) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on N. L. sündinud XX.XX.XXXX, perekonnaseisult XXX ja lapsi ei ole. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega tunnistati N. L. süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi 8 aasta, § 114 p-de 4 ja 6 järgi 12 aasta ja § 121 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ning avaldajale mõisteti liitkaristuseks 16 aastat vangistust. Tartu Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, so N. L. i süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi ja talle liitkaristuse mõistmises KarS § 64 lg 1 järgi. Kohtuotsuses leiti, et KarS § 113 järgi inkrimineeritud tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 114 p-de 4 ja 6 järgi. KarS § 114 p-de 4 ja 6 järgi mõistetud 12 aasta pikkune vangistus jäeti muutmata. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti N. L. ile liitkaristuseks 12 aastat vangistust, karistuse kandmise aega loetakse alates XX.XX.XXXX. Karistuse kandmise lõpptähtaeg on XX.XX.XXXX. Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registrist nähtuvalt (andmed alates XX.XX.XXXX) ei ole N. L. kunagi sotsiaalmaksuga maksustavaid väljamakseid (sh töötasu) saanud. Vanglas kinnipeetavate isikute andmekogust viimase vangistuse ajal nähtub võlgniku töötamine majandustöödel (kerge töökoormus) 21.08.201708.11.
lg-st 2 tulenevalt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel. 2 N. L. i maksejõuetuse kujunemine on olnud seotud tema poolt kuritegude toimepanemisega ning vastavates kohtumenetlustes on isikult välja mõistetud sunniraha ja kohtukulud. Esimesed lõpetamata täitemenetlused on võlgniku suhtes alustatud 2002. aastal. Täitemenetluse registrist nähtuvalt täitemenetlused ebaõnnestusid võlgnikul vara ja sissetulekute puudumise tõttu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku summas 15 660,44 eurot, millele lisanduvad võlgniku suhtes algatatud täitemenetlustega seotud kulud. Üle 95% nõuetest moodustavad kriminaalasjadest tulenevad riigi nõuded. Võlgnikul puudub ka sissetulek, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid mõistliku aja jooksul rahuldada. Võlgnik kannab vanglakaristust, mille lõpptähtaeg on XX.XX.XXXX. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks on võlgniku pikaajaline kriminaalne käitumine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on
lg 1, 2 alusel teatanud 17.02.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 900 eurot selleks ettenähtud kontole maksmise tähtajaga 09.03.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud.
teise lause järgi on pankrotimenetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgnik on pankrotiavalduses viidanud, et ei suuda vanglas ega ka edaspidi võlgnevusi tasuda. Arvestades, et N. L. il puudub igasugune vara ja tal on tuvastatud töövõime kaotus XXX põhjusega XXX, tuleb N. L. i pankrot välja kuulutada. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja ega juriidilise isiku juhtorgani liige.
lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 5 tundi 45 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Vladimir Kutšmeile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kohus leiab, et kuna N. L. i näol on tegemist kinnipeetavaga, kellel puudub igasugune vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb talle anda menetlusabi ja välja mõista ajutise halduri tasu hüvitamine
lõigete 1-3 alusel riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri tasu tuleb
lg 6 alusel määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.