Obsah (6)

§ 8§ 76§ 101§ 635§ 637§ 113

2-20-113381 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-113381 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi OÜ I.B. Konsultatsiooni

) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust.

§ 8

lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 76

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt

§ 635

lg 1, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637

lg 1 kohaselt, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisel.
2. Asjas on tuvastatud, et 24.04.2018 sõlmisid I.B Konsultatsioonid OÜ ja OÜ Burger Pit 25.04.2018 lepingu nr. 26/BP-IBK-spets. töökeskkonnaspetsialisti põhiteenuse osutamiseks, so töövõtulepingu. Lepingu p. 2 on kirja pandud töövõtja ehk hageja kohustused. Lepingu p-st 3 nähtub, et tellija ehk kostja peab tagama hagejale nii kogu vajaliku informatsiooni kui ka juurdepääsu tööruumidesse/territooriumile/rajatistesse. Seega, töövõtja saab oma lepingust tulenevaid kohustusi täita ainult siis, kui töö tellija talle seda võimaldab. Lepingu p-st 5 tuleneb, et lepingujärgne tasu moodustab 35 eurot kuus, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 42 eurot kuus. Lisateenuste eest on ettenähtud tunnitasu summas 37,50 eurot + käibemaks, samuti lisandub transporditasu, kui teenuse osutamine toimub Tallinnast 4 väljaspool. Osa arveid on kostja poolt tasutud. Hageja esindaja teatel on kostja poolt perioodil 06.06.2018-06.04.2020 tasumata 21 arvet kogusummas 882 eurot. Burger Pit OÜ esindaja on lepingu allkirjastamisel sellega nõustunud, kostja esindaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks lepingut vaidlustanud. Hageja esitas kohtule pooltevahelise e-kirjavahetuse, millest nähtub, et kostja on võlgnevust tunnistanud, samuti lubanud selle hüvitada (01.04.2019; 08.04.2019, 16.01.2020 e-kirjad). Seega on hageja poolt tõendatud, et kostja on teadlik 24.04.2018 sõlmitud lepingust tuleneva võlgnevuse olemasolust ning võlgnevust ka tunnistanud.
3. Kostja väitel on hageja jätnud täitmata 24.04.2018 lepingust nr. 26/BP-IBK-spets. tulenevad kohustused, seega puudub kostjal alus arvete tasumiseks. Kostja märkis vastuses, et on nõus kompromissina tasuma hagejale 126 eurot – kostja ei ole täpsustanud, mille eest ta on nõus hagejale selle summa tasuma, kui hageja nõue ei ole põhjendatud. Kostja on küll esitanud vastuväite, kuid ei ole seda mitte millegagi põhjendanud ega tõendanud, so kostja vastuväide on vägagi „pinnapealne“ ning ei oma ühtegi sisulist põhjendust, samuti ei ole kostja esitanud mitte ühtegi vastuväite aluseks olevat dokumentaalset tõendit. Kohus ei saa nõustuda kostja poolt esitatud väitega alljärgnevatel põhjendustel: • Hageja on jätnud täitmata 24.04.2018 lepingust nr. 26/BP-IBK-spets. tulenevad kohustused, seega puudub kostjal alus arvete tasumiseks – kohus leiab, et lepingu p-st 5.1 võib teha järelduse, et igakuine tasu 35 eurot kuus, millele lisandub käibemaks, kokku 42 eurot kuus, ei sõltu töövõtja poolt tehtavast tööst, pigem on tegemist igakuise lepingutasuga, mis on seotud lepingu kehtivusega, st seni kuni pooltevaheline leping kehtib, kuulub nimetatud summa igakuiselt tasumisele; • Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja töötaja ei töötanud kostja firmas, vaid hageja osutas kostjale lepingust tulenevat teenust; • Kostja on e-kirjavahetuses nõustunud võlgnevuse olemasoluga – kohus leiab, et sellega on kostja hageja nõuet tunnistanud; • Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi dokumentaalset tõendit nõude põhjendamatuse ja/või võlgnevuse puudumise kohta; • Kostja on esitanud lepingu lõpetamise avalduse hagejale 06.05.2020, kuid mitte seoses hageja poolt tema ülesannete täitmata jätmisega, vaid seoses Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorraga, mille tõttu oli kostja kiirtoitlustuskohvik suletud. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et tema vastu esitatud nõuded ei ole põhjendatud ning ei oma õiguslikku ja faktilist alust.
4. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud hagis esitatud nõude põhjendatus ja õiguslikkus, kuna võlgnik OÜ Burger Pit on jätnud 24.04.2018 lepingust tulenevad kohustused täitmata, st regulaarset esitatavad arved tasumata, millest tulenevalt tekkis kostjal võlgnevus hageja ees.
5. Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 24.04.2018 lepingust nr. 26/BP-IBK-spets. tulenev võlgnevus summas 882 eurot (21 arvet * 42 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis 15.

§ 113

lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem 5 intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 24.04.2018 lepingust nr. 26/BP-IBK-spets. tulenevalt moodustas viivise määr 0,25% päevas tasumata summalt. Kostja ei ole lepingust tulenevat viivisemäära vaidlustanud, kostja oli teadlik kohaldatava viivise määrast.

1. Hageja on arvestanud viivist seisuga 04.06.2020 vastavalt lepingule, so 0,25% päevas, kogusummas 823,41 eurot, tuues ära iga arve tasumisega viivitatud päevade arvu. Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud arvete ja viivise arvestuse tabeliga, tuvastas, et viivist on arvestatud mitte arve tasumise tähtajast alates, vaid tasumise tähtajale on lisatud veel vähemalt 5 päeva, vahel ka rohkem ning alates sellest ajast on arvestatud viivist (näiteks 01.06.2018 arve nr. 597, tasumise tähtaeg 06.08.2018 - hageja on arvestanud viivist alates 18.06.2019-04.06.2020 – viivitatud päevade arv 718, viivise summa 75,39 eurot; 06.08.2019 arve nr. 90036, tasumise tähtaeg 11.08.2019 - hageja on arvestanud viivist alates 17.08.201904.06.2020 – viivitatud päevade arv 293, viivise summa 30,77 eurot; 01.09.2019 arve nr. 90070, tasumise tähtaeg 06.09.2019 – hageja on arvestanud viivist alates 11.09.201904.06.2020 – viivitatud päevade arv 268, viivise summa 28,14 eurot; jne). Seega on hageja arvestanud viivist kostjale kasulikumal moel ning kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja vastuväidet viivise kohta ei esitanud, esitades vastuväite kogu nõude osas. Kuna kohus rahuldas hageja nõude põhivõlgnevuse osas, siis kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud viivisenõue.
2. Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 24.04.2018 lepingust nr. 26/BP-IBK-spets. tuleneva viivise summas 823,41 eurot. Menetluskulud
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja Burger Pit OÜ kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
4. Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel makstud riigilõiv 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot, kokku 270 eurot. Hagimenetluse kantud õigusabikulude nimekirja ei ole hageja esitanud, seega leiab kohus, et hagejal puuduvad hagimenetluse raames hüvitatavad õigusabikulud. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõiv kogusummas 270 eurot. Kuna käesolevas menetluses kuulus hagihinnalt 1 705,41 eurot tasumisele riigilõiv 225 eurot, mitte 270 eurot, nagu hageja on tasunud, siis kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 alusel õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu, summas 45 eurot, tagastamiseks.
5. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 225 eurot. 6 Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis jäävad kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
6. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
7. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 7