2-20-8527/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-20-8527 Tsiviilasi J A T hagiavaldus J O T vastu kohtulahendiga välja mõistetud igakuise elatise vähendamise nõudes Tsiviilasja hind 1 728 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J A T, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja J O T, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja seaduslik esindaja H T, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja lepingulised esindajad Aleksander Laus ja Kunnar Korsten Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober 2020.a. RESOLUTSIOON
4. Rahuldada osaliselt J A T hagi J O T vastu kohtulahendiga välja mõistetud elatise vähendamise nõudes.
5. Vähendada Pärnu Maakohtu
6. jaanuari 2015.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1430795 J A Tlt J O T kasuks välja mõistetud elatist 150 euroni kuus alates 11.06.2020 kuni J O T täisealiseks saamiseni xxxx.a .
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi.
8. Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue
9. Hagiavalduse kohaselt peab hageja tasuma kostjale igakuiselt elatist 292 eurot kuus. Hageja palub väljamõistetud elatist vähendada, kuna on peale seljaoperatsiooni raske puudega ja täielikult töövõimetu. Lisaks elab hagejaga koos veel kolm alaealist last, kelle ülalpidamiseks hagejal raha ei jätku. 23.07.
10. a täpsustas hageja hagiavalduses esitatud nõuet ning hageja palub tsiviilasjas nr 2-1430795 temalt seaduses sätestatud miinimummääras J O T kasuks välja mõistetud elatist vähendada 100 euroni kuus alates hagiavalduse esitamisest kohtule.
11. 02.09.2020.a. seisukohas selgitas hageja, et asus tööle XXX AS-s tõstukijuhina. Käib üle päeva XXX taastusravis kuni novembri kuuni. Samas ei ole teada, kui kaua saab tööl käia, tulenevalt tervislikust olukorrast. Sissetulekuks on töövõimetushüvitis summas 461,59 eurot, puude toetus summas 49,09 eurot ja töötasu 500 eurot. Abikaasa saab peretoetusi 520 eurot. Abikaasa on lapsega kodune, seega lasub hagejal ka abikaasa ülalpidamise kohustus. Kokku on hageja peres kasvamas viis last, kellest üks laps on raske puudega, mistõttu ei saa abikaasa suure tõenäosusega pärast lapsehoolduspuhkust tööle asuda, sest peab lapse eest hoolitsema. Kostja vastuväited
12. Kostja esitatud hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud, et tal on kolm alaealist last lisaks kostjale üleval pidada. Hageja esitab oma sissetulekute kohta valeandmeid, sest konto väljavõtte kohaselt on hageja sissetulek perioodil 03.04.2020.a. kuni 10.06.2020.a olnud 2 103,51 eurot, mis teeb 701,17 eurot kuus. Hagejal on kohustus hankida sissetulekuid kostja ülalpidamiseks. Väide, et sissetulekud on väikesed, ei vabasta hagejat kostja ülalpidamisest elatise alammääras. 19.10.2020.a. menetlusdokumendis oli kostja seisukohal, et hagejal ei ole kohustust oma abikaasa laste ülalpidamiseks. Arvestada tuleb, et hageja leibkonnas olevad viis last saavad peretoetusi, millele lisandub lasterikaste perede toetus. Hageja ei ole tõendanud oma sissetulekuid. Hageja on riigi õigusabi taotluses märkinud, et töötasu on 800 eurot, seega on hageja enda poolt avaldatud sissetulekute suuruseks 1 306 eurot. Kui hageja sissetulek jagada tema enda ja tema ülalpeetavate vahel, siis igaüks saaks ülalpidamiseks 261,20 eurot. Seega on hagejal piisavalt varalisi võimalusi, et anda kostjale ülalpidamist seaduses sätestatud elatise alammääras. Kohtuotsuse põhjendused
13. Hageja J A T on 11.06.2020.a. esitanud nõude Tsiviilkohtumenetluse seadusliku (TsMS) § 459 alusel. Pärnu Maakohtu 23.01.2015.a. kohtuotsusega mõisteti hagejalt välja elatis lapse J O T kasuks 2 igakuiselt summas 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis mõisteti välja kuni kostja J O T täisealiseks saamiseni xxxx.a.
