RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1-19-2279 17. detsember 2020 Eesistuja Saale

§ 199lg 1 p 2 alusel OÜ Lemmik Mees suhtes kriminaalmenetluse süüdistuses Kar

S § 210 lg 3 järgi ja kaasas ta kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana; 2)

§ 274

lg 2 p 1 ning § 199 lg 3 p 1 alusel kriminaalmenetluse jätkamises OÜ Lemmik Mees suhtes; 3) OÜ Lemmik Mees kaitsja määruskaebuse rahuldamises; 4) OÜ Lemmik Mees kaitsjale määruskaebemenetluses makstud riigi õigusabi tasu jätmises riigi kanda.

1. Jõustada Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a määrus ringkonnakohtu määrusega tühistatud osas.
4. Arvata ringkonnakohtus toimunud määruskaebemenetluses kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu 64 eurot 80 senti (sh käibemaks) menetluskulude hulka.
5. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
6. Prokuröri määruskaebus rahuldada. 1-19-2279
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid OÜ-le Lemmik Mees Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 172 eurot 80 senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Menetluse varasem käik
8. Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi OÜ Lemmik Mees süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 3 järgi. Samas kriminaalasjas on kohtu alla antud veel 17 isikut.
10. juunil 2020 esitas prokuratuur maakohtule taotluse lõpetada kriminaalmenetlus OÜ Lemmik Mees süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 199 lg 1 p 2 alusel, s.o kuriteo aegumise tõttu, ning kaasata ta

§ 39lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana.

2. juulil 2020 nõustus OÜ Lemmik Mees kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamisega kuriteo aegumise tõttu, kuid vaidles vastu süüdistatava tsiviilkostjana kaasamisele. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu
4. juuli
5. a määrusega prokuröri taotlus rahuldati, kriminaalmenetlus OÜ Lemmik Mees suhtes lõpetati

§ 199

lg 1 p 2 alusel ja

§ 39lg 1 p 1 alusel kaasati OÜ Lemmik Mees kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana.

Sama määrusega lõpetati kriminaalmenetlus aegumise tõttu osaliselt veel kaheksa isiku suhtes, osa kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusi jäi aga rahuldamata. Määruskaebus

1. Tartu Maakohtu määruse vaidlustas OÜ Lemmik Mees kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, taotledes määruse tühistamist osas, millega tema kaitsealuse suhtes lõpetati kriminaalmenetlus aegumise tõttu ja süüdistatav kaasati kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana. Määruskaebuse kohaselt teatas süüdistatava seaduslik esindaja K. L.
2. augustil 2020 kaitsjale, et ta soovib kriminaalmenetluse jätkamist osaühingu rehabiliteerimise eesmärgil. Ringkonnakohtu määrus
3. Tartu Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a määrusega tühistati maakohtu määrus OÜ Lemmik Mees kaitsja vaidlustatud osas. Ringkonnakohus määras, et

§ 274

lg 2 p 1 ja § 199 lg 3 p 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlust jätkata süüdistatava rehabiliteerimise eesmärgil. Kaitsja määruskaebus rahuldati, talle makstava riigi õigusabi tasu suuruseks määrati 64 eurot 80 senti ja see menetluskulu jäeti riigi kanda. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd maakohtu määrust sai vaidlustada ning see pole jõustunud, võis süüdistatav taotleda kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil. 2

§ 385p 20 järgi lubatavaks.

Samuti ei ole arusaadav, miks käsitati süüdistatava taotlusena

§ 274

lg 2 p 1 mõttes kaitsja määruskaebust, kuid mitte kaitsja seisukohta kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse suhtes.

1. Prokuratuur sai määruskaebusest teada
2. septembril 2020, mil talle saadeti ringkonnakohtu määrus. Prokurör ei saanud esitada kaebusele vastuväiteid. Nii eirati kohtumenetluse võistlevuse ning menetlusosaliste õiguste tagamise põhimõtteid ja rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses.

1. Kaitsja
2. juuli
3. a kirjalikust seisukohast ei nähtu, et OÜ Lemmik Mees soovis kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil. Sisuliselt tühistati maakohtu lahend põhjusel, et süüdistatav mõtles ümber. Süüdistatav sai avaldada oma seisukoha kriminaalmenetluse lõpetamise kohta lahendi tegemiseni ja tegigi seda kaitsja vahendusel. Kaitsja arvamus oli maakohtu jaoks siduv, mistõttu toimis viimane kriminaalmenetlust lõpetades õigesti. Määruskaebuse vastus
4. OÜ Lemmik Mees kaitsja leiab, et prokuröri viited

§ 339

lg-s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele võivad olla põhjendatud, kuid see ei anna alust maakohtu määruse jõustamiseks. Ringkonnakohtu määruses puuduvad vastuolud. Samuti pole prokurör põhjendanud, missuguseid advokatuuriseaduse § 44 nõudeid kaitsja rikkus.

