3-20-780/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-780 Määruse kuupäev

1. oktoober 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 08.01.2020.a käskkirja nr 6-2/7 ja 26.03.
2. a vaideotsuse nr 1-11/69-2 tühistamise nõuetes. Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebaja korduv taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4. Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
6. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud
7. Kaebaja Juri Kolesnikov esitas 23.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 08.01.2020.a käskkirja nr 6-2/7 ja 26.03.
8. a vaideotsuse nr 1-11/69-2 tühistamise ning kahju hüvitamise nõuetes. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus (noomitus) seoses 10.12.2019 toimunud juhtumiga, kus kaebaja ärritus vastuskirjade kätteandmise ajal inspektor-kontaktisik L. Õkva peale, sõimas ametnikku venekeelsete väljenditega (suka, bljad, pašol nahui) ning reageeris luugi sulgemisele kambri ukse vastu lõhkumisega.
9. Kohus tagastas 03.09.2020.a määrusega kaebuse kahju hüvitamise nõudes (resolutsiooni punkt 1). Kaebuse koosseisu on seega jäänud Tartu Vangla 08.01.2020.a käskkirja nr 6-2/7 ja 26.03.2020.a vaideotsuse nr 1-11/69-2 tühistamise nõuded.
10. Kohus jättis 03.09.2020.a määrusega (resolutsiooni punkt 3) rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest tühistamisnõuete esitamisel. Kaebaja esitas riigilõivust vabastamata jätmise peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas määruskaebuse 22.09.2020.a määrusega (resolutsiooni punkt 2). Riigilõivust vabastamata jätmise osas ei olnud ringkonnakohtu määrus vaidlustatav.
11. Kohus määras 03.09.2020.a määruses riigilõivu tasumise tähtajaks 10 päeva sellest, kui jõustub kaebaja riigilõivust vabastamata jätmine. Kaebaja riigilõivust vabastamata jätmine jõustus ringkonnakohtu 22.09.2020.a määruse kättetoimetamisega 23.09.2020, seega tuli kaebajal tasuda riigilõiv hiljemalt 05.10.
12. Kuna ringkonnakohtu 22.09.2020.a määruse resolutsioonis tehtud otsustuste vaidlustamise kord oli erinev ja kaebajale ei pruukinud riigilõivu tasumise tähtaeg olla arusaadav, siis andis kohus 19.10.2020 kaebajale täiendava võimaluse riigilõiv tasuda. Kaebaja sai kohtu teate kätte 20.10.2020 ning tähtaeg riigilõivu tasumiseks oli 27.10.
13. Kaebaja ei ole käesolevas kohtuasjas riigilõivu tasunud.
14. Kaebaja esitas 22.10.2020 kohtule avalduse. Kaebaja väitis, et ta ei saa aru, mida on vaja teha. Kaebajal ei ole riigilõivu tasumiseks raha ja ei ole selle teenimise võimalust. 15 eurot on suur summa, millega saab vanglas elada pool aastat. Kaebaja leidis, et tema kaebus on põhjendatud ja ta saab oma väiteid tõendada. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest. Kohtu seisukoht
15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 alusel võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse. Kaebaja taotles 22.10.2020 uuesti tema vabastamist riigilõivu tasumisest. Kohus 03.09.2020.a määruses juba hindas kaebuse eduväljavaateid ning põhjendas, miks olenemata kaebaja majanduslikust olukorrast ei saa teda riigilõivu tasumisest vabastada. Tartu Ringkonnakohus tagastas 22.09.2020 kaebaja määruskaebuse. See tähendab, et ringkonnakohus pidas kaebuse eduväljavaadetele antud hinnangut ja kaebaja riigilõivust vabastamata jätmist põhjendatuks. Kaebaja ei toonud 22.10.2020.a avalduses välja uusi asjaolusid. Kohus jätab korduva riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata.
16. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 104 lg 2 alusel on riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmine selline puudus, mis välistab kaebuse menetlemise. Kaebaja ei tasunud riigilõivu algselt selleks määratud tähtajal ehk hiljemalt 05.10.2020 ning ei teinud seda ka kohtu määratud täiendaval tähtajal ehk hiljemalt 27.10.
17. Seega kuulub kaebus tagastamisele.
18. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et talle ei olnud arusaadav, mida tal tuleb teha. Kaebaja 22.10.2020.a avalduse põhjal mõistis kaebaja, et tal tuleb tasuda riigilõiv. Kaebaja palus selgitada, mida tähendab see, et kohtud on teinud määrustes erinevaid otsustusi, millel on erinev vaidlustamise kord. Mõtlesin selle all, et kõik ringkonnakohtu 22.09.2020.a määruse resolutsioonis sisalduvad otsustused ei olnud edasikaevatavad. Kahju hüvitamise nõude tagastamise osas oli kaebajal õigus esitada määruskaebus Riigikohtule, kuid riigilõivust vabastamata jätmine enam edasikaevatav ei olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik