← Eesti

2-17-6487/124

Obsah (12)§ 53§ 50§ 52§ 333§ 376§ 372§ 423§ 386§ 162§ 168§ 177§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21. oktoober 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsivi

) § 391 lg 1 ei võimalda kahjuna hüvitada saamata jäänud tulu. Hagiavaldust on hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades võimatu rahuldada. Hageja on kohustatud tõendama, et tal jäid laenulepingud sõlmimata põhjusel, et tal ei olnud hagi tagamise tõttu saamata jäänud raha puudumise tõttu võimalusi laenude väljaandmiseks klientidele, kes selleks soovi avaldasid. Hageja ei ole tõendanud kostja J Ki üüritulu hageja väidetud ulatuses. Kostja J K ei ole üüritulu saanud. Kostja J K ei ole hageja pandiõigust rikkunud. 05.08.2008 hüpoteegi seadmise lepingu punkti 1.5.1 kohaselt teadis hageja üürilepingu sõlmimisest ning oli sellega nõus. Kostja J K ei ole midagi saanud hageja arvel. Hageja ei ole tõendanud, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 333 järgi oli vajalik hageja nõusolek üürilepingu sõlmimiseks. II. Kohtuotsuse põhjendav osa 4.

§ 53

lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi.

§ 53

lg 3 sätestab, et kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukoha. Vajaduse korral korraldab kohus taotluse lahendamiseks kohtuistungi. Menetlusosalise istungilt puudumine ei takista taotluse lahendamist.

§ 53

lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus allkirjastas 11.09.2019 kohtuistungi protokolli 23.09.2019. Hageja esitas kohtule 26.09.2019 protokolli parandamise taotluse. Kohus leiab, et taotlus on esitatud

§ 53lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Kostjad palusid 01.10.2019 seisukohas jätta taotlus rahuldamata.

§ 50

lg 1 p 8 sätestab, et menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli märgitakse poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Hageja on protokolli parandamise taotlust põhjendanud võimaliku vajadusega kasutada protokolli tõendina teises tsiviilasjas. Hageja leiab, et kostja menetlusdokumentides ei kajastu sellised seletused sõlmitud üürilepingute ja saadud tulu kohta, mille kostja esindaja 11.09.2019 kohtuistungil avaldas, mistõttu on protokolli parandamine selles osas põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kohtuistungi protokolli kirjalik osas kajastab menetlustoimingu olulist käiku, sh kostjate poolt tõendile esitatud vastuväite põhisisu, milleks oli dokumendi võltsitus. Kohus ei ole kirjalikus protokollis välja toonud kostjate lepingulise esindaja seletusi, sest

§ 50

lg 1 ei sätesta kohustust protokollida täies mahus poole lepingulise esindaja seletusi, mis ei ole antud vande all. Kohus on protokolli koostamisel arvestanud muuhulgas sellega, et kohtuistungi protokoll ei kujuta endast menetlustoimingu stenogrammi. Lisaks sellele on kohus istungi käiku helisalvestanud ning helisalvestis on kohtuistungi elektroonilises vormis protokolli lahutamatu osa, mistõttu kohtuistungi protokoll moodustab koos helisalvestisega ühtse elektroonilises vormis dokumendi. Kohus on seisukohal, et menetlusosalistele on kohtu poolt

§ 52

lõikes 1 sätestatud kohtuistungi helisalvestamise kohustuse täitmisega tagatud võimalus tutvuda kõigi kohtu selgituste ja poolte avalduste ning selgitustega, mida

§ 50lõikest 1 tulenevalt kirjalikult protokollima ei pea.

Hageja võimalik vajadus kasutada protokolli tõendina ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõistes protokolli parandamise eelduseks. Kohus leiab, et hageja võimalused kasutada protokolli tõendina ei 3

(8)ole takistatud, sest 11.09.2019 kohtuistungi elektroonilises vormis protokolli lahutamatuks osaks on kostjate lepingulise esindaja seletusi sisaldav helisalvestis. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks ei ole põhjendatud. Kohus jätab taotluse rahuldamata. 5.