§ 274

lg 2 p-s 1 sätestatud tahteavalduse sai süüdistatav teha isiklikult, kuid tema seisukohta ei küsitud. Vaidlust poleks tekkinud, kui maakohus oleks lahendanud prokuröri taotluse kohtuistungil. Kaitsja ei saanud ette näha, et tema seisukohta käsitatakse kaitsealuse soovina kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Süüdistatav sai väljendada maakohtu määrusega mittenõustumist määruskaebuse esitamise kaudu ning kaitsja ei võinud OÜ Lemmik Mees seadusliku esindaja soovi täitmisest keelduda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Kolleegium käsitleb kõigepealt väidet vaidlustatud määruse põhjenduste vastuolude kohta (I) ning võtab seisukoha küsimuses, kas ringkonnakohus rikkus prokuratuuri määruskaebemenetlusse kaasamata jättes kriminaalmenetlusõigust (II). Edasi hindab kolleegium kriminaalmenetluse lõpetamise ja rehabiliteerimise taotluste kohta tehtud otsustuste seaduslikkust (III), võtab kokku määruskaebemenetluse tulemuse (IV) ning lahendab kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks (V). 3

§ 199lg 1 p 2 alusel.

Järelikult lahendati vaidlustatud maakohtu määrusega kohtumenetluse poolte taotlused.

§ 385

p 20 sätestab, et määruskaebust ei saa esitada kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse peale (v.a seaduses nimetatud erandid). 15. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on

§ 385

p-s 20 sisalduva piirangu eesmärk välistada selliste määruste vaidlustamine, millega lahendatakse korralduslikke üksikküsimusi, sest nende otsustuste eraldi vaidlustamine pole otstarbekas ning võib takistada menetluse jätkamist. Selliseid menetlusotsustusi saab üldjuhul vaidlustada kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis või kassatsioonis. (Vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. detsembri 2018. a määrus nr 1-16-10503/150, p 34.) 16.

§ 199

lg 1 p-s 2 märgitud otsustuse tegemine, s.t kriminaalmenetluse lõpetamine aegumise tõttu, ei eelda kohtumenetluse poolte nõusolekut. Samas välistatakse sellega kohtumenetluse jätkamine süüdistatava suhtes. See tähendab, et küsimust kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkusest korralises edasikaebemenetluses hiljem tõstatada ei saa. Järelikult peab kõnesoleva menetlust lõpetava menetlusotsustuse seaduslikkuse kontroll olema määruskaebemenetluse esemeks sõltumata sellest, kas kohus lõpetab kriminaalmenetluse kohtumenetluse poole taotlusel või oma algatusel. Kui aga kriminaalmenetluse lõpetamise taotlust ei rahuldata, võib sama üksikküsimus olla vaidlusesemeks edasise kohtumenetluse käigus. Just sellise, menetluse osalise lõpetamata jätmise vaidlustamise keeluga oligi prokuröri osutatud juhul tegemist (vt käesoleva määruse p 8). Järelikult toimis ringkonnakohus seaduslikult, kui lahendas OÜ Lemmik Mees kaitsja määruskaebuse sisuliselt ning jättis G. Kiilaspä kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata. II 17. Küll saab pidada põhjendatuks prokuröri etteheidet selle kohta, et ringkonnakohus jättis alusetult prokuratuuri määruskaebemenetlusse kaasamata. 18. Kriminaalasja materjalist ei nähtu, et ringkonnakohus oleks kooskõlas

§ 390

lg 1, § 322 ja § 331 lg 11 nõuetega teavitanud prokuratuuri määruskaebuse esitamisest ning võimaldanud tal esitada seisukohti ja vastuväiteid. Samuti puuduvad andmed, et prokuratuur oleks saanud määruskaebemenetluse toimumisest teada muul moel enne, kui ringkonnakohus oli kaebuse lahendanud. Riigikohtule esitatud määruskaebuses osutatakse õigesti nõuetele, et määruskaebemenetluse poolele peab olema tagatud teave määruskaebusest, sh võimalus sellega tutvuda, samuti õigus esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid. Viidatud nõuete eiramine on praeguses asjas käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-51-15, p 32). 4

§ 274lg 2 p 1 ja § 199 lg 3 p 1 alusel jätkata.

1. Kriminaalasja materjali kohaselt esitas prokuratuur
2. juunil 2020

§ 199

lg 1 p 2 alusel maakohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks teiste isikute hulgas ka OÜ Lemmik Mees suhtes, paludes kaasata ta kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana.

1. juuli
2. a kirjalikus seisukohas avaldas OÜ Lemmik Mees kaitsja, et kriminaalmenetluse lõpetamine aegumise tõttu on põhjendatud. Esitatud taotlusest ja kaitsja seisukohast lähtudes lõpetaski maakohus kriminaalmenetluse. Maakohtule ei olnud määruse tegemise ajal teada

§ 274

lg 2 p-s 1 märgitud asjaolusid, millele toetudes saanuks jätta kriminaalmenetluse lõpetamata.

