RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) alusel. Taotluse järgi asus V. Lukk asjas nr 1-16-4675 mõistetud karistust kandma

1. juunil 2015 ja see sai kantuks
2. jaanuaril
3. Alates viimati märgitud kuupäevast viibis ta asjas nr 1-15-9694 Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a määruse alusel vahi all, kuni ta ringkonnakohtu otsusega vabastati. Taotluses leitakse, et V. Lukule tuleb hüvitada kahju ajavahemiku eest
6. jaanuarist 2017 kuni
7. septembrini 2018, s.o 28 081,25 eurot.
8. Lõuna Ringkonnaprokuratuur jättis
9. juuli
10. a määrusega hüvitistaotluse rahuldamata. Määruse vaidlustas V. Luku esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar.
11. Riigiprokuratuuri
12. oktoobri
13. a määrusega rahuldati V. Luku esindaja kaebus osaliselt ja V. Lukule mõisteti kahjuhüvitiseks 2637,30 eurot. Määruse kohaselt võeti V. Lukk vahi alla
14. detsembril 2016, mis loeti asjas nr 1-15-9694 vangistuse kandmise alguseks. Seega pidanuks V. Luku karistus saama kantuks
15. juulil
16. Kuna ta vabastati
17. septembril 2018, viibis ta vangistuses kauem 59 päeva, mille eest tuleb talle välja mõista kahjuhüvitis.
18. Riigiprokuratuuri määruse vaidlustas V. Luku esindaja, kes taotles kahju hüvitamist ka 566 päeva eest, s.o 25 300,20 eurot.
19. Tartu Maakohtu
20. novembri
21. a määrusega tühistati Riigiprokuratuuri määrus osas, millega määrati V. Lukule kahjuhüvitiseks 2637,30 eurot. Kohus leidis, et hüvitistaotlust ei esitatud õigel ajal. Taotlus tulnuks esitada hiljemalt pärast ringkonnakohtu
22. septembri
23. a otsust kassatsioonis. Mõjuvat põhjust taotluse esitamata jätmiseks ei olnud, mistõttu on V. Lukk minetanud võimaluse kahjuhüvitiseks.
24. Maakohtu määruse vaidlustas V. Luku esindaja, kes taotles V. Lukule kahju hüvitamist 27 937,50 euro ulatuses.
25. Tartu Ringkonnakohtu
26. jaanuari
27. a määrusega tühistati maakohtu määrus, V. Luku taotlus rahuldati osaliselt ja talle mõisteti välja 9029,40 eurot. Määruskaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus leidis, et hüvitistaotlus esitati õigel ajal. Kahju hüvitamise alus selgus alles Riigikohtu
28. mai
29. a määrusega. Lisaks ületas maakohus praeguses menetluses oma volitusi, kui tühistas Riigiprokuratuuri määruse täies ulatuses. V. Luku esindaja vaidlustas seda üksnes osaliselt. V. Lukule tuleb hüvitada veel kahju 202 päeva eest, ülejäänud osas pole kahjuhüvitisnõue põhjendatud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
30. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas V. Luku esindaja, kes taotleb V. Lukule lisaks 16 270,80 euro väljamõistmist. Kaebaja leiab, et kui kriminaalasju nr 1-15-9694 ja 1-16-4675 oleks menetletud koos, siis lõppenuks V. Luku karistuse kandmine
31. jaanuaril
32. Tegelikkuses vabanes ta aga alles
33. septembril
34. Praeguseks on V. Lukule määratud kahjuhüvitis kokku 261 päeva eest, hüvitamata on kahju 364 päeva ulatuses.
35. Kaebusele vastas Riigiprokuratuur, kelle esindaja väitel tuleb see jätta rahuldamata.
36. Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas V. Luku esindaja kaebuse kolmeliikmelises koosseisus läbi
37. septembril
38. Kuna ilmnes, et asjas võib osutuda vajalikuks kriminaalkolleegiumi varasemates lahendites seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukoha muutmine, anti see 2

§ 4

). Kahju hüvitatakse kahju kandnud isiku kirjaliku taotluse alusel (

§ 12ls 1).

Üldreeglina tuleb kahju hüvitamise taotlus kohtumenetluse kestel esitada maakohtule enne kohtuliku uurimise lõpetamist (

§ 18lg 1).

Erandjuhul võib hüvitistaotluse esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates ringkonnakohtule, kui taotlust polnud mõjuval põhjusel võimalik maakohtule esitada (

§ 21

lg-d 1 ja 3), või kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates prokuratuurile, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata (

§ 21lg 4).

14.

§ 21

lg 4 võimaldab hüvitistaotluse esitada tagantjärele prokuratuurile ainult siis, kui taotlus jäeti varem esitamata mõjuval põhjusel. Seega on kahju hüvitamise taotluse lahendamine seatud sõltuvusse sellest, kas kahjuhüvitist taotletakse õigel ajal. Isik peab üldjuhul arvestama juba ette võimalusega, et tema suhtes tehakse selline otsustus, mis annab talle aluse nõuda süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Ainult erandlikel juhtudel saab kahju hüvitamist taotleda hiljem. Kui taotlust kahju hüvitamiseks pole esitatud õigel ajal ning ei ole ka mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks, tuleb see taotlus jätta läbi vaatamata (

§ 13lg 2 ls 2).

(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus nr 1-20-2611/12, p 14.)
3. Kahju hüvitamist peab üldjuhul taotlema juba kohtulikul uurimisel esimese astme kohtus. V. Lukk ei saanud aga sel ajal vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda, sest kohtuliku uurimise ajal polnud ta veel praeguses kriminaalasjas vahi all, vaid ta kandis asjas nr 1-16-4675 mõistetud vangistust. Käesolevas kriminaalasjas vahistati V. Lukk alles Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a otsusega. Järelikult tekkis V. Lukul vahistamisega kahju pärast maakohtu otsuse tegemist.
6. V. Luku kahjuhüvitisnõude aluseks olev asjaolu selgus Tartu Ringkonnakohtu
7. septembri
8. a otsusega. Ringkonnakohus mõistis V. Luku talle esitatud süüdistuses osaliselt õigeks, luges karistuse kaetuks asjas nr 1-16-4675 mõistetud ja ära kantud karistusega ning vabastas ta vahi alt. Pole välistatud, et selline kriminaalmenetluse lõpptulemus andis V. Lukule võimaluse nõuda vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist

§ 5lg 4 alusel.

Kuigi ringkonnakohtu otsus jõustus alles Riigikohtu

1. mai
2. a määrusega, pidanuks V. Lukk kahjuhüvitist taotlema hiljemalt ringkonnakohtus. Tema kaitsja taotles ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis õigeksmõistva otsuse tegemist. Sel ajal oli V. Lukk vahistatu. Seega pidi kaitsja apellatsiooni esitamisel arvestama võimalusega, et V. Luku õigeksmõistmise korral tekib tal alus nõuda vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist.
3. Kuigi üldjuhul tuleb ringkonnakohtule hüvitistaotluse esitamisel juhinduda

§-st 21, pole see nii käsilolevas asjas.

§ 21lg-d 1 ja 3 hõlmavad üksnes sellist juhtu, mil kahju on juba 3

§ 18lg-le 1.

Seda sõltumata sellest, et osutatud säte kõneleb just maakohtust. Kuna V. Luku vahistamisega tekkis kahju alles pärast maakohtu menetlust, tulnuks taotluse ringkonnakohtule esitamisel võtta seega aluseks

§ 18lg 1.

Sellest tulenevalt võis V. Lukk esitada hüvitistaotluse kuni kohtuliku uurimise lõppemiseni ringkonnakohtus.

1. Eelnevast tulenevalt ei ole õige ringkonnakohtu leitu, et kahju hüvitamise alus ilmnes alles Riigikohtu
2. mai
3. a määruse tegemisega, mistõttu ei pea ka paika kohtu järeldus, et V. Luku hüvitistaotlus on tähtaegne. Ühtlasi on ekslik maakohtu väljendatud seisukoht, et kahjuhüvitist sai taotleda veel kassatsioonimenetluses.
4. Kuivõrd kahjuhüvitist tulnuks taotleda ringkonnakohtus, oli taotluse hiljem prokuratuurile esitamine võimalik üksnes siis, kui see jäi õigel ajal teise astme kohtule esitamata mõjuval põhjusel (

§ 21lg 4).

V. Luku puhul sellist põhjust ei ole. Peab möönma, et hiljuti on Riigikohus lugenud mõjuvaks põhjuseks

§ 21

mõistes selle, kui riigi õigusabi korras määratud kaitsja on rikkunud hoolsuskohustust, jättes hüvitistaotluse õigel ajal esitamata (vt eespool p-s 14 osutatud määrus nr 1-20-2611/12, p 16). Niisamuti ei täitnud ka V. Lukule asjas nr 1-15-9694 määratud kaitsja oma kohustusi piisava hoolega, kuna ei esitanud ringkonnakohtule kahju hüvitamise taotlust ette nähtud tähtajaks. Samas pole määratud kaitsja tegematajätmine alati mõjuv põhjus taotluse tähtajaväliseks esitamiseks. Kõnesolevast määrusest tuleneb lisaks seegi, et isiku õigused võivad olla tõhusalt kaitstud, kui tal on võimalik nõuda advokaadi tegematajätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist advokaadilt ja advokaadibüroo pidajalt advokatuuriseaduse § 47 alusel (vt viidatud määruse p 17). Kui osutatud kohtuasjas oli see Riigikohtu hinnangul inimese jaoks psüühikahäire tõttu ülemäära keeruline, siis V. Luku puhul ei ole teada sellist erandlikku asjaolu, mis välistaks tema võimaluse oma õigusi ise piisavalt kaitsta, esitades kahjuhüvitisnõude advokaadi ja advokaadibüroo pidaja vastu. Seepärast ei saa käsilolevas asjas rääkida määratud kaitsja tegematajätmise tõttu mõjuvast põhjusest

§ 21tähenduses.

1. Kuna kolleegium on erinevalt ringkonnakohtust seisukohal, et V. Luku vahistamisega tekitatud kahju hüvitamise taotlust ei esitatud õigel ajal ja taotluse hilisemaks esitamiseks ei olnud mõjuvat põhjust, tuleb selgitada, milline on kujunenud olukorras Riigikohtu pädevus. KrMS § 390 lg 2 sätestab, et määruskaebus vaadatakse läbi kaebuse piires. Ringkonnakohus luges V. Luku hüvitistaotluse tähtaegseks ja lahendas selle sisuliselt ning mõistis talle välja osa taotletud kahjuhüvitisest. Kohtumääruse vaidlustas üksnes V. Luku esindaja, taotledes väljamõistmata jäänud osas kahju hüvitamist. Võttes arvesse, et taotluse tähtaegsust määruskaebemenetluses ei ole vaidlustatud, peaks kolleegium lähtuma KrMS § 390 lg 2 järgi sellest, et taotlus on loetud tähtaegseks. Nimelt on kohtupraktikas leitud, et kui süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse tähtaegsus pole määruskaebemenetluses vaidluse all, tuleb lähtuda varasemas menetluses aluseks võetud seisukohast (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a määrus nr 1-16-7507/12, p 10). Kolleegium peab vajalikuks seda seisukohta muuta, märkides järgmist.
4. KrMS § 190 p 3 järgi hõlmab kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamist. KrMS § 191 lg 3 sätestab, et Riigikohus võib teha kohtuotsuse peale esitatud kassatsiooni läbi vaadates uue menetluskulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. See laieneb ka määruskaebemenetlusele 4