← Eesti

1-08-5964\16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tartu Maakohus 3. oktoobril 2008. a Tartus Tartu kohtumajas 1-08-5964 kohtunik Ingeri Tamm Kohtuis

§ -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada XXX KarS § 215 lg 1,2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. XXX karistuse kandmise algusajaks lugeda kohtuotsuse kuupäev

  1. oktoober
  2. a. Süüdi tunnistada Marek Maksimov KarS § 215 lg 1,2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 28.03.
  3. a otsusega mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse kandmata osa 1 aasta 1 kuu ja 16 päeva ja mõista Marek Maksimovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. Marek Maksimovi karistuse kandmise algusajaks lugeda kohtuotsuse kuupäev
  4. oktoober
  5. a. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista XXX ja Marek Maksimovilt solidaarselt 6440 (kuu tuhat nelisada nelikümmend) krooni Verner Paju kasuks.

§ 180

lg 1,3 alusel välja mõista XXX riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, toimikust koopia tegemise kulud 80.60 (kaheksakümmend krooni 60 senti) krooni ja kaitsjale makstud tasu 3127 (kolm tuhat ükssada kakskümmend seitse) krooni.

§ 180

lg 1,3 alusel välja mõista Marek Maksimovilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, toimikust koopia tegemise kulud 80.60 (kaheksakümmend krooni 60 senti) krooni ja kaitsjale makstud tasu 3127 (kolm tuhat ükssada kakskümmend seitse) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis

  1. oktoobril
  2. a alates kella 14.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu 2 Marek Maksimovit ja XXX süüdistatakse selles, et nemad isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kasutasid ajavahemikul 20.12.
  3. a kell 02.50 kuni 20.12.
  4. a kell 20.30 ajutiselt omavoliliselt omastamise eesmärgita Tartus Kesk 45 maja hoovi pargitud Verner Pajule kuuluvat sõiduautot Toyota Carina registreerimismärgiga 030 TDB, väärtusega 15 000 krooni, millega sõitsid ringi Tartu linnas ning Tartu ja Jõgeva maakonnas, kuni tegid avarii Tartus Jalaka tänaval. Seega panid Marek Maksimov ja XXX toime KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud varguse. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kannatanu Verner Paju ütlustega on tõendatud, et 20.12.
  5. a oli tema elukohast Tartus Kesk 45 võetud temale kuuluv sõiduauto Toyota Carina ning sellega oli tehtud avarii. Tema lahkus kodust öösel kelle 2 paiku ja sõitis Venemaale. Korterisse jäi XXX ja aiamajja M. Maksimov. Auto võtmed olid korteris koridoris jope taskus.
  6. detsembri päeval helistas talle XXX ja ütles, et M. Maksimov varastas tema sõiduauto ära ja tegi sellega avarii. V. Paju jõudis Tartusse tagasi
  7. detsembri õhtul kell 7 paiku ja läks kohe koos XXX politseisse, kus tegi auto ärandamise kohta avalduse. Politseis sai ta teada, et tema avarii läbi teinud auto on tasulises parklas. Autole koos XXX järgi minnes sai ta üllatuslikult teada, et auto oli parklas koos autovõtmetega. XXX vastas tema pärimise peale, et ta lasi M. Maksimovi tuppa tualetti ja viimane ilmselt varastas võtmed. XXX eitas enda seotust auto ärandamisega. Paar päeva hiljem kohtus ta M. Maksimoviga, kes ütles, et auto ärandas XXX ja kutsus M. Maksimovi endaga kaasa rändama. Kannatanu kinnitab, et ta ei lubanud sellel korral XXX ega M. Maksimovile kummalegi oma autot kasutada, samuti ei ole kumbki neist ka varem tema sõiduautot juhtinud. XXX ja tema kaitsja leidsid, et kuna V. Pajul on antipaatia XXX vastu ning tema ütlustes on olulised vastuolud, tuleb need tõendite hulgast välja jätta. Kohus on seisukohal, et V. Paju ütlustes ei ole selliseid vastuolusid, mis muudaksid need ebausaldusväärseteks. Kannatanu ütluste usaldusväärsust on ristküsitluse käigus kontrollitud. Tema ütlusi on osaliselt avaldatud. Kannatanu on mõistlikult põhjendanud, miks mõned vastuolud tekkisid. Esimene vastuolu oli selles, et XX on tema juures ööbinud ühe korra, kohtueelsel uurimisel on kannatanu öelnud, et XXX on nende tutvuse algusest alates vahelduva eduga elanud tema korteris (tl 6). Kannatanu selgitas, et ühe korra all pidas ta silmas seda, et üksi on XXX tema juures ööbinud ainult ühe korra. Teine vastuolu on selles, kas M. Maksimov oli enne kannatanu lahkumist aiamajas või mitte. Kohtus tunnistas kannatanu, et enne Venemaale sõitmist käis ta aiamajast läbi, M. Maksimov oli seal. Kohtueelsel uurimisel on kannatanu öelnud, et enne ärasõitu oli ta M. Maksimovit näinud ja käskinud tal lahkuda, aiamajas teda ei olnud (tl 2). Kannatanu selgitas, et käis 2 korda vaatamas, esimesel korral ei olnud M. Maksimovit aga pärast oli. Viimati nimetatud vastuolu ei õnnestunud kohtuliku uurimise käigus kõrvaldada, kuid erinevalt kaitsjast on kohus seisukohal, et see, kas M. Maksimov oli vahetult enne kannatanu lahkumist aiamajas või mujal, ei oma süüdistusele hinnangu andmisel olulist tähendust. Liiklusõnnetuse akt (tl 21) tõendab, et 20.12.
  8. a kell 12.58 toimus Tartus Jalaka 34 juures avarii, kus M. Maksimovi juhitud sõiduauto Toyota Carina, mille omanik oli V. Paju, sõitis otsa R. Haasi juhitud Toyota Avensisele. M. Maksimovit on Lõuna Politseiprefektuuri 09.01.
  9. a otsusega karistatud selle eest, et ta 3 juhtis 20.12.
  10. a ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit, põhjustas liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju ning lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, s.o LS §-de 741 lg 1, 7417 lg 1 ja 7431 lg 1 järgi (tl 22). Süüdistatavad M. Maksimov ja XXX ei tunnista end neile esitatud süüdistuses süüdi ja on andnud vastuolulisi ütlusi. M. Maksimovi ütluste kohaselt ajas XXX ta öösel kella 3 ajal üles ja kutsus sõitma sõiduauto Toyota Carinaga. XXX olid auto võtmed. Kuna oli pime ja ta oli purjus, siis ta ei saanud algul aru, kelle auto see on. Autoga sai ringi sõidetud öösel kella kolmest kuni lõunani. Nad käisid Viljandi maakonnas, Jõgeva maakonnas, Põltsamaal ja Suure-Jaanis, autot juhtis XXX. Tema läks autorooli vastu hommikut, sest XXX tahtis autot enne Tartut maanteele maha jätta öeldes, et tema linna ei sõida. M. Maksimov sõitis Tartusse Jalaka tänavale, kus sõitis otsa teisele Toyotale. Seejärel sõitis ta Võru ja Aardla tänava nurgal olevasse parklasse ja jättis auto maha. M. Maksimov kinnitab, et kuna XXX olid auto võtmed, siis sai ta aru, et V. Paju on oma auto talle kasutada lubanud. Selle kohta, millal M. Maksimov sai aru, et sõidetakse V. Paju autoga, on ta andnud erinevaid ütlusi. Algul kinnitas ta, et alles vastu hommikut kainemaks saades sai ta aru, et see on kannatanu auto. Samas on M. Maksimov öelnud, et kohe kui ta autosse läks, ütles XXX talle, et V. Paju lubas oma autot talle ja ta sai sõitma hakates aru, et see on kannatanu auto. XXX tunnistab, et ta viibis V. Paju sõiduautos talle süüks arvatud ajal, kuid mitte autoroolis vaid kõrvalistmel. XXX oli oma ütluste kohaselt küsinud V. Pajult, kas ta võib käia tema autoga Põltsamaal. V. Paju lubas koos M. Maksimoviga tal seal ära käia. Pärast seda kui V. Paju oli kodust ära läinud, tuli M. Maksimov paari tunni pärast autoga maja juurde. Kui tema majast välja tuli, seisis töötava mootoriga auto maja ees. M. Maksimov oli auto roolis ja nad käisid Põltsamaal ära. Kui nad Tartusse tagasi jõudsid, tegi M. Maksimov Jalaka tänaval avarii, sõitis Siriuse parklasse ja jooksis minema. Vaatamata ütlustes esinevatele teatud vastuoludele ei jäta kohus süüdistatavate poolt kohtus ristküsitluse käigus antud ütlusi tõendite hulgast välja kui täiesti ebausaldusväärseid ja hindab neid koos teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

§ 45

lg 2 p 1 kohasel on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui isik on kuriteo toime pannud alaealisena. XXX oli 20.12.

