2-20-124705/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-124705 Tsiviilasi A.P.C. hagi J.P. vastu võla väljamõistmiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmisese otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.P.C; registrikood XXX; asukoht XXX. Hageja esindaja: T.I. e-post XXX Kostja: J.P, isikukood XXX; elukoht XXX. RESOLUTSIOON
2. Jätta A.P.C. hagi J.P. vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.
3. Jätta menetluskulud A.P.C. kanda.
4. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.
5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.P. võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna J.P. ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis
6. novembri 2020 määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis
7. novembril 2020 hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis; hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks; andmete esitamiseks, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt hagi hinnale. Hageja esitas
8. novembril 2020 oma nõude ja selle põhjenduse. KOHTU SEISUKOHT 1 Avalduse saanud kohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht XXX. Rahvastikuregistrist, e-maksuametist ega kostjaga sõlmitud lepingust ei nähtu, et see oleks kostja elukoht. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul ka selgitanud, millal ja mil viisil hageja sai hagejale teadaolevad kostja viimase elukoha andmed. Korteri XXX omanik kinnitas
9. augustil 2020 maksekäsu kiirmenetluses, et kostja ei ela sel aadressil. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates
10. novembrist 2019 Minsk, Valgevene. Kostja isa kinnitas asjas XXX, et kostja elab XXX. Kostja isa soovitas saata dokumendid aadressile XXX. Kostjale on
11. oktoobril 2020 asjas XXX dokumendid kätte toimetatud aadressil XXX. E-maksuameti andmetel ei ole kostja kunagi saanud Eestis maksustatavat tulu. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kostjal ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis elukohta. Kostja elukoht on XXX. Kuigi kostja elukoht on XXX, ei kuulu käesoleval juhul kohtualluvuse määramisel siiski kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Õigusabilepingu artiklist 1 tulenevalt kohalduks õigusabileping juhul, kui kostja oleks XXX kodanik. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Eesti Vabariigi kodanik. Õigusabileping käesoleval juhul seega ei kohaldu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012,
12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Kuna antud juhul ei tulene määruse nr 1215/2012 artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 teisiti, tuleb kohtualluvus määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Füüsilise isiku vastu võib TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitada hagi tema elukoha järgi. Nagu eelnevalt märgitud, puudub kostjal Eesti Vabariigis TsÜS § 14 lg 1 tähenduses elukoht. Kostja elab XXX. Tsiviilasi ei allu seega üldise kohtualluvuse kohaselt Eesti kohtule. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul TsMS § 363 lg 4 järgi põhjendanud, et kohalduks muu kohtualluvus kui üldine kohtualluvus. Hageja ei ole ka selgitanud, miks asi võiks alluda Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Hagi tuleb jätta seega TsMS § 371 lg 1 p 2, § 372 lg 7 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 2