K. (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 12.03.
2. M. K. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos pankrotiavaldusega 04.02.
3. Pankrotihaldur Küllike Mitt esitas kohtule

§ 158lg 1 ja 4 teatise ja aruande 23.09.2015.

44.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 45. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, kuid avalduses ei sisaldu

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole M. K. kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Võlgnik on 23.09.2015 pankrotihaldurile esitatud kirjalikus seisukohas teatanud, et tal ei ole vastuväiteid selle suhtes, et kohus kohustab teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada M. K. kohustustest vabastamise menetluse. 46.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

47.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 10/11 Tsiviilasi 2-15-1786 48. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Usaldusisiku nimetamise küsimust käsitleti M. K. võlausaldajate 23.09.2015 toimunud üldkoosolekul, kus ei osalenud ühtegi võlausaldajat. Võlgnik on 23.09.2015 pankrotihaldurile esitatud kirjalikus seisukohas teatanud, et tal ei ole vastuväiteid selle suhtes, et kohus kohustab teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnikule on tema ülesanded ja kohustused kohustustest vabastamise menetluses teada, mistõttu tuleb M. K. ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab M. K. esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt M. K. tööandjale, Penisoniametile) teatama.

§ 173lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (M.

K. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab M.

K. kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. M. K. on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
2. aprillil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 11/11