lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viiviste osas. Hagiavalduse kohaselt on vastavalt hageja nõuete aluseks olevatele lepingutele kohalduvatele üldtingimustele, so Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7.10, Elisa Eesti AS-il õigus nõuda maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,07% päevas järgnevalt: Arve nr Põhisumma 2016716281 Viivise arvestamise lõpp 29.06.2020 Viivise summa 51,77 Viivise arvestamise algus 19.10.2016 2016943547 48,21 19.11.2016 29.06.2020 44,51 2017197428 43,93 19.12.2016 29.06.2020 39,64 2017394942 180,57 19.01.2017 29.06.2020 159,01 KOKKU 292,08 48,92
(võlaõigusseadus) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-16 (p 13) asunud 2 seisukohale, et eelduslikult tuleks hinnata
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Hageja nõuete aluseks olevad lepingud sõlmiti hagi kohaselt 04.05.2016.
lg 1 teisest lausest tulenev viivisemäär oli sel ajal 8,05% aastas ehk ligikaudu 0,02% päevas (8,05% / 365). Aastamääras arvestatuna oli kolmekordseks seadusjärgseks viivisemääraks 24,15% aastas (3 x 8,05%). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt viivist määraga 0,07% päevas ehk 25,55% aastas (0,07% x 365), mis ületab kolmekordset lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgset viivisemäära. Seega on üldtingimuste p 7.10 sätestatud viivisekokkulepe eelduslikult tühine. Kohus juhtis 03.07.2020 määrusega sellele hageja tähelepanu ning tegi ettepaneku põhjendada, miks käesoleval juhul on tüüptingimustes kokkulepitud viivisemäär mõistlik. Hageja vastas 09.07.2020, et tema arvestuste kohaselt ei ületa lepingujärgne viivisemäär kolmekordset seadusjärgset määra. Kohus hagejaga ei nõustu. 0,07% päevas ja 25,55% aastas ületavad vastavalt 0,06% ja 24,15%. Kohus leiab, et hageja ei ole ümber lükanud viivisekokkuleppe tühisuse eeldust, mistõttu asub kohus seisukohale, et tegemist on tühise tüüptingimusega
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel ning hageja saab nõuda viivist üksnes
Hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas põhjendatud summas 91,42 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: Arve nr Põhisumma Viivise arvestamise lõpp 29.06.2020 Päevade arv Viivise summa 51,77 Viivise arvestamise algus 19.10.2016 2016716281 2016943547 48,21 19.11.2016 29.06.2020 1319 2017197428 43,93 19.12.2016 29.06.2020 1289 2017394942 180,57 19.01.2017 29.06.2020 1258 1350 KOKKU 15,31 (51,77 x 0,02% x 1350 p) 13,93 (48,21 x 0,02% x 1319) 12,41 (43,93 x 0,02% x 1289) 49,77 (180,57 x 0,02% x 1258) 91,42 Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude summas 91,42 eurot ning mõistab kostjalt välja edasiulatuva viivise
MS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 471,86 eurot, so 64,59% hagihinnast 3 730,51 eurot, jätab kohus menetluskulud 64,59% ulatuses kostja kanda ning 35,41% ulatuses hageja kanda. Hageja on välja toonud, et tema menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Kohus tuvastab, et hagi esitamiselt on tasutud vastavalt hagihinnale 125 eurot riigilõivu. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu hagi koostamiseks ei ületa 1 tundi, kohtu 03.07.2020 määrusele vastamiseks võis kuluda mitte üle poole tunni (vastuse maht 1 lk). Keskmine sarnase õigusteenuse eest makstav tasu ei ületa kohtu hinnangul 90 eurot tunnis (sh käibemaks). Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 135 eurot (1,5 x 90). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 167,93 eurot ((125 + 135) x 64,59%). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.