Obsah (6)

§ 630§ 442§ 187§ 459§ 173§ 162

2-20-8499 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8499 Tsiv

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 1 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-2)

1. Hagiavalduse kohaselt palub K. P. (hageja) suurendada elatist 160 euroni kuus alates 01.05.
2. a, kuna J. P. (kostja) sissetulek on tööle asumisega muutunud.
3. Hageja igakuised vajadused on eluasemele 50 eurot, toidule 50 eurot, tervishoiule 10 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot ja riietele-jalanõudele 20 eurot.
4. Kohtuistungil (tlk 44-45) täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 150 eurot kuus alates 01.04.
5. a. KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 28)
6. Kostja ei ole võimeline hagejale elatist maksma 160 eurot. Kostjal on kaks alaealist last ning palk XXX eurot. Kostjal kulub üürile 180 eurot, söögile 80 eurot, telefoni arve on 10 eurot. Kostja saaks oma 3 lapsele maksta elatist kokku 314 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes (vt. RKTKo 3-21-165-13 p 12).
8. Rahvastikuregistri sünnikande väljavõttest nähtuvalt (tlk 22) on 16.07.
9. a sündinud K. P. J. P. laps ning sellest tulenevalt on kostja kohustatud andma hagejale ülalpidamist. Vaidlust ei ole selles selles, et hageja ja kostja ei ela koos.
10. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kinnitati Tartu Maakohtu 10.12.
11. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-15480 (tlk 40-41) kompromiss, mille kohaselt tasub J. P. K. P. elatist 30 eurot kuus alates 01.09.
12. a kuni K. P. täisealiseks saamiseni. Määrus jõustus 15.12.
13. a.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus (

§ 459

lg 1 p 1) ning hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada (

§ 459lg 1 p 2).

1. Hageja leiab, et kostja tööle asumisega on tema varaline seis muutunud ning palub elatist suurendada alates 01.04.
2. a 150 euroni kuus. Kostja vastuväidete kohaselt on tema töötasu XXX eurot kuus, tal on lisaks hagejale veel XXX ülalpeetavat, kellele on 150 eurot elatis välja mõistetud (kokku 300 eurot) ning tal on võlgnevused kohtutäituritele 25 000 euro eest. Kostja tervislik seisund ei võimalda suuremas mahus tööd teha ja sissetulekut teenida ning ta on nõus hagejale elatist tasuma 100 eurot kuus alates oktoobrist
3. a.
4. Kohus leiab, et esinevad alused elatise suuruse muutmiseks

§ 459lg 1 mõttes, kuna kostja sissetulek on seoses tööle asumisega muutunud.

1. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning 2 vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-118-12, p 15).
4. Kuigi kostja on kohtule väitnud, et tervislikust seisundist tulenevalt ei ole tal võimalik suuremas mahus tööd teha ja suuremat sissetulekut teenida kui miinimumpalk, ei ole ta oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kostja sissetuleku välja selgitamiseks on kohus teinud päringud krediidiasutustesse, kuid vastuste kohaselt kostjale kuuluvatel kontodel laekumised puuduvad.
5. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on lisaks hagejale kostjal veel XXX alaealist last (XXX ja XXX sündinud) kellele ta maksab elatist kokku 300 eurot (150 eurot ühele lapsele). Arvestades, et kostjal on kolme lapse ülalpidamiskohustus, tuleb kohtul hinnata, mis summas on kostjal võimalik hagejale elatist tasuda.
6. Kohus, arvestades kostja sissetulekut ning hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks vajalikke kulutusi, on seisukohal, et kostjal on võimalik tasuda hagejale elatist 150 eurot kuus. Sellises summas elatise tasumine ei kahjusta eelduslikult kostja enese igapäevast minimaalselt toimetulekut ning arvestab sealjuures, et hageja igapäevased vajalikud kulud oleksid kaetud. Vanemal tuleb oma kasutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutada ühetaoliselt, seega tuleb ka kostjal arvestada kulutuste tegemisel oma sissetuleku suurusega ning, et sellest jaguks ka lastele ülalpidamise andmiseks. 15.

§ 459

lg 2 näeb ette, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Seega saab hageja nõuda elatise suurendamist alates hagi esitamisest s.o 10.06.

1. a.
2. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 150 eurot kuus alates 10.06.
3. a kuni hageja täisealiseks saamiseni.
4. Kostjal tuleb elatis tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja poolt nimetatud arveldusarvele. Elatis tuleb PKS § 100 lg 4 kohaselt maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud 18.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 19. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kuna hagejal eelduslikult menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3