← Eesti

2-19-4404/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-4404 Kohtuasi XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks ja YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 20.01.2020 otsus Kaebuse esitaja ja liik YY apellatsioonkaebus Kaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja/vastuhagis kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Kostja/vastuhagis hageja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liivi Tuus Menetluse liik Asja läbivaatamine 15.09.2020 kohtuistungil RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Pärnu Maakohtu 20.01.2020 otsus kinnisasjade jagamise ja rahalise hüvitise väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jagada ühisvara kostja poolt soovitud viisil.
  2. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 2.
  3. Hagi jätta rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. 2.
  4. Lõpetada varaühisus ja jagada poolte ühisvara. 2.
  5. Ühisvara jagamisel jätta XX omandisse AAA korteriomand, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr AAAAAAA ja RRR kinnistu, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr RRRRRRR. 2.
  6. Ühisvara jagamisel jätta YY omandisse KKK kinnistu, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr KKKKKK ja LLL kinnistu, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr LLLLLLL; 2-19-4404 sõidukitest: sõiduauto Bedford Blitz (reg nr GGGGGG), Opel (reg nr KKKKKK), sõiduauto järelhaagis Respo (reg nr UUUUUU), väikelaev Lappaja (pardatähis AAAAAA), paat Bella (pardatähis SSSSSS), omavalmistatud paat (pardatähis ÜÜÜÜÜÜ) ning ajaloolisest püügiõigusest: 5 nakkevõrku, 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 3 m, 1 süvaveemõrd, 2 kastmõrda ja 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 1m. 2.5 Realiseerida alljärgnevad sõidukid ja ajaloolised püügiõigused enampakkumisel ning jagada rahaline tulem hageja ja kostja vahel võrdsetes osades: Volkswagen Golf (reg nr CCCCCC, väljalaskeaasta 1987), Nissan Terrano (reg nr DDDDDD, väljalaskeaasta 2002), Ford Transit (reg nr PPPPPP, väljalaskeaasta 1993), väikelaev Lappaja (pardatähis QQQQQQ, ei ole registrisse kantud); 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 3 m, 1 süvaveemõrd ja 2 rivimõrda. 2.
  7. Kohustada YY hüvitama XX-le enamsaadu arvel 4202,50 eurot. 2.
  8. Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number RRRRRRR teises jaos senine kanne omaniku YY (isikukood XXXXXXXXXXX) kohta ja kanda registriosa number RRRRRRR teises jakku omanikuna sisse XX (isikukood XXXXXXXXXXX). 2.
  9. Kohustada YY andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number RRRRRRR teise jakku kinnistu omaniku YY kohta tehtud kande kustutamiseks ja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) registriosa nr RRRRRRR teise jakku omanikuna sissekandmiseks.
  10. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  11. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  12. XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 22.03.2019 hagi YY (kostja) vastu ühisvara jagamiseks.
  13. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 09.08.1975 ning lahutati Pärnu Maakohtu 18.12.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-17882, mis jõustus 22.01.
  14. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele varaühisuse lõpetamises ja ühisvara jagamises. Abielu kestel on pooltel tekkinud ühisvara nelja kinnistu, rahaliselt hinnatavate varaliste õiguste (püügiõigused), sõidukite veesõidukite ja traktorite näol.
  15. Ühisvara koosseisu kuuluvad järgmised kinnisasjad: 1) XXX asuv AAA korteriomand, väärtusega 34 500 eurot; 2) XXX asuv KKK kinnistu, väärtusega 45 500 eurot; 3) LLL kinnistu, väärtusega 20 000 eurot ja 4) RRR kinnistu, väärtusega 15 000 eurot.
  16. Ühisvara koosseisu kuuluvad järgmised sõidukid, veesõidukid ja traktorid: 1) sõiduauto Nissan Terrano, turuväärtus 2500 eurot; 2) kaubik Bedford Blitz, turuväärtus 170 eurot; 3) Opel, 2 2-19-4404 turuväärtus 450 eurot; 4) Ford Transit, turuväärtus 700 eurot; 5) Volkswagen Golf, turuväärtus 320 eurot; 6) järelhaagis Respo, turuväärtus 300 eurot; 7) väikelaev Lappaja, pardatähis AAAAAA, kaasomandis WW-ga, ½ osa väärtus 250 eurot; 8) väikelaev Lappaja, pardatähis QQQQQQ, turuväärtus 500 eurot; 9) paat Bella, kaasomandis BB-ga, ½ osa väärtus 250 eurot; 10) omavalmistatud paat, turuväärtus 500 eurot; 11) traktor T-25 koos haakeriistadega, turuväärtus 3500 eurot; 12) traktor T-16 kopaga, turuväärtus 1500 eurot; 13) traktor T-16 tõstemehhanismiga, turuväärtus 2500 eurot; 14) traktor T-40 (mittetöötav), turuväärtus 1000 eurot.