1. Kolleegium nõustub prokuröriga selles, et kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus ei olnud kaitsepoole jaoks üllatuslik. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt oli
2. ja
3. juunil 2020 toimunud kohtuistungil kõne all osa kuritegude aegumine ning ka OÜ Lemmik Mees kaitsja soovis esitada taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Nendest kohtuistungitest võttis osa süüdistatava seaduslik esindaja, kes ei esitanud kriminaalmenetluse lõpetamise kohta vastuväiteid. Prokurör leiab põhjendatult sedagi, et kaitsepoolele jäi prokuröri taotluse suhtes arvamuse avaldamiseks piisavalt aega.
4. Kohtumenetluses peab üldjuhul taotlused esitama selleks ette nähtud tähtajaks, kuid hiljemalt enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa. Kirjeldatud nõude eiramise tavapärane tagajärg on taotluse läbi vaatamata jätmine (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai
6. a otsus nr 4-19-1809/48, p 29). Hilinenult esitatud taotluse sisulist lahendamist saavad õigustada vaid kaalukad põhjused. Nendest põhimõtetest irdumine pole põhjendatud ka rehabiliteerimise puhul. Olukorras, kus süüdistatav soovis kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil, pidanuks ta seega esitama

§ 274

lg 2 p-s 1 märgitud taotluse enne, kui maakohus lahkus nõupidamistuppa määrust tegema. Kirjeldatud moel ta ei toiminud ning süüdistatava hilisem seisukoha muutumine ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks.

1. Kaitsja määruskaebusele lisatud
2. augusti
3. a elektronkirjas selgitas OÜ Lemmik Mees seaduslik esindaja, et tema ja kaitsja rääkisid üksteisest mööda: süüdistatav soovis kriminaalmenetluse jätkamist

§ 199lg 3 p 1 alusel, s.o rehabiliteerimise eesmärgil.

Kaitsja on lähtunud kõnesolevas elektronkirjas sisalduvast juhisest, vaidlustades maakohtu määruse, kuid pole kinnitanud väidet, nagu oleks süüdistatav avaldanud sama sisuga soovi juba varem. Ringkonnakohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis osutaks sellele, et enne maakohtu määruse tegemist oleks OÜ Lemmik Mees väljendanud soovi jätkata kriminaalmenetlust osaühingu rehabiliteerimise eesmärgil, et kaitsekohustust oleks rikutud või et kaitseülesannet ei oleks täidetud nõuetekohaselt, millest johtuvalt tekkinuks alus järeldada kriminaalmenetluse lõpetamise kohta tehtud maakohtu otsustuse ekslikkust. Seega asus apellatsioonikohus vääralt seisukohale, et kriminaalmenetlust tuleb jätkata

§ 274lg 2 p-s 1 ning § 199 lg 3 p-s 1 märgitud alustel.

Sedagi viga tuleb käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes. IV 5

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 5 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohus käesoleva määruse p-des 18 ja 23 kirjeldatud rikkumiste tõttu Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2020. a määruse osas, millega maakohtu määrus tühistati, otsustati

§ 274

lg 2 p 1 ning § 199 lg 3 p 1 alusel jätkata kriminaalmenetlust süüdistatava rehabiliteerimise eesmärgil, rahuldati kaitsja määruskaebus ja jäeti määruskaebemenetluses makstud riigi õigusabi tasu riigi kanda. Kolleegium jõustab maakohtu määruse OÜ Lemmik Mees suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise ja tsiviilkostjana kaasamise kohta.

§ 385

p 17 järgi pole isiku tsiviilkostjana kriminaalmenetlusse kaasamise kohta tehtud otsustus määruskaebe korras vaidlustatav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-1-1-22-17, p 31). Seetõttu ei lahenda kolleegium praeguses määruskaebemenetluses küsimust sellest, kas OÜ Lemmik Mees kaasati tsiviilkostjana menetlusse põhjendatult. Määruskaebemenetluses kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu 64 eurot 80 senti tuleb

§ 187lg 2 teise lause alusel arvata menetluskulude hulka.

Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Prokuröri määruskaebus tuleb rahuldada. V

1. OÜ Lemmik Mees kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks 172 euro 80 sendi suuruses summas (sh käibemaks 28 eurot 80 senti). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks aega 160 minutit. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-te 6 ning 10 ja § 7 lg 2 alusel rahuldab kriminaalkolleegium taotluse ning määrab OÜ Lemmik Mees kaitsjale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 172 eurot 80 senti (sh käibemaks).

§ 361

lg 1 p-s 5 sätestatud lahendi tegemise tõttu jääb see menetluskulu

§ 187lg 1 kohaselt riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6