14. 2015 aastal oli hagejal üks ülalpeetav – kostja. Hagi esitamise ajal on hagejal lisaks kostjale kohustus üleval pidada kolm alaealist last. Rahvastikuregistri andmetel on hagejal veel lapsed G T, kes on käesoleval ajal x-aastane, D T, kes on x aastane ja T T, kes on x aastane laps. Kõik kolm last on sündinud pärast 23.01.2015.a. tehtud kohtuotsust /tl 8-9/. Kohus nõustub hagejaga, et seoses ülalpeetavate arvu suurenemisega on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud võrreldes 2015.a. tehtud kohtulahendiga. Seega on ülalpeetavate arvu suurenemine asjaoluks TsMS § 459 lg 1 p 1 tähenduses, mis annab aluse jõustunud kohtulahendi muutmiseks.
15. 23.01.2015.a. kohtulahendist ei nähtu, et J A Tl olnuks probleeme tervisliku olukorraga. Käesoleval ajal on hageja tervislik olukord halvenenud, mida tõendab Eesti Töötukassa 20.03.2020.a otsus töövõime hindamise kohta. Hagejal puudub töövõime perioodil 20.03.202019.03.2021 /tl 3, 115-127/. Vanema töövõimetus on samuti asjaoluks TsMS § 459 lg 1 p 1 tähenduses, mis mõjutab maksete suurust.
16. Kohtulahendiga väljamõistetud elatis, mida hageja käesoleval ajal kostjale tasub on igakuiselt summas 292 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole oma sissetulekuid avaldanud. Vaidlust ei ole, et hageja on töövõimetu. Hageja sissetulekuks on töövõimetushüvitis igakuiselt summas 461,59 eurot ja puude toetus summas 49,09 eurot, mis nähtub konto väljavõttelt /tl 2/. Kohus on seisukohal, et puude toetus on sissetulek, mida hagejal tuleb kasutada oma tervisliku olukorra stabiliseerimiseks ja parendamiseks, mistõttu kohus nimetatud summat 49,90 eurot ei arvesta hageja sissetulekuna, mille arvelt anda ülalpidamist alaealistele lastele. Hageja on sissetulekuna märkinud, et alates septembrist on ta saanud töötasu. Hageja on tõendanud, et seoses tervisliku olukorraga on talle määratud taastusravi perioodil august kuni november 2020 /tl 47-49/. Seega on eluliselt usutavad hageja väited, et tema töötasu suurus on kõikuv ning see tuleneb tema tervislikust olukorrast. Hageja on 02.09.2020 menetlusdokumendis märkinud töötasu suuruseks 500 eurot /tl 43/. Kohtuistungil hageja selgitas, et alates 15.10.2020.a. on ta töövõimetuslehel. Töötasu suurus on lepingu järgi 5.50 eurot tunnis ja tal on täistööaeg. Hagejale ei ole etteheidetav, et perioodil, mil tal on tuvastatud puuduv töövõime, on ta siiski proovinud tööl käia ning ülalpidamist hankida. Hageja ainuke kindel sissetulek on töövõimetushüvitis igakuiselt summas 461,59 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal on muid sissetulekuid, kui need, mis hageja on ise esitanud. Kohtu hinnangul on hageja seisukohad eluliselt usutavad. Isik, kellel töövõime puudub ning kes vaatamata oma tervislikule olukorrale siiski võimalusel täidab tööülesandeid ei ole ilmselt isikuks, kelle sissetulek on suurusjärgus, mis võimaldaks anda kõigile neljale lapsele ülalpidamist elatise alammääras, igakuiselt kokku summas 1168 (4*292) eurot. Sellele lisanduks veel isiku enda ülalpidamiskulu. Eeldades, et ka hageja ise peaks saama ülalpidamist samas suurusjärgus, kui tema alaealised lapsed, siis oleks hageja enda ülalpidamiskulu 584 eurot kuus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja sissetulekud on suurusjärgus 1750 eurot kuus. Seega tuleb haginõude lahendamisel lähtuda tegelikust olukorrast.