  17. Ühisvara koosseisu kuuluvad ka ajaloolised püügiõigused: 7 nakke- või raamvõrku; 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 1m; 6 ääremõrda suu kõrgusega kuni kuni 3 m; 2 süvaveemõrda; 2 kastmõrda; 2 rivimõrda. Kui kostja on huvitatud ajalooliste püügiõiguste säilitamisest, on hageja valmis selles osas oma osast ühisvaras kostja kasuks loobuma õiglase rahalise hüvitise eest. Alternatiivselt on võimalik ühisvara koosseisu kuuluvad ajaloolised püügiõigused enampakkumisel realiseerida ja jagada nende müügist saadud raha poolte vahel võrdselt.
  18. Hageja palus: - jätta hageja omandisse KKK ja LLL kinnistu ning kostja omandisse AAA korteriomand ja RRR kinnistu ning teha vastavad kanded kinnistusraamatus ja asendada vajaminevad nõusolekud; - jätta kostja omandisse transpordivahendid, veesõidukid ning traktorid, millised on soetatud abielu ajal, mis on kostja valduses ja liiklusregistris registreeritud kostja nimele; - jätta ajaloolised püügivõimalused kostjale, pannes kostjale kohustuse hüvitada hagejale pool ajalooliste püügiõiguste väärtusest rahas või alternatiivselt realiseerida ajaloolised püügiõigused enampakkumisel ja müügist saadu jagada poolte vahel võrdselt; - jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vastuväited ja vastuhagi
  19. 28.05.2019 esitas kostja vastuhagi ühisvara jagamiseks ning 20.08.2019 alternatiivse nõude.
  20. Kostja palub vastuhagis : - jätta hageja ainuomandisse LLL kinnistu ja AAA korteriomand koos sisustusega ning kostja ainuomandisse RRR ja KKK kinnistu ning teha vastavad kanded kinnistusraamatus ja asendada vajaminevad nõusolekud; - alternatiivselt jätta hageja ainuomandisse RRR kinnistu ja AAA korteriomand ning kostja ainuomandisse LLL ja KKK kinnistu ning teha vastavad kanded kinnistusraamatus ja asendada vajaminevad nõusolekud; - jätta hageja omandisse sõidukid Volkswagen Golf, Nissan Terrano, Ford Transit ning väikelaeva Lappaja (pardatähis QQQQQQ) või alternatiivselt realiseerida eelmärgitud sõidukid ja väikelaev enampakkumisel ja jagada rahaline tulem hageja ja kostja vahel võrdsetes osades; - jätta kostja omandisse sõiduautod Bedford Blitz ja Opel, järelhaagis Respo, väikelaeva Lappaja (pardatähis AAAAAA), paat Bella ja omavalmistatud paat; - jätta ajaloolisest kalapüügiõigusest hageja omandisse 2 kuni 3 m mõrda, 1 süvaveemõrd, 2 rivimõrda või alternatiivselt realiseerida märgitud püügiõigused enampakkumisel ja jagada rahaline tulem hageja ja kostja vahel võrdsetes osades; - jätta ajaloolisest kalapüügiõigusest kostja omandisse 5 nakkevõrku, 2 kuni 3 m mõrda, 1 süvaveemõrd, 2 kastmõrda, 2 kuni 1m mõrda; - menetluskulud jätta poolte enda kanda.
  21. Kostja ei ole nõus hageja poolt toodud ühisvara koosseisu ega hageja poolt soovitud ühisvara jagamise viisiga. 3 2-19-4404
  22. Kinnistud tuleb jagada teistmoodi kui hageja palub. Hageja elab korteris asukohaga AAA. Poolte abielu purunes erimeelsuste tõttu umbes viisteist aastat tagasi. Alates sellest ajast elasid pooled alguses AAA tänava korteri erinevates tubades, hiljem kolis hageja poolte ühisest elukohast ära. Kostja lahkus korterist lõplikult umbes 7 aastat tagasi ning asus elama KKK pooleliolevasse hoonesse samaaegselt hoonet ehitades. Kostja eesmärgiks on ehitada endale uus eluase. Kostjal on märgitud hoonega emotsionaalne side, sest ta on hoone ise ehitanud. Hoone on olnud kogu aeg kostja valduses. Viimased aastad on kostja elanud ema kõrge vanuse ja abivajaduse tõttu T külas NNN talus ema juures.
  23. Kostja nimele ei ole registreeritud traktoreid, mis on hagiavalduses märgitud. Väiketraktori T-25A kinkis suulise kinkelepinguga kostjale BB ja EE ühine vend GG, kes ostis märgitud traktori kostjale kinkimiseks
  24. aastal. Seega ei kuulu väiketraktor T-25A poolte ühisvara hulka.
