← Eesti

4-20-1851/21

Obsah (6)§ 2§ 29§ 132§ 87§ 30§ 23

4-20-1851 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2020. a, Pärnu kohtumaja Väärteoasja number 4-20-1851 [2670,20,001232] Kohtunik Anu Tammeniit Koh

§ 2, § 132 p 2, § 133135 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada Ändzil Vallimäe kaebus osaliselt.

  1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III 26.03.
  2. a otsus väärteoasjas nr 2670,20,001232 osaliselt, s.t karistuse kandmise viisi osas.
  3. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahv 1000 eurot on võimalik tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv 1000 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a-le 1

(7)4-20-1851 EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber
  1. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 10 kuu jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 22.09.2020.a. Asjaolud ja menetluskäik 05.03.
  2. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna piirivalvur Sander Kobolt väärteoprotokolli nr AB1529316 selle kohta, et Ändzil Vallimäe 05.03.2020 kella 14.02 ajal x linnas x tn x ees x ja x tänava vahel x tänava suunas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust olles 15.03.2019 politseiametniku Veronika Soonmanni poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi. 26.03.
  3. a otsusega nr 2670,20,001232 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest Ändzil Vallimäele karistuseks LS § 201 lg 2 alusel rahatrahv 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot. Kaebuse sisu 17.04.
  4. a esitas Ändzil Vallimäe kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuse esitaja leiab, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ning väärteomenetlus väärteo toimepanemise tunnuste puudumise tõttu lõpetada (

§ 29

lg 1 p 1)

§ 132p 3 mõttes.

Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldamise korral jätta menetluskulud riigi kanda. Alternatiivselt taotles kaitsja tühistada täielikult kohtuvälise menetleja otsus ning teha asjas uus otsus, millega vähendada menetlusalusele isikule määratud karistust oluliselt ja määrata, et menetlusalusel isikul tuleb otsuses märgitud rahatrahv tasuda hiljemalt kümne kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna üleminspektor Aime Kask oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja Ändzil Vallimäe kaebus rahuldamata. Tegu on tahtliku ja korduva liiklusseaduse nõuete rikkumisega menetlusaluse isiku poolt. Ändzil Vallimäed ei ole mõjutanud õiguskuulekalt käituma eelnevalt määratud karistus. Ändzil Vallimäe kahetseb alati toimepandud tegusid aga samas jätkab uute liiklusalaste süütegude toimepanemist. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahv keskmisest suuremas karistusmääras omab konkreetse menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on 2

(7)4-20-1851 proportsionaalne. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud õiglaselt. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et kaebus kaebaja taotletud kujul rahuldamisele ei kuulu. LS § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. LS § 201 lg 2 kohaselt on sama tegu isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 87

sätestab, et väärteoasja arutatakse kohtus ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuivõrd väärteoprotokolli nr AB1529316 kohaselt heidetakse Ändzil Vallimäele ette mootorsõiduki juhtimist omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, siis LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis on täidetud, kui leiab tõendamist, et Ändzil Vallimäe juhtis mootorsõidukit, tegi seda ilma mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ning oli varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust toimunud tehioludes. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Ändzil Vallimäe kõrvaldati 05.03.2020 kella 14.02 ajal x linnas x tn x ees mootorsõiduki x (reg märk x x) juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja Eerik Leigeri ütlused (tl 4). Ka Ändzil Vallimäe ei ole mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas eitanud. Väärteoprotokollis antud ütlustes Ändzil Vallimäe ütleb vaid, et kahetseb oma tegu. Kohtuistungil Ändzil Vallimäe avaldas, et tunnistab oma süüd ja tahab oma lube tagasi, kuna tal on neid vaja. Enda sõnul sõidab advokaadi loal, teeb vaid hädavajalikke sõite ja ka tulevikus on tal hädavajalikke sõite. Viimati sõitis seetõttu, et soovis advokaadi juurde minna. Kahetsust kohtuistungil ei avaldanud. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse isikule, kes paneb mootorsõiduki juhtimise toime isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või ära võetud. Kaitsja leidis, et kuivõrd kaebuse esitajale teadaolevalt ei ole käesolevas asjas tehtud kehtivat otsust tema juhtimiselt kõrvaldamiseks „liiklusjärelevalve teostaja või muu korrakaitseorgani“ (s.o kohtuvälise menetleja) poolt enne väärteoprotokollis kirjeldatud teo väidetavat toimepanemist, on õiguslikult põhjendamatu temale ette heita LS § 90 lg 1 p 3 rikkumist ning teda karistada mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 201 lg 2 esimese alternatiivi alusel. Kohtuväline menetleja on esitanud asja materjalide juurde ka varasemad juhtumiselt kõrvaldamise otsused. 15.03.2019 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (kohtu tl 17) kohaselt on Ändzil Vallimäe varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 15.03.2019 LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega on asja materjalide juures olemas varasem sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Ändzil Vallimäed 3

