S § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o. summas 300 (kolmsada) eurot. KarS § 73 alusel mitte pöörata rahalist karistust täielikult täitmisele, kui Annika Mäesalu ei pane 1-(ühe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus on 24.11.2020.
lg 1 alusel mõista Annika Mäesalu´lt riigituludesse välja kriminaalmenetluskulud: 876 eurot sundraha, 64,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses. Kokku 940,80 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700052258 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: CD-plaat helisalvestiga, mis asub toimiku juures – jätta kriminaaltoimiku juurde. Saata kohtuotsus selle tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, tema kaitsjale, kannatanule ja Viru Ringkonnaprokuratuuri (
1 Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus (
Asjaolud Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud Annika Mäesalule selles, et tema 28.02.2019 kella 18.12 paiku viibides korteris aadressil xxx tekkinud rüseluse käigus tõukas oma elukaaslast xx xx vastu koridori seina, mille tagajärjel viimane kukkus. Seejärel lõi A. Mäesalu üks kord rusikaga xx. xx vastu nägu, nimelt huulepiirkonda. Oma tegevusega tekitas A. Mäesalu oma elukaaslasele xx. xx füüsilist valu ja kehavigastuse – hematoom alumisel huulel. Seega pani Annika Mäesalu toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 29.10.2020 koostatud süüdistusakti kohaselt taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna abiprokurör Natalja Firsova asja läbivaatamist käskmenetluse korras ning teeb ettepaneku tunnistada Annika Mäesalu süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 alusel ja karistada teda rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses lähtudes miinimumpäevamäära suurusest, mis on 10,00 eurot, s.o 300,00 eurot. Seejuures kohaldada KarS § 73 sätteid ning mitte pöörata rahalise karistuse ärakandmisele, kui Annika Mäesalu ei pane ühe aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt
Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
S § 121 lg 2 p 2 järgi on tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu Xx Xx 05.03.2019 ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et 28.02.2019 kui ta alkoholijoobes koju tuli, tekkis tal konflikt elukaaslase Annika Mäesaluga. Konflikti käigus tahtis kannatanu saada A.Määesalu telefoni ja selle saamisel viskas seda diivanile. Annika lükkas kannatanu vastu koridoriseina, mille tagajärjel ta kukkus ja tundis valu. Kui üles tõusis, Annika lõi teda üks kord rusikaga vastu huule piirkonda. Kannatanu tundis valu ja tal hakkas verd jooksma. Protokollile lisatud fototabelid kajastavad kannatanule tekitatud vigastusi - hematoomi huule piirkonnas. Tunnistaja Xx Xx 08.03.2019 ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et olles tööl, sai 28.02.2019 kella 18.30 paiku väljakutse peretülile. Ukse avas Xx Xx, kes oli märgatavalt alkoholijoobes (1,31 mg/l) ja tema huulel oli kriimustus ja huul oli paistes. Xxi sõnul teda lõi Annika. Patrull toimetas Annika tema ema juurde xxx. Kahtlustatava Annika Mäesalu 13.03.20202 ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et 28.02.2019 umbes kella 17.30-18.00 ajal kui Xx koju tuli oli ta tunduvalt alkoholijoobes. Xx tahtis teada mida kahtlustatav mobiiltelefoniga teeb ja selle ära võtta, millest tekkis konflikt. Tekkinud rüseluse käigus kahtlustatav lükkas kannatanu ja viimane kukkus diivanile. Rüseluse käigus kahtlustatav lõi kannatanut lahtise käega peopesa välisküljega põsepiirkonda. Ta ei teinud seda 2 meelega, see tuli reaktsioonist. Xx jätkuvalt ei tagastanud telefoni ja kahtlustatav lõi kannatanut mittetahtlikult (ennast mitte kontrollides) huulepiirkonda. Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et Annika Mäesalu süü KarS § 121 lg 2 p 2 järgi on tõendatud kannatanu Xx Xx, tunnistaja Xx Xx ja kahtlustatava ütlustega. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud lähisuhetes. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne), nt löömine ja peksmine, kui see põhjustab tagajärjena valu. Kannatanu kui süüdistatava elukaaslase näol on tegemist lähedasega ehk see kuritegu pandi toime süüdistatavaga lähisuhetes olnud isiku vastu. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni viis aastat. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on varem karistamata. Kuriteoga tekitati kannatanule füüsilist valu ja hematoomi alumisel huulel, mis ei ole raske tagajärg. Kohtu arvates vastab süüdistatava süü raskus miinimummäärale. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus, nõustudes prokuröri karistusettepanekuga, leiab, et arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid ja selleks, et mõjutada Annika Mäesalut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb talle mõista rahaline karistus sanktsiooni alamäärale vastavas määras, s.o 30 päevamäära ehk summas 300 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Katseajaks määratakse üks kuni viis aastat. Kohtu arvates A.Mäesalu’le mõistetud rahalise karistuse võib jätta täielikult täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süü suurust, toimepandud süüteo iseloomu ja tagajärge, süüdistatava isikut ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, samuti prokuröri arvamust karistuse osas. Menetluskulud Vastavalt
lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.
lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud 64,80 eurot (tl 26). Vastavalt
lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2020.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876). 3
lg 1 ls 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtu arvates menetluskulud tuleb mõista Annika Mäesalu’lt riigituludesse välja. Kohus ei tuvasta alust A.Mäesalu menetluskulude kandmisest vabastamiseks. Tal on olemas töökoht ja sissetulek menetluskulude hüvitamiseks.
lg 3 ls 4 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Asjas tekkinud menetluskulud kogusummas 940,80 eurot tuleb A.Mäesalu’l tasuda 12 kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.