  25. Sõidukid tuleb jagada teistmoodi kui hageja palub. Kostja soovib osa sõidukitest hagejale jätta, mitte enampakkumisel müüa. Kostja soovib hageja ainuomandisse jätta Volkswagen Golfi väärtusega 320 eurot, Nissan Terrano väärtusega 2500 eurot, Ford Transiti väärtusega 700 eurot ja väikelaeva Lappaja (pardatähis QQQQQQ) väärtusega 500 eurot. Kostja soovib enda ainuomandisse jätta Bedford Blitzi väärtusega 170 eurot, Opeli väärtusega 450 eurot, järelhaagise Respo väärtusega 300 eurot, väikelaeva Lappaja (pardatähis AAAAAA) ½ osa väärtusega 250 eurot, paadi Bella ½ osa väärtusega 250 eurot ja omavalmistatud paadi väärtusega 500 eurot.
  26. Kostjale kui kutselisele kalurile tuleb jätta osa ajaloolisest kalapüügiõigusest. Kalapüügiõigus, mida kostja endale soovib jätta, ei kuulu müümisele. Riigikohus on asunud seisukohale, et mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks on selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine, olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise kaudu) ei soovi. Käesoleval juhul soovib kostja osa kalapüügiõigusest ühisvara jagamisel endale saada, mitte enampakkumisel müüa. Selleks, et kumbki pool ei peaks teineteisele hüvitist maksma, annab kostja ühisvarasse kuuluvast ajaloolisest kalapüügiõigusest hagejale (müümiseks või kinkimiseks nende ühisele pojale): 2 kuni 3 m mõrda; 1 süvaveemõrra; 2 rivimõrda. Kostjale jääb ülejäänud osa ühisvarasse kuuluvast ajaloolisest kalapüügiõigusest: 5 nakkevõrku; 2 kuni 3 m mõrda; 3 1 süvaveemõrd; 4 2 kastmõrda; 2 kuni 1m mõrda. Maakohtu otsus ja põhjendused
  27. Pärnu Maakohtu 20.01.2020 otsusega hagi rahuldati, lõpetati poolte varaühisus ja jagati ühisvara. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
  28. Maakohus jättis ühisvara jagamisel hageja omandisse KKK ja RRR kinnistu ning kostja omandisse AAA korteriomand ja LLL kinnistu, määras teha vastavad kanded kinnistusraamatus ja anda vastavad nõusolekud.
  29. Maakohus jättis kostja omandisse sõidukitest: sõiduauto Bedford Blitz, Opel, sõiduauto järelhaagis Respo, väikelaev Lappaja (pardatähis AAAAAA), paat Bella, omavalmistatud paat ning ajaloolisest püügiõigusest: 5 nakkevõrku, 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 3 m, 1 süvaveemõrd, 2 kastmõrda ja 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 1m.
  30. Maakohus määras, et järgnevad sõidukid ja ajaloolised püügiõigused tuleb realiseerida enampakkumisel ning jagada rahaline tulem poolte vahel võrdsetes osades: Volkswagen Golf, Nissan Terrano, Ford Transit, väikelaev Lappaja (pardatähis QQQQQQ), 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 3 m, 1 süvaveemõrd ja 2 rivimõrda.
  31. Maakohus kohustas kostjat hüvitama hagejale enamsaadu arvel 12 655 eurot.
  32. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg-tele 1 ja 3 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-tele 1 ja
  33. 4 2-19-4404
  34. Pooled vaidlevad selle üle: 1) kelle omandisse jääb AAA korteriomand – kumbki pool arvab, et see tuleks jätta teisele poolele; 2) kelle omandisse jääb KKK kinnistu – seda kinnistut tahab kumbki pool endale; 3) milline on ühisomandis olevate transpordivahendite koosseis ja väärtus ning kuidas transpordivahendeid jagada; 4) milline on püügiõiguste väärtus ja kuidas tuleks püügiõigused ühisvara jagamisel jagada.
  35. Hindamisaktide järgi on ühisvara koosseisu kuuluvate kinnisasjade turuväärtus järgmine: AAA korteriomandi väärtus on 34 500 eurot (I kd, tl 11); KKK kinnistu väärtus on 45 500 eurot (I kd, tl 29); RRR kinnistu ja sellel kasvava metsa väärtus on 28 134 eurot (I kd, tl 170); LLL kinnistu ja sellel kasvava metsa väärtus on 19 764 eurot (I kd, tl 173). Ühisvara koosseisu kuuluva nelja kinnistu koguväärtus on 127 898 eurot ning kummalgi poolel on ühisvara jagamisel õigus varale väärtusega 63 949 eurot.
  36. Kinnisvara on põhjendatud poolte vahel jagada selliselt, et hagejale jäävad KKK ja RRR kinnistu kokku väärtusega 73 634 eurot (45 500 + 28 134) ning kostjale jäävad AAA korteriomand ja LLL kinnistu koguväärtusega 54 264 eurot (34 500+19 764).