§ 333

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kostjad esitasid 03.06.2019 kohtu tegevusele vastuväite. Kostjad esitasid vastuväite sellele, et kohus võttis 23.05.2019 määrusega menetlusse hageja hagiavalduse 01.04.2019 tervikhagis märgitud nõuetes ja alusel. Kostjad leidsid, et hageja on muutnud hagi eset ja hagi alust ning tema taotlus hagi eseme ja hagi aluse muutmiseks oleks tulnud jätta rahuldamata. Kohus jättis kostjate vastuväite kohtu tegevusele 11.09.2019 kohtuistungil rahuldamata. Kohus märgib lisaks kohtuistungil avaldatule määruse põhjendused kohtuotsuses.

§ 376

lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet.

§ 376

lg 2 sätestab, et kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kohus on seisukohal, et arvestades menetluse senist kestust ja hageja senises menetluses esitatud faktiväiteid ja tõendeid, on hagi võimalik lahendada kiiremini ja säästlikumalt. Kohus arvestab ühtlasi sellega, et hageja muudetud hagi lahendamine aitab vältida poolte vahel uute eraldiseisvate kohtuvaidluste tekkimist, sest uue hagi esitamise asemel on võimalik hageja nõue lahendada juba menetlusse võetud kohtuasjas. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kohus ei ole hagi eseme ja aluse muutmise lubamisega rikkunud menetlusõigust. Kohus jätab kostjate vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. 6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist kahel alternatiivsel alusel: heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahjuna (VÕS § 1045 lg 1 p 8) ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe rikkumisena tekitatud kahjuna. VÕS § 1044 lg 2 välistab üldjuhul lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise (st deliktivastutuse) sätete järgi. Seetõttu peab kohus esmalt kontrollima, kas hagejal on õigus kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppest tulenevate kohustuste rikkumise eest nõuda kostjatelt kahju hüvitamist lepingulisel alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et Tallinna notari T S (S) poolt 05.08.2008 koostatud ja tõestatud ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise, hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldusega (05.08.2008 leping) leppisid hageja ja kostjad kokku igakordse omaniku kohustuses alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohustuse kohta nähtub 05.08.2008 lepingu punktidest 2.1 (2-147385, V kd, tl 14) ja 3.2 (2-14-7385, V kd, tl 15). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 sätestab, et käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: [---] 19) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis 4

