) § 4 lg-s 4 sätestatud ülesande täitmiseks omapoolse ettepaneku kompromissi koostamiseks, allkirjastamiseks ja kohtule edastamiseks, et kohus ise edastaks selle kostjale allkirjastamiseks. Hageja esitas 26.10.2020 kohtule kompromissilepingu, mille kohaselt tuleks kompromissisumma 673,66 eurot tasuda ühe aasta jooksul 56,15 euro suuruste osamaksetena alates 15.11.2020. Kostja teatas 05.11.2020, et soovib maksmist alustada detsembrist, kuna varem pole see rahaliselt võimalik. 05.11.2020 teatas hageja, et ei nõustu kompromissilepingu tingimuste muutmisega. 4.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kirjalikus vastuses hageja nõuet tunnistades hagi sisuliselt õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu
lg 1 alusel.
lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. 5.
lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. 6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. U. vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 461,16 eurot, millest 263,35 eurot on põhinõue, 39,15 eurot intress, 30 eurot sissenõudmiskulud ja 128,66 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 21.08.2020 seisuga. Samuti mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja viivise 0,065753% päevas põhinõudelt 263,35 eurot alates 22.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 134,69 eurot. Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. 2
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise (jätnud pikema aja jooksul oma lepingulised kohustused täitmata), jätab kohus hageja menetluskulud
8.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulu suuruseks antud asjas on 545 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 420 eurot lepingulise esindaja kulud. 8.1.
lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv.
lg 1 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 524,30 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 125 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 125 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 8.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks
p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud
Esindustasu arve kohaselt on õigusabiteenus seisnenud dokumentide komplekteerimises ja analüüsis (1 tund 30 minutit) ning hagiavalduse koostamises ja esitamises (2 tundi) ajakuluga kokku 3 tundi 30 minutit ning tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (lepingu rikkumine), hageja nõude olemust (täitmisnõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas, kostja on hagi õigeks võtnud, asi lahendati kirjalikus menetluses) ning asjaolu, et esitatud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, leiab, et õigusabikulu
8.
lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 275 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.