  37. Jättes kinnisasjade jagamisel KKK kinnistu hageja omandisse, arvestab kohus tema tähelepanuväärivat huvi. Asja materjalidest nähtuvalt on KKK kinnistu omandatud poolte pikaajalise abielu ajal. Kinnistu on tänaseks hoonestatud ja ehitised on püstitatud KKK krundile abielu ajal. Tõendamist on leidnud, et pärast poolte kooselu lõppemist, s.o viimasel seitsmel aastal, on KKK kinnistut ja sellel paiknevaid ehitisi ning aiamaad vallanud, kasutanud ja korras hoidnud hageja. Nimetatud asjaolusid kinnitasid oma ütlustega asjas kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad.
  38. Tunnistajate II, VV ja LL ütlustega on tõendatud, et hageja kasutab KKK kinnistut suvekoduna. Tal on tihedad sidemed on tütre ja pojaga, kes abistavad teda kinnistu korrashoidmisel ja kelle lapsed on harjunud seal vanaema juures käima. Pärast poolte kooselu lõppu on just nimelt hageja KKK kinnistut suvekoduna vallanud ja kasutanud ning seda korras hoidnud.
  39. Tunnistaja VV ütlused kinnitavad hageja väiteid, et pooled rajasid ehitised KKK kinnistule ühise perena abielu ajal ühiselt panustades, abiks olid sugulased ja tuttavad (vt ka tunnistaja RR ja MM ütlused, II kd, tl 51 pöördel – 53). Neid ehitisi ei püstitanud ainuisikuliselt kostja. Samuti kinnitavad tunnistaja ütlused asjaolu, et poolte kooselu lõppemisel ei huvitunud kostja enam sellest krundist. Huvi kinnistu kasutamise ja majandamise vastu hakkas ta üles näitama alles
  40. aastal, kui hageja oli esitanud kohtusse ühisvara jagamise hagi. Tunnistaja sõnul asus kostja pärast kooselu lõpp elama NNN tallu.
  41. Tunnistaja LL ütlustega on kummutatud kostja väide nagu oleks ta asunud pärast kooselu lõppu elama KKK kinnistule, tunnistaja ütluste järgi läks ta elama oma ema juurde T-le NNN tallu.
  42. Pärast poolte kooselu lõppu on just nimelt hageja KKK kinnistut suvekoduna vallanud ja kasutanud ning seda korras hoidnud. Tegemist on olulise asjaoluga mida tuleb ühisvara jagamise viisi kindlaksmääramisel arvesse võtta. Siinkohal ei oma tähendust asjaolu, et hageja valduses ja kasutuses on pärast kooselu lõppu olnud ka korteriomand ning mõlemad pooled on kandnud sellega seotud makseid. Hageja on avaldanud, et on valmis vajadusel korterist viivitamatult välja kolima. Vaidlust ei ole selles, et KKK kinnistul olev ehitis ei ole valmis ning et hageja on avaldanud valmisolekut teha kulutusi, et viia kinnistul asuv eluhoone sellisesse seisundisse, et seal oleks võimalik aastaringselt elada. Seega ei oma kostja poolt kohtule tõenditena esitatud 10.10.2019 korstnapühkimise akt ja elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit (II kd, tl 4) ühisvara jagamise seisukohalt tähtsust ja neid tõendeid kohus asja lahendamisel ei arvesta (TsMS § 238 lg 1).
  43. Registri andmetest nähtuvalt on kostja nimele registreeritud järgmised transpordivahendid (I kd, tl 74): 1) sõiduauto Nissan Terrano, kohus loeb turuväärtuseks 2735 eurot (vt poolte esitatud auto24.ee andmed - I kd, tl 100, 175); 2) kaubik Bedford Blitz, kohus loeb 5 2-19-4404 turuväärtuseks poolte pakutud väärtuste keskmise, s.o 185 eurot, kuna muid tõendeid selle sõiduki väärtuse kohta ei ole pooled kohtule esitanud; 3) sõiduk Opel, kohus loeb turuväärtuseks 540 eurot (auto24 müügiandmed, I kd, tl 102); 4) Ford Transit, kohus loeb turuväärtuseks 840 eurot (auto24 müügiandmed, I kd, tl 105); 5) järelhaagis Respo, turuväärtuseks on pooled määranud 300 eurot; 6) Volkswagen Golf, kohus loeb turuväärtuseks 380 eurot (auto24 müügiandmed, I kd, tl 103); 7) väikelaev Lappaja (pardatähis AAAAAA), ½ osa väärtuseks hindavad pooled 250 eurot; 8) paat Bella, ½ osa väärtuseks on pooled määranud 250 eurot; 9) omavalmistatud paat, turuväärtuseks on pooled hinnanud 500 eurot.
  44. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ühisvara ei ole väiketraktor T-25A, kuna see on kostjale kingitud ning lisaks kuulub ühisvarasse registrisse kandmata väikelaev Lappaja (pardatähis QQQQQQ).
  45. Poolte nimele ei ole Maanteeametis registreeritud hagiavalduses nimetatud sõidukeid: 1) Traktor T-16 kopaga; 2) Traktor T-16 tõstemehhanismiga; 3) Traktor T-40; 4) traktor T-25 koos haakeriistadega. Kostja väitel asuvad nimetatud traktorid ja haakeriistad tema ema BB-le kuuluvas NNN talu hoovis ja kuuluvad tema emale, kes päris need oma kadunud abikaasalt UU-lt (I kd, tl 148-150). Seega ei kuulu märgitud traktorid poolte ühisvarasse.