(8)näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks [---]. Kohus on seisukohal, et kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes tähendab sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud (vt ka Riigikohtu 16.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11056, p 28). Kohus leiab, et kohese sundtäitmise kokkuleppe eesmärk on anda hüpoteegipidajale täitedokument, mille olemasolul on võimalik nõude sundtäitmine täitemenetluses hüpoteegiga tagatud ulatuses. Lepingule täitedokumendi tähenduse andmine annab hüpoteegipidajale õiguse algatada kinnisasja omaniku suhtes täitemenetlus nõude rahuldamiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Kohtu hinnangul ei tulene kohese sundtäitmise kokkuleppest ega ka täitemenetluse seadustikust kinnisasja omanikule või kokkuleppe sõlminud isikule kohustust teha aktiivseid toiminguid või hoiduda teatud tegevusest. TMS § 221 lg 11 sätestab võlgniku õiguse esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kohtu hinnangul nähtub muuhulgas TMS § 221 lõikest 11, et kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe eesmärgiks on anda lepingule täidetavus täitedokumendina, mitte välistada kinnisasja omaniku õigus esitada sundtäitmisele vastuväiteid. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise ja hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise taotlemisega tekitatud võimaliku kahju ärahoidmine ei ole kohesele sundtäitmisele allumise kohustuse eesmärgiks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal ei ole võimalik nõuda kostjatelt kahju hüvitamist kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe rikkumisele tuginedes. 7. VÕS § 1045 lg 1 p 8 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et kostjad esitasid tsiviilasjas nr 2-14-7385 hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuetes ja taotlesid hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist. Seetõttu oli täitemenetlus täiteasjades 10.03.2014, 17.10.2014 ja 11.02.2015 määrustega peatatud. Kostjate käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjatele saaks ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Teo õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi eeldab seega seda, et kahju tekitaja oleks käitunud heade kommete vastaselt ning subjektiivsest küljest oleks tema tegu iseloomustanud tahtlus. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi piisab sellest, kui kostjad mõistsid oma käitumise õigusvastasust ja möönsid, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik saab aru oma käitumise heade kommete vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega. Kohus on seisukohal, et korduva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine ja hagimenetluses hagi tagamise taotluse esitamine saab olla heade kommetega vastuolus siis, kui võlgnik esitab hagis või hagi tagamise avalduses teadvalt valeandmeid või põhistab oma taotlust võltsitud dokumendiga, samuti siis, kui võlgnik on teadlik oma kohtusse pöördumise õiguse puudumisest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on sundtäitmist vaidlustanud korduvalt – esmakordselt tsiviilasjas nr 2-11-29868 hagi esitamisega ning teistkordselt tsiviilasjas nr 2-14-7385 hagi esitamisega. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostjate poolt 5
(8)teadvalt valeandmete esitamine või võltsitud dokumentidele tuginemine tsiviilasjas nr 2-14-7385 esitatud hagis ja täitemenetluse peatamiseks esitatud avaldustes. Kostjad soovisid põhjendada tsiviilasjas nr 2-11-29868 ja 2-14-7385 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet samade asjaoludega. Samas nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2013 otsusest tsiviilasjas nr 2-11-29868, et Harju Maakohus keeldus 29.08.2012 määrusega rahuldamata kostjate taotluse hagi aluse muutmiseks (2-14-7385, V kd, tl-d 35, p-d 48-50). Hagi aluse muutmisega nõustumisest keeldumise tagajärjeks loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Kohus leiab, et korduvalt samas nõudes esitatud hagi põhjendamine asjaoludega, mille menetlemisest kohus on eelnevalt teises kohtuasjas keeldunud, ei ole võimalik samastada valeandmete või ebaõigete andmete teadvalt esitamisega, kuivõrd asjaolude puudumist ei ole jõustunud kohtuotsusega tuvastatud. Kohus on seisukohal, et seetõttu ei saa kostjate poolt mõlemas kohtuasjas samale asjaolude ringile tuginemist lugeda tahtlikuks heade kommete vastaseks käitumiseks. Kohus on seisukohal, et teisel korral sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi esitamine on hea usu põhimõttega vastuolus, kui hagejad olid hagi esitamisel teadlikud hagi esitamise õiguse puudumisest. Tsiviilasjas nr 2-14-7385 hagi esitamise ajal puudus TMS § 221 rakenduspraktika osas, mis käsitles korduva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise lubatavust. Selge rakenduspraktika puudumine nähtub muuhulgas sellest, et Tallinna Ringkonnakohus pidas 21.08.2017 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-14-7385 korduva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lubatavaks. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides on kehtivat õigust selgitatud alles Riigikohtu 21.02.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-14-7385 (p 15). Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludest ei nähtu, et kostjad olid hagi esitamise ajal või pärast seda kuni Riigikohtu 21.02.2018 määruse tegemiseni teadlikud sellest, et neil puudus õigus esitada korduvat sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohus leiab, et kostjad ei pidanud õigusliku regulatsiooni ebaselgust arvestades oma õiguse puudumisest teadma. Seetõttu ei ole kostjad kohtu hinnangul olnud teadlikud asjaoludest, millest võib tuleneda nende käitumise heade kommetega vastuolu. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjate tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjatelt kahju hüvitamist.

  1. Kohus on seisukohal, et hageja koormus oli saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks tõendada, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (VÕS § 128 lg 4). Hagejal kui pangal tuli saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks tõendada, et tal jäid laenulepingud sõlmimata seetõttu, et tal polnud kostjatelt saamata jäänud raha puudumise tõttu võimalusi laenude väljaandmiseks klientidele, kes selleks soovi avaldasid. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostjate poolt võlgnetava summa mittetasumise tõttu jäi mõni laenuleping sõlmimata. Laenulepingute sõlmimata jäämine ei nähtu muuhulgas tõendina esitatud O G 01.04.2019 arvamusest (tl-d 49-51). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamise eeldusi. Seetõttu ei saaks hageja nõuda kostjatelt kahju hüvitamist isegi siis, kui kostjad oleksid käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt.
  2. Kohus jätab ülaltoodule tuginedes hagiavalduse hageja solidaarnõudes kostjate vastu 88 222 euro tasumiseks rahuldamata.
  3. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Hageja on esitanud kostja J Ki vastu alternatiivse nõude 159 000 euro tasumiseks. Hageja põhjendab nõuet kostja J Ki vastu sellega, et kostja J K sai hüpoteegiga koormatud korteriomandite väljaüürimisest teeninud igakuist üüritulu 2900 eurot ning ei ole kandnud kinnistute haldamisega 6