(7)4-20-1851 on juhtumist kõrvaldatud ka päev varem, s.o 14.03.2019, kuid seda ei ole väärteoprotokollis väärteo kirjelduses märgitud, mistõttu kohus sellel pikemalt ei peatu. Juhtimisõiguse mõiste määratleb ka LS § 94 lg
  1. Vastavalt LS §-le 94 lg-le 1 võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Ändzil Vallimäed on aga varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud, seega puudub tal juhtimisõigus. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Ändzil Vallimäe oleks sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuseid vaidlustanud. Asjaolu, Ändzil Vallimäel puudub juhtimisõigus, tõendab 26.03.
  2. a tehtud liiklusregistri päringu väljavõte (tl 6), mille kohaselt isikul ei ole kehtivat juhtimisõigust ning juhtimisõigus on peatatud. Kaitsja on kaebuses teine etteheite selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole tehtud menetlusalusele isikule õiguslikku etteheidet vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise kohta (LS § 90 lg 1 p 1). Kohus leiab, et viite LS § 90 lg 1 p-le 1 puudumine ei muuda kuidagi Ändzil Vallimäe olukorda, kuna koosseisu täidab ka juba üksnes etteheide LS § 90 lg 1 p-le
  3. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Ändzil Vallimäe pani toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus on seisukohal, et Ändzil Vallimäe pani LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Menetlusaluse isikuna antud ütlustest selgus, et Ändzil Vallimäe teadis, et tal puudub kehtiv tervisetõend ja seetõttu ka juhtimisõigus. Samuti pidi talle olema teada, et ta on varem juhtimiselt kõrvaldatud ja seda samal põhjusel. Seega pidi isikule olema teada, et tal on keelatud mootorsõidukit juhtida ning seda ei muuda asjaolu, et tema ütluste kohaselt advokaat lubab tal seda teha ja ta sõidab ainult hädavajalikke sõite. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Ändzil Vallimäe pani LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult. Seega on Ändzil Vallimäe täitnud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et Ändzil Vallimäele omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks

§ 30kohaselt. 4

(7)4-20-1851 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistusregistri kohaselt oli Ändzil Vallimäel väärteo toimepanemise ja kohtuvälise menetleja otsuse hetkel üks kehtiv karistus LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Käesolevaks hetkel on isikul 2 kehtivat karistust LS § 201 lg 2 järgi, mis mõlemad on toime pandud enne 05.03.
  1. Ändzil Vallimäe süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning Ändzil Vallimäe pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. Kuivõrd juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest on võimalik karistada ka isikuid, kelle juhiload on kehtivuse kaotanud või kes juhivad mootorsõidukit perioodil, mil nendelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud, siis on Ändzil Vallimäe süü nimetatud olukordadega võrreldes suurem. Seda põhjusel, et Ändzil Vallimäe on potentsiaalselt ohtlik liikluses, sest tema terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega seab Ändzil Vallimäe oma tegevusega ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. Kohus leiab, et Ändzil Vallimäe teos ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes. Ändzil Vallimäe kohtuistungil kahetsust ei avaldanud ning toob oma tegude põhjuseks üksnes selle, et temal on vajalik teha hädavajalikke sõite ja neid sõite on tal ka tulevikus. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et advokaadi juurde sõit on hädavalik sõit, mis kuidagigi peaks vähendama isiku süüd. Ändzil Vallimäe ei saa aru oma probleemidest tervisega ja leiab, et süüdi on arstid ja ametnikud ning nende kokkumäng. Ehk kokkuvõttes isik teab, et ta ei tohi mootorsõidukit juhtida, kuid teeb seda jätkuvalt. Seega ei saa rääkida puhtsüdamlikust kahetsust. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Ändzil Vallimäe süü on keskmisest suurem. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Ändzil Vallimäed mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri kohaselt on Ändzil Vallimäed varem kahel korral karistatud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Rikkumiste eest on Ändzil Vallimäele mõistetud karistuseks rahatrahvid. Viimati määrati Ändzil Vallimäele 23.04.
  2. a otsusega karistuseks rahatrahv 180 trahviühikut ehk 720 eurot. Seega on isiku mõjutamiseks kasutatud korduvalt üksnes rahatrahvi määramist, kuid see ei ole mõjutanud hoiduma teda uute rikkumiste toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). Ändzil Vallimäele liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistused on kahtluseta seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Varasemalt määratud karistus ei ole aga Ändzil Vallimäele mõju avaldanud ning ta paneb jätkuvalt toime uusi samalaadseid rikkumisi. Seega on Ändzil Vallimäe oma käitumisega näidanud, et sanktsiooni keskmääras mõistetud karistuste määramine ei ole takistanud teda rohkem samalaadseid rikkumisi toime panemast. Ka Riigikohus on oma otsuses 5
(7)4-20-1851 3-1-1-58-13 leidnud, et samalaadseid süütegude jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Ändzil Vallimäe ütlustest nähtub, et need korrad kui politsei on ta kinni pidanud, ei ole ainsad korrad, kui ta on mootorsõidukit juhtinud. Isik avaldas, et teeb ainult hädavajalikke sõite, transpordib ema, käib poes ja raamatukogus. Seega ei ole varasemad karistused Ändzil Vallimäe mõjutanud kuidagi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Isikut, kes on ca ühe aasta jooksul pannud toime 3 samalaadset liiklusrikkumist, oleks olnud põhjendatud karistada ka arestiga, kuid seda ei ole kohtuväline menetleja teinud. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et Ändzil Vallimäe teos esinevad kuriteo tunnused (KarS § 4231). Seega kohus ei nõustu kaitsjaga, et Ändzil Vallimäele mõistetud karistus on ülemäära suur. Kaitsja on palunud rahatrahvi vähendamist ka põhjusel, et demokraatlikus õigusriigis ei või karistuse eesmärgiks olla isiku sotsiaalmajanduslikku viletsusse tõukamine. Kaebuse esitaja märkis, et ta on puudega inimene ja osaliselt töövõimetu ning kuna tal võeti juhiload ära, siis ta ei saa ka raha endale trahvi tasumiseks teenida. Samas ei ole kohtule aga esitatud ühtegi tõendit Ändzil Vallimäe sissetulekute ja varandusliku olukorra kohta. Kohus leiab, et karistus ei pea olema isikule mugav ega ka kerge kanda. Ändzil Vallimäe oli väärteo toimepanemise ajal teadlik majanduslikust olukorrast, kuid ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi või suhtus võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisest. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt Ändzil Vallimäele määratud 250 trahviühiku ehk 1000 euro suurune rahatrahv, mis on üle sanktsiooni keskmise määra, vastab menetlusaluse isiku süü suurusele, üld- ja eripreventiivsetele eesmärkideel. Kohus ei pea põhjendatuks üksnes Ändzil Vallimäe väidetava raske majandusliku olukorra tõttu määratud karistust vähendada. Seetõttu jätab kohus Ändzil Vallimäele kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi määra muutmata. Ändzil Vallimäele kaitsja on kohtule esitatud kaebuses taotlenud, et kohus võimaldaks tasuda rahatrahvi osade kaupa. Antud taotlust on kaitsja põhjendanud sellega, et Ändzil Vallimäe igakuine regulaarne sissetulek on kordi väiksem kui temale määratud trahv 1000 eurot. Tegemist on invaliidsuspensionist elava isikuga, kes abistab oma halva tervisega ema. Kohtuväline menetleja ei olnud vastu rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisele. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. KarS § 66 lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg olla kuni üks aasta. Kohus võtab arvesse Ändzil Vallimäe kaitsja taotlust tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul. Kuivõrd kohtul puuduvad täpsed andmed Ändzil Vallimäe sissetulekute kohta, siis lähtub kohus käesoleval juhul mõistetud rahatrahvi suurusest ja isiku enda taotlusest ning leiab, et Ändzil Vallimäele võib anda võimaluse tasuda temale kohtuvälise menetleja poolt määratud 1000 euro suurune rahatrahv ositi 10 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ja kiiremini, kui 10 kuu jooksul. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Ändzil Vallimäe süüline käitumine on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti 6
(7)4-20-1851 kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Samuti vastab Ändzil Vallimäe määratud karistus tema süü suurusele. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus Ändzil Vallimäe kaebuse osaliselt ning tühistab Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III 26.03.2020. a otsuse väärteoasjas nr 2670,20,001232 osaliselt, s.t karistuse kandmise viisi osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab KarS § 66 lg 2 alusel, et mõistetud rahatrahv 1000 eurot on võimalik tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetluskulud Kaitsja on kaebuses taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist. Samas ei ole kaebuse esitaja ega tema kaitsja ühtegi kuludokumenti kohtule esitanud.

§ 23

kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud alustel, tuleb kaebaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.