1-17-6749/103

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2020, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-17-6749 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Prokurör Elena Jõgis Tiina Viru Kohtuasi Viru Vangla materjalid Meelis Kase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu MEELIS KASE, isikukood 36706085215, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 03.04.2018 ja lõpp 26.01.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.09.2020 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta MEELIS KASE vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.07.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Meelis Kase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Meelis Kase on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu
4. aprilli 2018 kohtuotsuse alusel KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetavat karistust Viru Maakohtu 14.10.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 2 aastat vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks 7 aastat vangistust. 1 KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja 26.01.2017 – 02.04.2018, s.o 1 aasta 2 kuud 7 päeva karistusaja hulka ning luges lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 9 kuud 23 päeva vangistust. Meelis Kase karistuse kandmise alguseks luges kohus 03.04.
5. Kohtuotsus jõustus 25.04.
6. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korda ja vanglas viibib isik viiendat korda. Käesolev kuritegu on narkootikumide suures koguses käitlemine. Varasemalt on isikut kriminaalkorras karistatud vägistamise, tapmise, huligaansuse (peksmine), füüsilise vägivalla kasutamise eest vanglaametniku suhtes, ähvardamise, kinnipidamisasutuses narkootikumide tarvitamise ja narkootikumide suures koguses vahendamise eest. Seega on kuritegude dünaamika vägivalla osas vähenenud, kuid teod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja isik on saanud suuremat tulu. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ning oskamatus (suutmatus) konflikte rahumeelselt lahendada. Teod on toime pandud nii planeeritult (narkootikumide käitlemine, vanglaametniku peksmine) kui ka planeerimata. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Meelis Kase taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et elama asub ema juurde, tahab minna ka tööle, kuigi töökoha valikut piirab invaliidsus, töökohta veel ei ole. Tunnistas, et tal on suured võlad ja tööl käimata ei ole neid võimalik likvideerida. Avaldas, et ei usu, et ta ennetähtaegselt vabaneb ja seetõttu ei tea ka midagi tulevikult oodata, kuigi peamine plaan on ema aidata. Kinnitas, et alkohol ja narkootikumid ei kujuta tema jaoks mingit probleemi ja ta on kirja teel suhelnud kriminaalsete tuttavatega nii vanglas kui väljaspool seda. Lähedasteks nimetas ema ja täiskasvanud tütre, emaga on suhted väga head, negatiivsust ei ole ta täheldanud. Selgitas, et ta ei saa kinnitada, et ta vanglasse tagasi ei satu, sest elu on näidanud vastupidist, kuid ta ei taha vanglasse uuesti sattuda ja ta proovib teha kõik selleks, et seda ei juhtuks. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Meelis Kase ära kandnud talle mõistetud vangistusest 2 aastat 6 kuud ja 8 päeva ehk üle ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Seega on isiku elektroonilise valve alla enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski 2 vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on Meelis Kase näol tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Meelis Kase käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 2-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja korteriomanik on vastavad nõusolekud andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka seda, et alates 05.03.2020 töötab Meelis Kase vanglas ning tööst keeldunud pole. Positiivne on ka see, et isik on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevused ning vestlused agressiivsest käitumisest. Seega on Meelis Kase kasutanud vanglas viibitud aega enesearendamiseks. Isiku lähedaseks on tema ema, suhted emaga on head ning toetavad. Veel on kinnipeetav nimetanud lähedaseks oma täisealise tütre, kellega aga suhtleb aga harva. Seega on kinnipeetava lähedaste ring minimaalne. Samas ei saa märkimata jätta, et kuna isik on enamuse oma täiskasvanueast veetnud vanglas, siis on tema kontaktid seaduskuulekate inimestega olnud minimaalsed. Ka käesoleval ajal suhtleb ta vangistuses kirja teel palju teiste kinnipeetavatega väljaspool oma eluosakonda ja Viru vanglat. Samuti on kuriteod suures osas toime pandud grupis, mis viitab isiku mõjutatavusele, kuigi isik ise ennast mõjutatavaks ei pea. Kohus asub seisukohale, et positiivses suunas toetavate lähedaste vähesus, samas aga kriminaalset mõtte- ja käitumisviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Tutvusringkonna väljavahetamine nõuab aga aega, meelekindlust ning järjepidevust. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema toimetulekut ning suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isik on varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid (aga ka narkootikumide vahendamine) majandusliku kasu saamise eesmärgil. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad ka tasumata võlad, mis vangla andmetel on 41030 eurot. Sagedaste ja pikaajaliste vangistuses viibimiste tõttu puudub Meelis Kasel ka vabaduses ametlikult töötamise harjumus ja kogemus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline vaatamata sellele, et vangistuste jooksul on isik omandanud õmbluse juurdelõikaja, montaažilukksepa, tõstukijuhi ja puidupingitöölise eriala. Meelis Kase on küll varasemalt olnud hõivatud vanglas 3 majandustöödel ja ning lepingulisel tööl abitöölisena AS EVT territooriumil, kuid siiski kontrollitud keskkonnas töötamist ei saa samastada režiimivabama elu- ja tööstiiliga väljaspool vanglat. Lisaks piirab isiku töökoha valikut ka tema osaline töövõimetus. Meelis Kase eelnevat elukäiku ja eelpool märgitud asjaolusid hinnates asub kohus seisukohale, et riiklikud rahalised meetmed (võimalik töötutoetus ja/või töövõimetuspension jne ehk legaalsed sissetulekud) ei pruugi kinnipeetava vajadusi rahuldada ning rahalise kasu saamise eesmärgil võib ta toime panna uusi kuritegusid. Meelis Kasel on probleeme alkoholi tarvitamisega kuigi sõltuvust diagnoositud ei ole. Alkoholi tarvitanuna võib isik kergesti muutuda agressiivseks ja sellele viitavad ka rasked isikuvastased kuriteod, mis on toime pandud alkoholijoobes. Narkootikumidest tarvitas peamiselt amfetamiini, on proovinud kanepit ja heroiini, kuid ennast siiski sõltlaseks ei pea ja leiab, et tema tarvitamine oli kontrolli all - kui tahtis, siis tarvitas ja kui ei tahtnud, siis ei tarvitanud. Isiku sõnul ei saa ta öelda, et läbitud Eluviisitreeningu programm teda millegagi aitas, sest ta ei pea sõltuvusainete tarvitamist enda jaoks nii suureks probleemiks. Hetkel ei ole kinnipeetav üle 3 aasta narkootikume tarvitanud, kuna viibib vanglas, mis aga ei välista tagasilangust vabaduses viibides. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks ja/või sõltuvusainete hankimiseks, mida saab omakorda pidada kohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla iseloomustuse kohaselt kipub kinnipeetav konflikti olukordades käituma domineerivalt, mis on olemuselt võimu kasutamine oma eesmärkide saavutamiseks ning mis omakorda viitab kesistele oskustele probleemide lahendamisel. Impulsiivsele käitumisstiilile viitab korduv karistatus ja sõltuvusainete tarvitamine. Vestluse põhjal on isikul küll olemas realistlikud pikaajalised eesmärgid (aidata ema jne) ja ta on motiveeritud käituma seaduskuulekalt, kuid varasemat elukäiku arvestades on suur võimalus, et ta ei tule oma probleemide seaduskuuleka lahendamisega toime. Ka kohtuistungil väljendas kinnipeetav, et ta ei saa kinnitada ega lubada, et ta vanglasse tagasi ei satu. Kohtu hinnangul viitab süstemaatiline õiguserikkumine asjaolule, et isikul on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ning ta harrastab riskivat ja hoolimatut elustiili. Vangla hinnangul on Meelis Kase ühiskonnas kõrgohtlik. Oht seisneb narkootikumide vahendamises (narkootikumide leviku soodustamine, rahvatervise ohustamine), vägivalla kasutamises, (sh ka seksuaalse vägivalla ja vägivalla kasutamises ametnike suhtes), mille tagajärgedeks on olnud rasked kehavigastused, emotsionaalsed traumad, kannatanu surm. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui Meelis Kase tarvitab alkohoolseid jooke või narkootikume ja viibib kriminaalses seltskonnas, aga ka piisava legaalse sisstuleku puudumisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja ema toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine ning vanglas töötamine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist (korduvkaristatus, riskitegurina varasem sõltuvusainete tarvitamine, kriminaalne tutvusringkond jne) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vanglas ja oma edaspidise käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ning tagasilangusi ei esine. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.11.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
7. oktoobri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 12.10.2020 kohtumäärus 1-17-6749 jõustus
8. detsembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 5