(8)seotud kulusid. Hageja leiab, et kostja J K on saanud alates 2014.a märtsist kuni 2018.a oktoobrini üüritulu 55 kuu eest kokku 159 000 eurot. Hageja hinnangul on kostja J K hageja pandiõiguse arvel teeninud 159 000 eurot ja seeläbi alusetult rikastunud. Kohus on seisukohal, et hüpoteegiga koormatud korteriomandite kolmandate isikute kasutusse andmine ei kujuta endast korteriomandeid koormavate hüpoteekide käsutamist, kasutamist, äratarvitamist, ühendamist, segamist, ümbertöötamist või muul viisil rikkumist. Hüpoteekidega koormatud korteriomandite kolmandate isikute kasutusse andmisega teostab korteriomanik enda õigust kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu hageja avaldatud asjaoludel võimalik lugeda kostja J Kit hageja arvel alusetult rikastunuks, sest kostja ei ole hageja asjaõigusi rikkunud. AÕS § 333 sätestab, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Kohus on seisukohal, et AÕS § 333 alusel võib hüpoteegipidajal tekkida õigus nõuda kinnisasja omanikult kahju hüvitamist hüpoteegipidaja õiguste kahjustamise eest. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub kostja J Ki poolt hageja kui hüpoteegipidaja õiguste kahjustamine. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik hageja nõude lahendamine ka kahju hüvitamise nõudena AÕS §-s 333 sätestatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. AÕS § 344 järgi ulatub hüpoteek rendi- ja üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku pankroti väljakuulutamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku pankroti väljakuulutamist ja on sisse nõudmata. Hageja ei ole põhjendanud oma nõuet sellega, et tema sundtäitmisele esitatud nõuet ei ole rahuldatud üürinõude arvel. Seejuures ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks täitemenetluses pööratud sissenõue üürinõudele. Seetõttu ei saa kohus asja lahendamisel kohaldada ka AÕS § 344. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja poolt kostja J Ki vastu esitatud alternatiivse nõude rahuldamine ei ole võimalik isegi hageja avaldatud asjaolude õigsuse korral. Seetõttu ei ole hagejal võimalik alternatiivse nõudega saavutada soovitud eesmärki. Kohus jätab hagiavalduse alternatiivses nõudes

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

11.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus kohaldas 26.09.2019 kohtumäärusega hagi tagamise abinõusid. Kuivõrd kohus jättis hagiavalduse rahuldamata, tuleb hagi tagamine

§ 386lõikest 4 tühistada.

Kohus tühistab 26.09.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise. 12.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja alternatiivses nõudes läbi vaatamata. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda. 13.

§ 177lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 7

(8)Kostjad ei esitanud 11.09.2019 kohtuistungil menetluskulude nimekirja. Kostjad ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtu poolt kohtuistungil määratud tähtaja jooksul, st hiljemalt 16.09.2019. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik määrata kindlaks kostjate menetluskulude suurust menetluskulude nimekirja põhjal.

§ 174

lg 1 ls 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest kostjatele kohtukulude tekkimist. Seetõttu puudub kohtul alus määrata kindlaks kostjate kohtukulusid. Kostjaid on esindanud lepinguline esindaja, kelleks on kostjate poeg. Kohus ei saa lepingulise esindaja kulu määrata kindlaks tsiviilasja materjalide põhjal, sest nendest ei nähtu, millistel tingimustel on lepinguline esindaja kostjaid esindanud. Samuti ei nähtu toimikust esindaja ajakulu. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus määrata kindlaks kostjate lepingulise esindaja kulu suurust. Kostjad isiklikult kohtuistungitel ei osalenud, mistõttu puuduvad kostjatel

§ 162lõikes 2 nimetatud kohtuvälised kulud.

Kohus määrab eeltoodut arvestades, et kostjatel puuduvad maakohtus menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 kohtuotsusega täiendati Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.10.2019 kohtuotsust. 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.