Obsah (4)

§ 371§ 168§ 663§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-3881 Tsiviilasi OÜ Pirita Hold

) § 371 lg 2 p 2 alusel.

1. Hageja soovib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude nii täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222, kui ka TMS § 221 alusel. 3
2. TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagis väidetakse, et hageja on esitanud vaidlusaluste korteriomandite tagasivõitmise hagi. Sellega soovitatakse saavutada võlgniku omandist välja läinud vara tagasi pankrotivara hulka arvamist. Sisuliselt väidetakse, et täitemenetluses müüdavate korterite omanik peaks olema hageja. See on sisuliselt lähedane omandiõiguse maksmapanekule TMS § 222 tähenduses (RKTKm nr 2-19-4765, p-d 11.1 – 11.3).
3. Käesoleval juhul on täitedokumendiks 17.11.2017 ühishüpoteekide seadmise leping. Kuna hüpoteegiga tagatud nõuded on võlgniku täite- või pankrotimenetluse korral üldjuhul eelistatud teistele nõuetele, siis isegi täitemenetluse peatamise korral ja kinnistu võimaliku tagasivõitmise korral pankrotivarasse jääks hüpoteek kinnistut koormama ja hüpoteegipidajal oleks õigus nõuda oma nõuete rahuldamist pankrotiseaduses sätestatud korras (RKTKm nr 3-2-1-52-15, p 11; nr 2-19-4765, p 11.4). Seega ei muutuks võlgniku õiguslik seisund oluliselt ka TMS § 222 järgse hagi esitamise ja rahuldamise korral - kui muidu peaks võlgnik hüpoteegi tõttu taluma varem talle kuulunud korteriomandite müümist täitemenetluses, siis pärast edukat tagasivõitmist peaks ta taluma talle kuuluvate pankrotiomandite müümist pankrotimenetluses. Küll aga peaks hüpoteegipidajast sissenõudja taluma nõude rahuldamisel viivitust. Eelkirjeldatud juhtumil puudub TMS § 222 järgsel hagil õiguslik perspektiiv (RKTKm nr 2-19-4765, p 11).
4. Üheks võimaluseks, et saavutada hageja eesmärgi, st lõpetada korteriomandite müük täitemenetluses, oleks kustutada kinnistusraamatust hüpoteek, st vaidlustada täitedokumendiks olev hüpoteegi seadmise leping (RKTKm nr 3-2-1-52-15, p 11, nr 219-4765, p 11.4). Hagist ei nähtu aga, et hageja oleks soovinud vaidlustada hüpoteegi seadmise lepingut või oleks lepingu juba vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt puudub TMS § 222 järgsel hagil õiguslik perspektiiv ja tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

27. Hageja ei saa esitada võlgnikuna hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel, sest hageja ei ole võlgnik võlasuhtes, millest tulenevad nõuded tagab täitemenetluses sundtäidetav ühishüpoteek. Selleks, et esitada hagi TMS § 221 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 7 ja § 351 alusel, peab hageja olema vaidlusaluste korteriomandite omanik, sh peab hageja olema kantud kinnistusraamatusse korteriomandite omanikuna. Hagis toodud faktilistest asjaoludest nähtuvalt on korteriomandite omanikuks praegusel hetkel kostja III. Seetõttu ei ole hageja poolt esitatud TMS § 221 järgne hagi perspektiivikas (

§ 371lg 2 p 2).

1. Tagada ei saa hagi, millel ei ole õiguslikku perspektiivi (RKTKm nr 2-18-13663, p 13). Seetõttu jätab kohus rahuldamata hagi tagamise avalduse.
2. Kuigi kohus kohaldas 03.04.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4765 hagi tagamise abinõu käesoleva hagi tagamiseks, puudub alus tühistada käesoleva määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4765 kohaldatud hagi tagamise abinõu, sest see on juba tühistatud 21.04.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-
4. Menetluskulud jäävad hageja kanda (

§ 168lg 1).

Määruskaebus

1. Hageja palub 13.05.2020 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ning hagi tagamise taotluse lahendamiseks.
2. Hageja peab taluma hüpoteegi realiseerimist juhul, kui realiseerimisnõude on esitanud hüpoteegipidaja (AÕS § 325), hüpoteegipidaja nõue on hüpoteegiga tagatud (AÕS § 4 325), nõue on põhjendatud (AÕS § 333) ja realiseerimisnõuet saab maksma panna (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 138). Käesoleval juhul väidab hageja, et kostja I ei olnud täitemenetluse algatamisel hüpoteegipidaja, üks täitmiseks esitatud nõuetest ei ole hüpoteegiga tagatud, nõue on tõendamata, osaliselt põhjendamatu ning hüpoteegi realiseerimine on hea usu põhimõtte vastane. Seega väidab hageja, et eduka tagasivõitmise korral ei pea täiteavaldusega esitatud nõuet täitma.
3. Maakohus ei ole nimetatud väiteid TMS § 222 kontekstis käsitlenud. TMS § 222 võimaldab nii hagi arestist vabastamiseks kui ka hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel tuleb asjakohaseks pidada nii asjaõiguslikke kui ka võlaõiguslikke vastuväiteid.
4. Hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-19-4765 tagasivõitmise hagi. Riigikohus on just sellest asjaolust tuletanud, et hagejal on õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (RKTKm 2-19-4765, p 11.3). Tsiviilasjas nr 2-19-4765 esitatud hagi ei saa lugeda läbivaatamata jäetuks enne jõustumist. Menetluse edasine käik
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 36. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 37. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käesoleval juhul õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel, mille järgi võib kohus jätta menetlusse võtmata hagiavalduse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tsiviilasjas nr 2-19-4765 esitanud 27.03.2019 hagi Growth Real Estate OÜ, LB 1 OÜ ja Pirita Holding OÜ (pankrotis) vastu, milles on palunud tunnistada kehtetuks 18.05.2017 Growth Real Estate OÜ-ga sõlmitud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud ning Growth Real Estate OÜ ja LB 1 OÜ vahel 15.01.2019 sõlmitud korteriomandite müügilepingud ja asjaõiguslepingud, kuna nende tehingutega on kahjustatud võlausaldajate huve. Tsiviilasjas nr 2-19-4765 on rahuldatud hageja taotlus hagi tagamiseks ning peatatud täiteasja nr 027/2019/444 menetlus kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning antud hagejale tähtaeg täiteasjas nr 027/2019/444 täitmisel oleva täitedokumendi vaidlustamisele suunatud hagi esitamiseks. Hageja ongi käesolevas asjas esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2019/
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-4765 tehtud lahendis avaldanud, et tagasivõitmise hagi esitamine, millega soovitakse saavutada pankrotivõlgniku omandist välja läinud vara tagasivõitmist pankrotivara hulka arvamist, on sisuliselt lähedane omandiõiguse maksmapanekule TMS § 222 tähenduses ning sellisel olukorras võiks hageja esitada ka TMS § 222 järgse nõude vara arestist vabastamiseks. Kuivõrd kinnistuid koormab hüpoteek, siis esineks TMS § 222 järgsel hagil õiguslik perspektiiv juhul, kui hageja poolt esitatav hagi oleks suunatud hüpoteegi kustutamisele kinnistusraamatust, st kui vaidlustataks täitedokumendiks olev hüpoteegi seadmise leping (p-d 11.3 ja 11.4). Kuivõrd käesolevas asjas esitatud hagist ei nähtu, et hageja oleks soovinud vaidlustada 5 hüpoteegi seadmise lepingut või oleks lepingu juba vaidlustanud, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et sellisel juhul puudub Riigikohtu seisukohtade järgi TMS § 222 järgsel hagil õiguslik perspektiiv ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371

lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 40. Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel saab esitada eelkõige võlgnik ning tulenevalt AÕS § 351 lg-st 1 koosmõjus § 279 lg-ga 7 ka kinnisasja omanik (vt RKTKo nr 3-2-1-153-09, p 25; RKTKm nr 3-2-1-8-10, p 11). Käesoleval juhul ei ole hageja võlgnik võlasuhtes, millest tulenevad nõuded tagab täitemenetluses sundtäidetav ühishüpoteek ning samuti ei ole hageja ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanik. Seega tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p-i 2 alusel ka põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. 41. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et kolleegiumi hinnangul nähtub lahendist nr 2-19-4765, et Riigikohus on pidanud võimalikuks hagi esitamist vara arestist vabastamiseks TMS § 222 alusel juhul, kui hageja vaidlustab täitedokumendiks olev hüpoteegi seadmise lepingu. Riigikohus ei ole eeltoodud lahendis jaatanud hageja õigust esitada hagi sundtäimise (muul põhjusel) lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 ega § 222 lg 1 alusel. 42.

§ 171

lg-st 1 tulenevalt jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt kostjatele menetluskulusid tekkinud ei ole. Seetõttu ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots