KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-1730 Tsiviilasi XX (pankr

) § 175 lg 2 p 2 alusel võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja avaldas selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohus leidis, et arvestades võlgade suurust ja võlausaldajatele kohustustest vabastamise perioodi jooksul tehtud makseid (perioodil

1. november 2018–
2. november 2019 on võlgnik täitnud kohustusi 720 euro ulatuses), ei saa miinimumpalgaga töötamist pidada mõistlikuks tulutoova tegevusega tegelemiseks. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Maakohus heitis võlgnikule veel ette kulutusi hasartmängudele ja internetis reklaami ostmisele, mille arvel oleks maakohtu hinnangul saanud teha väljamakseid võlausaldajatele. Samuti seda, et võlgnik ei selgitanud tema pangakontole tehtud sularahasissemaksete päritolu. Seega rikkus võlgnik pahatahtlikult

§ 173

lg 3 sätestatut, mis on aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Maakohus viitas kohtupraktikale ja selgitas, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud kõigile võlgnikele, vaid ainult neile, kes kohustustest vabastamise menetluse kestel annavad endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt Riigikohtu 5. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-13, p 10). Menetlus peab olema võlgniku jaoks distsiplineeriv. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et võlgnik ei soovinud tegelikult võlausaldajate nõudeid rahuldada. 2

§ 173nimetatud kohustusi.

1. aprilli
2. a määruses maakohus võlgnikule süülist käitumist

§ 175

lg 2 p 2 tähenduses ette ei heitnud, mistõttu on vaidlustatud määrus ka üllatuslik. Võlgniku sissetulekud on ajas kasvanud ja aruandekohustus on täidetud. Usaldusisik on väljamaksed võlausaldajatele teinud. Maakohtu telefoni teel antud selgitustest võlgnikule ei piisanud selgitamiskohustuse täitmiseks, kuna võlgnik on vene keelt kõnelev õigusteadmisteta isik. Usaldusisikule selgitusi ei edastatud.

1. Võlausaldajad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse õiguslikku põhjendust (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ koosmõjus §-ga 659).
4. Praeguses asjas vaieldakse selle üle, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldunud vabastamast võlgnikku tema pankotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 175

lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega, kui esineb mõni

§-s 173 sätestatud alus, siis ei pea kohus kaaluma võlgniku ja võlausaldajate huve, sest võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. 12. Võlgnikule olid teada võlausaldajate vastuväited ning tal oli võimalus esitada selgitused maakohtule kirjalikult. Vaatamata sellele võlgnik võlausaldajate vastuväidete osas seisukohta ei avaldanud. Määruskaebuses on võlgnik vastanud võlausaldajate väidetele, esitanud uusi asjaolusid ja tõendeid. Kuna määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, siis on need lubatavad (TsMS § 662 lg 3).Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, sest maakohtu järeldus, et võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi on õige.

§ 175

lg 2 p 2 järgi kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samas on maakohus tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu ning ebaõigesti kohaldanud

§ 173lg-t 3.

Võttes aluseks maakohtu tuvastatud asjaolud tuleb kohaldamisele

§ 173lg 1. 3

§ 173

lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, s.o sissetuleku osa, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust (

§ 173

lg 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-ga 1).Tuvastatud asjaoludel oli

1. novembril 2014 kinnitatud lõpparuandes võlgniku võlgnevus võlausaldajate eest 147 337,75 eurot (I kd, tl 128-134).
2. novembri
3. a aruande kohaselt töötab võlgnik Q ja W taksojuhina ja tema sissetulekuks on 500–600 eurot kuus. Võlgniku väitel meeldib talle see töö, mistõttu ei ole ta aktiivselt muud tööd otsinud. Perioodil
4. november 2018–
5. november 2019 on võlgnik tasunud võlausaldajatele 720 eurot (II kd, tl 15). Kolleegium nõustub maakohtu poolt nendele asjaoludele antud hinnanguga, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kui
6. detsembri
7. a aruande kohaselt võlgnik informeeris usaldusisikut, et ta on kandideerinud erinevatele töökohtadele, siis viimases aruandes on võlgnik avaldanud, et talle meeldib see töö ja seetõttu ei ole ta ka aktiivselt tööd otsinud. Võlgniku sissetulekuks oli
8. aasta aruande kohaselt 400–450 eurot kuus (II kd, tl 4). Muud tulud võlgnikul menetluse ajal puudusid (II kd, tl 74-84). Kolleegiumi hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on süüliselt, s.o vähemalt hooletusest VÕS § 104 lg 3 tähenduses, teeninud alammäära lähedast töötasu eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded rahuldamata. Kolleegium märgib, et kohustustest vabastamise võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sh tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Asjas tuvastatu kohaselt töötas võlgnik menetluse ajal alammäära lähedase töötasuga. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Praegusel juhul väidab võlgnik, et tema väljavaated tööturul on kesised, kuna ta on vene keelt kõnelev erihariduseta isik. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ei anna põhjust, miks võlgnikult ei saaks nõuda, et ta töötaks miinimumtöötasust suurema töötasu eest. Võlgnik ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta on menetluse ajal käitunud heas usus ja lootuses saada tasuvamat tööd. Viimasest aruandest tulenevalt ei kavatsenudki võlgnik tasuvamat tööd leida. 13.
9. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus rikkus uurimisprintsiipi ja selgitamiskohustust. Praegusel juhul oli võlgnikuks füüsiline isik, kuid talle oli määratud usaldusisikuks Martin Pärn, kes on vandeadvokaat ja pankrotihaldur. Seega oli võlgnikule kohtuga suhtlemisel abiks usaldusisik ning sellises olukorras on võlgnikul põhjendamatu väita, et talle kohtu poolt antud selgitused ei olnud piisavad. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi (vt Riigikohtu
10. oktoobri
11. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 27). Usaldusisikule esitatud aruannete esitamise nõuded sisaldasid piisavalt selgitusi võlgniku kohustuste kohta (vt maakohtu
12. novembri
13. a nõudekiri,
14. novembri
15. a nõudekiri,
16. novembri
17. nõudekiri; I kd, tl 151 ja pöördel; II kd, tl 1 ja pöördel, 13 ja pöördel). 13.
18. Vaidlustatud määruses avaldatud maakohtu seisukoht ei ole üllatuslik.
19. aprilli
20. a määruses leidis maakohus, et nõuete täitmine arvestatavas ulatuses puudub (I kd, tl 196-197). Seega oli

§ 175

lg 1¹ rakendamise obligatoorne eeldus täitmata ning võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise seisukohast ei olnud tähtsust sellel, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt. Samuti puudus vajadus tuvastada seda, kas esinevad

§ 175lg-te 2 ja 4 järgsed võlgadest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 13). 4

§ 175lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar 5