17. Pooled ei vaidle, et kostja kulude puhul tuleb arvesse võtta Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuring lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta (edaspidi RAKE 2020) /tl 149/. Hageja standardvajadused on 359 eurot kuus, mis nähtub 7-12 aastaste laste standardvajadustest. Kõiki hageja ülalpidamisel olevaid lapsi tuleb võrdselt kohelda, mistõttu arvestab kohus ka teiste laste vajaduste puhul RAKE 2020 uuringus toodud sandardvajadusi vastavalt vanusegruppidele. Kuni aastase lapse ülalpidamisvajadus on 355 3 eurot kuus, kahe aastasel lapsel 252 eurot ja viie aastasel lapsel 319 eurot kuus. Kõik hageja ülalpeetavad elavad väljaspool Tallinnast, mistõttu lähtub kohus ülejäänud Eesti osas väljatoodust.
18. Kostja seadusliku esindaja H T töötasu mais 2020 oli 569,67 € ning juuni töötasu 341,39 € ja töövõimetushüvitis 124,61 €. Seega on kahe kuu keskmine sissetulek 518 eurot /tl 94-99/. Vaidlust ei ole, et kostja seaduslikul esindajal on ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse ees. Kostja seadusliku esindaja sissetulekust ei piisa, et anda ülalpidamist mõlemale lapsele seaduses sätestatud elatise alammääras. Seega ei ole tegelikult kostja mõlemad vanemad võimelised andma ülalpidamist kõigile nende ülalpidamisel olevatele lastele elatise alammääras. Riigikohus on korduvalt juhtinud seadusandja tähelepanu, et elatismiinimumi seotus miinimumpalgaga toob endaga kaasa ebaõiglaselt kõrge elatise võrrelduna laste vajaduste ja kohustatud vanemale kätte jääva raha liigse vähesuse tõttu (3-2-1-35-17 p 30).
19. Lähtudes laste standardvajadustest tuleb hagejal anda ülalpidamist neljale lapsele ½ ulatuses, mis on RAKE 2020 uuringus märgitud lapse standardvajadusena. Kokku peab hageja andma ülalpidamist neljale lapsele igakuiselt summas 642,50 eurot. Hagejal ei ole ka nimetatud summa ulatuses igakuiselt kindlat sissetulekut tulenevalt tema tervislikust seisundist. Samas lapse ülalpidamiskohustus on pidev ja igakuine. Arvestades kostja mõlemal vanemal rahaliste vahendite ebapiisavust, tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel arvestada riiklike peretoetustega. Kostja saab peretoetust 60 eurot kuus, mis tuleb maha arvata lapse standardvajadustest. Seega peavad kostja mõlemad vanemad panustama 299 eurot kuus. Hageja on nõus tasuma kostjale elatist 150 eurot kuus /tl 150/. Kohtus nõustub hagejaga, et 150 eurot kuus on mõistlik ja katab kostja vajadused ning vastab kostja mõlema vanema tegelikule varalisele võimalusele, mida kumbki vanem on võimeline kostja ülalpidamisse panustama.
20. Kohus on seisukohal, et kui arvestada ka hageja kõikide teiste laste puhul peretoetusi, mida riik maksab, ei ole hagejal vaatamata sellele rahalisi vahendeid, et panustada kostja ülalpidamisse rohkem kui 150 eurot, sest hageja peab ka iseennast üleval pidama. Seejuures tuleb hageja ülalpidamisel arvestada, et tegemist on täiskasvanud isikuga, kelle kuludest ½ ei tasu keegi.
21. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et esinevad PKS § 102 lg-s 2 nimetatud mõjuvad põhjused, et vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Hageja on töövõimetu ning tal on teised lapsed, kes osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui kostja, kui ei vähendata väljamõistetud elatist.
22. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus vähendab väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest so 11.06.2020.a. kuni kostja täisealiseks saamiseni 150 euroni kuus.
23. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejad on taotlenud elatise vähendamist 192 euro võrra kuus. Hagihind on 1 728 (9*192) eurot.
24. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva 4 kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus kulud poolte endi kanda, kuna hagi on rahuldatud osaliselt. Rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5