  46. Eeltoodu alusel on ühisvarasse kuuluvate transpordivahendite väärtuseks kokku 6480 eurot.
  47. Kuna hagejal puudub huvi transpordivahendite omamise vastu, peab kohus põhjendatuks jätta kostjale tema soovitud sõidukid 2025 euro väärtuses s.o: 1) Bedford Blitz – väärtus 185 eurot; 2) Opel väärtus – väärtus 540 eurot; 3) järelhaagis Respo - väärtus 300 eurot; 4) väikelaev Lappaja AAAAAA, ½ osa väärtuseks 250 eurot; 5) paat Bella, mille ½ osa väärtuseks 250 eurot; 6) omavalmistatud paadi – väärtus 500 eurot.
  48. Ülejäänud sõidukid, mida kumbki pool endale ei soovi: s.o VW Golf, Nissan Terrano, Ford Transit ja väikelaev Lappaja QQQQQQ, tuleb realiseerida enampakkumisel ja rahaline tulem jagada poolte vahel võrdsetes osades.
  49. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja näitab ajalooliste püügivõimaluste rahalist väärtust nende turuväärtusest madalamana. Kostja poolt tõendina esitatud 2014 ja
  50. aastate püügiõiguste võõrandamise lepingud (II kd, tl 177-186), ei näita ajalooliste püügivõimaluste võõrandamise praegust väärtust. Olukorras, kus ajaloolisi püügivõimalusi omavate isikute ring on piiratud (I kd, tl 137 -141), ei ole usutav kostja väide, et ajaloolised püügiõigused lihtsalt kingitakse huvi tundvatele isikutele.
  51. Lisaks ei tarvitse püügiõiguse kohalik keskmine turuhind olla see, millega õnnestus kellelgi konkreetsel isikul 3-5 aastat tagasi analoogne ese võõrandada, sest vastava tehingu asjaolud võisid olla sellised, mis muutsid konkreetse tehingu hinna turuhinnaks erinevaks – näiteks n-ö kiirmüük või kiire vajadus esemest vabanemiseks või omandaja oluline huvi eseme vastu vms. Välistatud ei ole ka võimalus, et maksude ja tehingutasude optimeerimiseks näidatakse notariaalselt tõestatud lepingutes püügivõimaluste hinda tegelikust väiksemana. Millega muidu seletada lepingutes ja oksjonikeskkondades ära toodud hindade suur erinevus.
  52. Püügiõiguste turuväärtuse kohta tuleb pidada usaldusväärsemaks hageja toodud hindu, mis baseeruvad müügikuulutustes ja oksjonikeskkondades ära toodud hindadel. Analoogset vara müüakse mh elektroonilises müügikeskkonnas www.kuldnebors.ee. Hageja on esitanud kohtule väljatrükid 08.06.2019, 04.10.2019, 06.10.2019 ja 09.10.2019 müügikuulutustest ajalooliste püügiõiguste kohta, 17.10.2019 kuulutuse 3m mõrra kohta. Nimetatud tõenditest nähtub, et ajalooliste püügiõiguste väärtus on kostja poolt nimetatust oluliselt suurem ja müüakse näiteks Läänemeres järgmiste hindadega: 3 m ääremõrd 3400 kuni 3500 eurot/tk; nakke- ja raamvõrk 450 kuni 500 eurot/tk; kastmõrd 4500 eurot/tk; rivimõrd 1111 eurot/tk. 17.10.2019 Raadio Kadi kuulutuste keskkonnas (www.saartehaal.ee) pakuti 3 m mõrda müüa 6000-eurose hinnaga.
  53. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata püügivõimaluste rahalised väärtused kindlaks järgmiselt: 6 2-19-4404 5 nakke- või raamvõrku; ühe väärtus 2000 eurot, koguväärtus 10 000 eurot; 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 1m; ühe väärtus 2000 eurot, koguväärtus 4000 eurot; 4 ääremõrda suu kõrgusega kuni 3 m; ühe väärtus 3000 eurot, koguväärtus 12 000 eurot; 2 süvaveemõrda; ühe väärtus 6000 eurot, koguväärtus 12 000 eurot; 2 kastmõrda; ühe väärtus 2000 eurot, koguväärtus 4000 eurot; 2 rivimõrda; ühe väärtus 150 eurot, koguväärtus 300 eurot. Selles hinnas pooltel vaidlus puudub. Kokku on püügivõimaluste väärtus 42 300 eurot.