  1. a XXX-aastane (sünd XX.XX.XXXX), so alaealine. Ta kuulati kahtlustatavana üle 31.01.
  2. a (tl 51-52). Ülekuulamise protokollist nähtub, et selle juures ei ole kaitsjat viibinud, XXX on andnud allkirja, et ta ei soovi kaitsja osavõttu. Tulenevalt

§ 45lg 2 p 1 nõudest ei saanud XXX kaitsjast loobuda.

Kohus on seisukohal, et XXX kahtlustatavana antud ütlused on saadud menetlusnormide olulise rikkumisega, mistõttu on tegemist lubamatu tõendiga ja sellele tugineda ei saa. Kohus loeb kannatanu ütlustega tõendatuks, et mõlemal süüdistataval puudus luba tema sõiduauto Toyota Carina kasutamiseks 20.12.

  1. a, mistõttu on tegemist omavolilise kasutamisega. Vaidlust ei ole selles, et mõlemad süüdistatavad kasutasid 20.12.
  2. a kannatanu sõidukit Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonnas ringi sõitmiseks. See on tõendatud XXX ja M. Maksimovi ühesuguste ütlustega. M. Maksimovi, XXX ütlustega, liiklusõnnetuse aktiga ning väärteoasjas tehtud otsusega on tõendatud, et liiklusõnnetuse hetkel oli autoroolis M. Maksimov. Kelle idee oli kannatanu sõiduki kasutamine, kes ja kuidas võttis autovõtmed, kas ja kui palju XXX sõidukit juhtis, ei ole võimalik süüdistatavate vastuoluliste ütluste tõttu kindlaks teha. 4 Asja kasutamine tähendab selle omaduste tarbimist. Mootorsõiduk on ette nähtud selleks, et mootori jõul saaks liikuda ühest punktist teise. Mõlemad süüdistatavad istusid V. Paju kodu juures tema sõiduautosse ja sõitsid sellega ära kohast kuhu omanik oli auto jätnud. Edasi kasutasid XXX ja M. Maksimov V. Paju sõiduautot erinevatesse kohtadesse sõitmiseks, sealhulgas ka XXX kasuisa juurde. Seega vastab XXX ja M. Maksimovi tegevus KarS §-s 215 kirjeldatud kuriteo objektiivsele küljele olenemata sellest, kes sõiduautot juhtis ja kes oli kaasreisija. Grupp KarS § 215 lg 2 p 2 tähenduses on kuriteo kaastäideviimine vastavalt KarS § 21 lg-le 2, kui vähemalt 2 isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Seda, et XXX ja M. Maksimov tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult selle nimel, et kasutada kannatanu sõidukit, kinnitab objektiivne olukord. Kannatanu oli hilisõhtul kodust lahkunud ja varsti pärast seda öisel ajal said tema sõiduautos kokku XXX, kes viibis kannatanu korteris ja M. Maksimov, kes ööbis aiamajas. Sellele järgnes ühine pikk reis mööda Eestimaad, sõideti nendesse kohtadesse, mida kumbki neist vajalikuks pidas. Seega oli sündmuste kulg mõlema süüdistatava võrdse kontrolli all. M. Maksimov oli enne käesoleva kuriteo sooritamist kriminaalkorras karistatud 5 korda, sealhulgas neljal korral salajaste varguste toimepanemise eest ja kahel korral asja omavolilise kasutamise katse eest. Tema karistusandmed ei ole vastavalt karistusregistri seaduse §-le 25 karistusregistrist kustutatud. Seega oli M. Maksimov 20.12.
  3. a kuriteo toimepanemise ajal varem varguse ja asja omavolilise kasutamise toime pannud isik ning tema kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi. XXX karistati Tartu Maakohtu 28.09.
  4. a otsusega muuhulgas ka KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi salajase varguse eest, mis oli toime pandud 27.07.
  5. a (kohtuotsus tl 57-67), see on enne käesolevat A. Paju sõiduauto omavolilist kasutamist. Seega on ka XXX poolt toime pandud kuritegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi. Kohus leiab, et XXX ja M. Maksimov on V. Paju sõiduauto omavolilise ajutise kasutamise toime pannud tahtlikult. Mõlemad süüdistatavad kinnitavad, et temal endal ei olnud luba kannatanu autot kasutada, see luba oli teisel. M. Maksimovi ütluste kohaselt eeldas ta, et XXX võib autoga sõita, kuna tal oli võtmed ja ta ise kinnitas seda. XXX omakorda väidab, et V. Paju lubas tal autot kasutada koos M. Maksimoviga ning eelmisel päeval ta kuulis, kuidas V. Paju seda ka M. Maksimovile lubas. Miks Maksimov ja V. Paju väidavad, et M. Maksimovil ei olnud luba kannatanu auto kasutamiseks, selgitab XXX sellega, et nad on omavahel sõbrad ja kannatanul on isiklik viha tema vastu. Kohus on seisukohal, et süüdistatavate sellised ütlused ei ole eluliselt usutavad. Olukorras, kus kannatanu auto võetakse kasutada öösel vahetult pärast seda, kui kannatanu on kodust lahkunud, puudub igasugune alus eeldada, et selleks on autoomaniku luba olemas. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 215 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et M. Maksimovi ja XXX tegevuses KarS §-des 57 ja 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. 5 XXX oli küll kuriteo toimepanemise ajal alaealine, kuid KarS § 57 lg 1 kohaselt ei ole see selline asjaolu, mida kohus peab igal juhul kergendavana arvesse võtma. Antud kuriteo toimepanemisel ei ole XXX alaealisus sellist tähendust omanud, mis annaks põhjust arvestada seda karistust kergendava asjaoluna. M. Maksimov on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 19.02.1999 a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3- § 15 lg 2 järgi rahatrahviga 1080 krooni, 11.07.
  6. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2-§ 197 lg 1 järgi rahatrahviga 2500 krooni, 21.11.
  7. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 8 kuu vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga, 25.03.
  8. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 4 kuu vangistusega ja kohtuotsuste kogumis liitkaristusega 11 kuud 28 päeva vangistust, 28.03.
  9. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja KarS § 215 lg 2 p 1-§ 25 lg 2 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga, mis pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 23.05.
  10. a määrusega. XXX oli kuriteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata isik. Teda oli karistatud 2 korda väärteokorras rahatrahviga alkoholiseaduse § 71 järgi ja KarS § 262 järgi. XXX ja M. Maksimovit tuleb karistada vangistusega, kuna kergemaliigilisem rahaline karistus ei suudaks mõjutada neid uutest kuritegudest hoiduma. Arvestades mõlema süüdistatava võrdset teopanust, tuleb neid karistada võrdselt KarS § 215 lg 2 sanktsiooni alammäärale lähedase vangistusega 4 kuud. M. Maksimov pani kuriteo toime katseajal, mistõttu tema karistusele tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita Tartu Maakohtu 28.03.
  11. a otsusega mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse kandmata osa 1 aasta 1 kuu ja 16 päeva. IV Tsiviilhagi ja menetluskulud V. Paju esitas tsiviilhagi 6440 krooni. Tekitatud kahju suurust tõendavad kannatanu ütlused selle kohta, et auto remont läks maksma 6000 krooni. Lisaks kannatanu ütlustele autol esinevate vigastuste kohta on see tõendatud liiklusõnnetuse aktiga, millest nähtub, et V. Paju Toyota Carinal oli purunenud esistange, vasak esilatern, iluvõre. Kohus leiab, et kannatanu ütlused tekitatud kahju suuruse kohta vastavad autol esinevate vigastuste mõistlikele remondikuludele. Seda peab põhjendatuks ka M. Maksimov. Arve-müügitšekkidega on tõendatud pukseerimisteenuse ja parkla tasud kokku 440 krooni (tl 7-8). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. M. Maksimovi ja XXX poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning nad on selle tekitamises ka süüdi. Kahju tekkis kannatanule seetõttu, et XXX ja M. Maksimov ärandasid koos V. Paju sõiduauto, võtsid selle oma ebaseaduslikku valdusesse ning sellise tegevuse tagajärjeks oli liiklusõnnetus, st tekkinud tagajärg on põhjuslikus seoses mõlema süüdistatava eelneva õigusvastase käitumisega. Seega on kohus seisukohal, et V. Paju poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub kahju tekitajatelt solidaarselt väljamõistmisele. 6 Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (VÕS § 65 lg 1, 2). Mõlema süüdistatava menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni),

§ 175

lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 80.60 krooni ning määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 3127 krooni. Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.