  54. Kohus peab põhjendatuks jätta kostjale kui kutselisele kalurile järgmised tema soovitud kalapüügiõigused: 5 nakkevõrku – väärtus 10 000 eurot; 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 3 m – 6000 eurot ; 1 süvaveemõrd – 6000 eurot; 2 kastmõrda 4000 eurot; 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 1m - 4000 eurot, kokku väärtuses 30 000 eurot. Ülejäänud püügiõigused, s.o 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 3 m, 1 süvaveemõrd ja 2 rivimõrda, tuleb realiseerida enampakkumisel ja rahaline tulem jagada poolte vahel võrdsetes osades.
  55. Ühisvara eeltoodud viisil jagamisel jääb hageja omandisse vara koguväärtusega 73 634 eurot (KKK kinnistu 45 500 + RRR kinnistu 28 134) ja kostja omandisse jääb vara koguväärtusega 86 289 eurot (Aia korteriomand 34 500 + LLL kinnistu 19 764 + transpordivahendid 2025 + püügivõimalused 30 000). Seega jääb kostjale ühisvara sel viisil jagamisel vara mõnevõrra suuremas väärtuses ning ta on kohustatud hagejale enamsaadu arvel rahaliselt hüvitama 12 655 eurot.
  56. Menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätta poolte endi kanda.
  62. Apellatsioonkaebus
  63. Kostja esitas 20.02.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse (v.a resolutsiooni p-i 4 osa, milles on poolte vahel jagatud transpordivahendid) ning teha asjas uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata ja rahuldada kostja vastuhagi ning jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
  64. Kinnistu KKK määramiseks hageja ainuomandisse puudub hageja ülekaalukas huvi. Kostjal on kinnistule ehitatud hoonega ja seega kinnistuga emotsionaalne side. Lapsed ja lapselapsed saavad kinnistul käia ka siis, kui kinnistu jääb kostja ainuomandisse.
  65. Kohus jättis tähelepanuta, et tunnistaja II ütles, et ta on tegelikkuses näinud kostjat korduvalt töötamas KKK kinnistul. Kostja esindaja küsimustele vastates selgus, et tunnistaja II töötab 12 tundi, suvel 13 tundi ja tema tööpäev kestab poole kaheksast poole kaheksani talvisel perioodil ja suvel pikemalt. Seega ei saa tunnistajal olla täielikku ülevaadet sellest, kui sageli kostja on KKK kinnistul viibinud ja milliseid töid kostja on kinnistul teinud. Kohus jättis tähelepanuta, et tunnistaja VV ütles kohtuistungil, et ta on kostjat näinud küllalt sageli KKK kinnistu eest hoolt kandmas ja seal töötamas. Seega on tunnistaja II ja VV ütlustega tõendatud, et KKK kinnistut valdus oli nii hagejal kui kostjal, kusjuures on tõendatud asjaolu, et kostja hoolitses kinnistu eest.
  66. Kohus leidis alusetult, et 10.10.2019 korstnapühkimise akt ja elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva audit ei oma ühisvara jagamise seisukohalt tähtsust ja jättis tõendid vaidluse lahendamisel alusetult arvestamata.
  67. AAA korteriomandi jätmiseks kostja omandisse puudub igasugune alus. Korteriomand on hageja ainuvalduses ja -kasutuses olnud vähemalt viimased 5-7 aastat ja on hageja alaline elukoht. Tunnistajate JJ ja LL ütluste kohaselt ei ela kostja korteris vähemalt 5-7 aastat. Tunnistaja JJ kinnitas, et hageja elab nimetatud korteris.
  68. Ajalooliste kalapüügiõiguste turuväärtused tuleb määrata kosta poolt esitatud tõendite alusel: ajaloolise kalapüügiõiguse turuväärtus mõrraga püüdmisel on 500 eurot ja 7 2-19-4404 nakkevõrkudega 50 eurot. Samas on Saaremaal sõlmitud ajalooliste püügiõiguste võõrandamislepingud, millel on väärtuseks märgitud „tasuta“.
  69. Hageja poolt esitatud kuulutused ei tõenda, et ajaloolisi kalapüügiõigusi kuulutustes müüjate poolt soovitud hindadega on tegelikkuses müüdud. Märgitud kuulutused ei tõenda ajalooliste kalapüügiõiguste turuväärtust Saaremaal. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et ainus Saaremaa ajaloolise püügiõiguse turuväärtust kajastav kuulutus, mis hageja poolt on kohtule esitatud, on Saaremaa kohaliku Kadi Raadio kuulutuste leheküljel olev müügikuulutus, mille kohaselt müüakse 3 meetrist mõrda koos ankrute ja köitega. Lisatud on, et kauba peale on ajalooline osak 3 meetrisele mõrrale. Eeltooduga on hageja poolt esitatud tõendiga tõendatud, et Saaremaal loovutatakse ajaloolist püügiõigust tõepoolest tasuta.
  70. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja poolt kohtule esitatud ajaloolise kalapüügiõiguse müügi kuulutus Läänemerel 08.06.2019 Kuldses Börsis, ID: 82868076, oli Kuldses Börsis veel 21.10.
  71. Eeltoodust nähtub, et ka ajaloolist püügiõigust Läänemerel ei osteta müügikuulutustes soovitud hindadega. Seega ei ole maakohus tuginenud ajalooliste kalapüügiõiguste turuväärtuse määramisel Saaremaa tegelikele turuväärtustele ja teinud selles osas ebaõige järelduse ning tõenditele mittetugineva otsuse.
  72. Kostja hinnangul on ajalooliste kalapüügiõiguste, mis jäävad kostja omandisse, turuväärtus kokku 3750 eurot: 5 nakkevõrku, ühe väärtus 50 eurot, koguväärtus 250 eurot; 2 kuni 3 m mõrda ühe väärtus 500 eurot, koguväärtus 1000 eurot; 1 süvaveemõrd väärtus 500 eurot; 2 kastmõrda ühe väärtus 500 eurot, koguväärtus 1000 eurot; 2 kuni 1m mõrda ühe väärtus 500 eurot, koguväärtus 1000 eurot.
  73. Eeltoodust nähtub, et kohtuotsuse kohaselt ühisvara jagamisel on hageja poolt saadava vara väärtus 73 634 eurot (kaks väärtuslikumat kinnistut) ja kostja poolt saadava vara väärtus on 60 039 (kaks vähemväärtuslikku kinnistut – 54 264 eurot + transpordivahendid 2025 eurot + kalapüügiõigused 3750 eurot).
  74. Kohtuotsuse resolutsiooni p-i 6 kohaselt kohustas maakohus kostjat hüvitama hagejale enamsaadu arvel 12 655 eurot. Kohus ei ole välja selgitanud, kas kumbki pooltest on valmis teisele poolele hüvitist maksma ja kui on, siis kui suure summa. Pooled on menetluse jooksul korduvalt väljendanud seisukohta, et ühisvara tuleb jagada selliselt, et kumbki pool ei peaks maksma teisele poolele hüvitist. Lisaks eeltoodule on maakohus mõistnud kostjalt välja hüvitise ebaõigesti. Kohtuotsuses toodud arvutuse kohaselt on poolte ühisvara väärtus kokku 159 923 (73 634 + 86 289) eurot. Seega on ½ osa vara väärtusest 79 961,50 eurot. Seega oleks hagejale makstava hüvitise suurus 6327,50 eurot. Vastustaja seisukoht
  75. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata (v.a resolutsiooni p-s 6 märgitud hüvitise osas) ning jätta menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  76. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
  77. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille kolmel aastal igal aastal kahe nakkevõrguga püügivõimalus püügiõigused ning mõistis kostjalt hageja kasuks enamsaadu arvel välja rahalise hüvitise. Osas, milles maakohus jaotas transpordivahendid, ei ole otsust vaidlustatud. 8 2-19-4404
  78. Kuigi kostja vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 kinnistute jagamise kohta tervikuna, ei ole sisulist vaidlust RRR kinnistu ja LLL kinnistu jagamise ega nende turuväärtuse üle. Maakohus jättis RRR kinnistu hageja omandisse ning LLL kinnistu kostja omandisse ning kostja ei ole seda vaidlustanud. Vaidlus on AAA korteriomandi ja KKK kinnistu jagamise üle. Pooled ei vaidle kinnistute turuväärtuse osas, vaid üksnes selles, kummale need kinnistud peaksid jääma.
  79. Esmalt käsitleb kolleegium vaidlust ajalooliste püügiõiguste turuväärtuse üle. Hageja leiab, et kostjale jäävate ajalooliste püügiõiguste turuväärtus on 30 000 eurot, kostja peab püügiõiguste turuväärtuseks 3750 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et ajaloolise püügiõiguse annab riik isikule tasuta, see kehtib konkreetses maakonnas ja veekogul ning on vajalik kutselise kalurina töötamisel. Kui isik ei soovi enam ajaloolist püügiõigust kasutada, saab ta selle notariaalse lepinguga võõrandada.
  80. Ringkonnakohus leiab, et ajalooliste püügiõiguste turuväärtuse määramisel on asjakohasemad kostja poolt esitatud tõendid.
  81. Hageja poolt esitatud üksikute müügikuulutuste põhjal, milles üheski ei pakuta püügiõigust Saaremaal, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik hinnata püügiõiguste tegelikku turuväärtust Saaremaal. Ainus Saare maakonna ajaloolise püügiõiguse turuväärtust kajastav kuulutus, mis hageja poolt on kohtule esitatud, on Saaremaa kohaliku Kadi Raadio kuulutuste leheküljel olev müügikuulutus ( II kd, lk 15). Selles müüakse tegelikult hoopis 3 meetrist mõrda koos ankrute ja köitega ning lisatud on, et kauba peale on ajalooline osak 3 meetrisele mõrrale. Selle kuulutuse alusel ei ole võimalik määrata ajaloolise püügiõiguse hinda. Sellest nähtub vaid, et püügiõigust 3 meetrilisele mõrrale pakutakse kauba peale. Müügikuulutus 08.06.2019 Kuldses Börsis, ID: 82868076 ( II kd, lk 9), kus pakutakse püügiõigusi Läänemerel, Ida-Viru maakond, Lääne-Viru maakond ja Pärnu maakond, oli Kuldses Börsis veidi alandatud hindadega ka 06.10.2019 ( II kd, lk 11) ning veelkord alandatud hindadega veel ka 21.10.2019 (II kd, lk 22). Eeltoodust nähtub, et ajaloolist püügiõigust Läänemerel ei osteta müügikuulutustes soovitud hindadega.
  82. Kostja esitas püügiõiguste turuväärtuse tõendamiseks tegelikult sõlmitud Saare maakonna püügiõiguste võõrandamise lepingud, millega maakohus jättis põhjendamatult arvestamata. Esitatud lepingute kohaselt on müüdud ajaloolisi püügiõigusi järgnevalt: 06.10.2014 – kolmel aastal igal aastal kahe nakkevõrguga püügivõimalus, kokku 100 eurot ( I kd, lk 181-183); 16.06.2014 – kolmel aastal igal aastal kahe nakkevõrguga püügivõimalus, kokku 100 eurot (I kd, lk 184-186) ning 10.10.2017- kolmel aastal igal aastal 3 avaveemõrraga püügivõimalus, kokku 1500 eurot. Kolleegium ei nõustu maakohtu põhjendustega, et nende tehingute asjaolud võisid olla sellised, mis muutsid konkreetsete tehingute hinnad turuhinnaks erinevaks või on ka võimalus, et maksude ja tehingutasude optimeerimiseks näidatakse notariaalselt tõestatud lepingutes püügivõimaluste hinda tegelikust väiksemana. Tegemist on üksnes kohtu oletusega. Kui esinesid mingid erilised asjaolud, oleks hageja pidanud need esile tooma ja tõendama. Samuti pole mingit alust kahelda notariaalsete tehingute kehtivuses.
  83. Ringkonnakohtu arvates ei oma tähtsust see, et müügilepingud pärinevad aastatest 2014 ja 2017, sest asjas ei ole tõendatud püügiõiguste üldist hinnatõusu viimastel aastatel.
  84. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et ajalooliste püügiõiguste turuväärtus vastab kostja poolt toodud hindadele. Kostja omandisse jäävad ajaloolised kalapüügiõigused turuväärtusega kokku 3750 eurot: 5 nakkevõrku, ühe väärtus 50 eurot, koguväärtus 250 eurot; 2 kuni 3 m mõrda, ühe väärtus 500 eurot, koguväärtus 1000 eurot; 1 süvaveemõrd, väärtus 500 eurot; 2 kastmõrda ühe väärtus 500 eurot, koguväärtus 1000 eurot; 2 kuni 1m mõrd, ühe väärtus 500 eurot, koguväärtus 1000 eurot.
  85. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vaidlusalused kinnisasjad jagada selliselt, et hageja omandisse jääb AAA korteriomand ja kostja omandisse KKK kinnistu. AAA korteriomandit ei soovi kumbki pool, kuid arvestades seda, et tegemist on hageja alalise elukohaga, kus kosta 9 2-19-4404 ei ole juba 7 aastat elanud, on põhjendatud jätta see kinnistu hagejale. KKK kinnistu ei ole kummagi poole elukohaks. Seal asub pooleliolev ehitis, kus ei ole võimalik aastaringselt elada. Kolleegiumi hinnangul ei ole kummalgi poolel ülekaalukat huvi KKK kinnistu omandamiseks. Kuna hagejale jääb AAA korteriomand ja hoonestamata kinnistutest väärtuslikum RRR kinnistu, tuleb võrdsel jagamisel jätta KKK kinnistu kostjale. Kui jätta KKK kinnistu hagejale, tuleks tal tasuda kostjale suuremat rahalist hüvitist, kui ta selleks valmisolekut avaldas. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta on valmis maksimaalselt hüvitama 3000 eurot. Juba sel põhjusel ei saa KKK kinnistut jätta hagejale.
  86. Ühisvara eeltoodud viisil jagamisel jääb hageja omandisse vara koguväärtusega 62 634 eurot (AAA korteriomand 34 500 + RRR kinnistu 28 134) ja kostja omandisse jääb vara koguväärtusega 71 039 eurot ((KKK kinnistu 45 500 + LLL kinnistu 19 764 + transpordivahendid 2025 + püügivõimalused 3750). Kostjale jääb ühisvara 8405 euro võrra suuremas väärtuses ning ta on kohustatud sellest poole 4202,50 eurot tasuma hagejale rahalise hüvitisena. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  87. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
  88. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta.
  89. Ringkonnakohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel ka apellatsioonimentluse kulud poolte endi kanda. Üldreeglina kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Asjas ei nähtu ringkonnakohtu arvates asjaolusid kulude jagamiseks TsMS § 164 lg 1 sätestatust erinevalt.
  90. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.