Obsah (7)

§ 68§ 55§ 69§ 56§ 132§ 126§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. november 2020 Tsiviilasja number 2-18-16419 Tsiviilasi FI

§ 68lg 6) ASJAOLUD 1.

Tartu Maakohus kuulutas

1. detsembri
2. a määrusega välja Sinear OÜ (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus
3. jaanuaril
4. Koosolekul valiti 3-liikmeline pankrotitoimkond, kuhu kuuluvad Tarmo Peterson, Kaljo Kuusalu ning Roman Graf. Pankrotihaldur edastas
5. märtsil 2020 kohtule võlgniku võlausaldajate
6. veebruari
7. a üldkoosoleku otsuse protokolli. Koosolekul on võlausaldajad võtnud ühehäälselt vastu otsuse vabastada K. Antsov võlgniku halduri kohustustest ja esitada kohtule ettepanek määrata võlgniku uueks pankrotihalduriks Toomas Saarma.
8. Pankrotitoimkond esitas
9. märtsil 2020 kohtule taotluse pankrotihalduri vabastamiseks. Taotluse kohaselt ei täida pankrotihaldur oma kohustusi võlgniku pankrotimenetluses korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ega arvesta pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huvidega (pankrotiseaduse (

) § 55 lg 2). Haldur ei ole taganud seaduslikku, kiiret ja majanduslikult otstarbekat pankrotimenetlust (

§ 55lg 1).

Pankrotihaldur ei ole pankrotivara nõuetekohaselt valitsenud (

§ 55ja § 124).

1. Pankrotihaldur vaidles esitatud etteheidetele vastu. Pankrotihalduri vabastamise taotluse esitamiseni on viinud asjaolu, et pankrotihaldur on arvestanud kõigi (mitte üksnes teatud, sh pankrotitoimkonnas esindatud) võlausaldajate huvidega. Pankrotihaldur on olnud erapooletu ega ole asunud esindama teatud grupi võlausaldajate huvisid. Pankrotihaldur on vaielnud vastu suurvõlausaldaja nõudele, mille osas toimuvas kohtuvaidluses on pankrotihalduri jaoks ilmnenud nii ühe osaniku kui ka suurvõlausaldaja kahju tekitav käitumine. MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohus jättis
3. juuni
4. a määrusega võlgniku pankrotitoimkonna
5. märtsi
6. a taotluse pankrotihalduri vabastamiseks ning Toomas Saarma nimetamiseks võlgniku uueks pankrotihalduriks rahuldamata ning
7. veebruari
8. a võlausaldajate üldkoosoleku 2 otsuse pankrotihalduri vabastamiseks ning Toomas Saarma pankrotihalduriks nimetamiseks kinnitamata. Seadus näeb halduri vabastamisel ette eelduse, et haldur oleks jätnud oma ülesanded täitmata või asjaolu, et haldur ei ole täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt (

§ 68lg 2).

Kui nimetatud asjaolusid ei ole tuvastatud, siis ei ole alust haldurit vabastada. Pankrotihalduri kohustused võlgniku pankrotimenetluses sätestab

§ 55

. Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Pankrotitoimkonna

1. märtsi
2. a taotlusest ega
3. veebruari
4. a võlausaldajate üldkoosoleku otsusest ei nähtu selgelt ja objektiivselt, et haldur oleks jätnud oma ülesanded nõuetekohaselt täitmata. Pankrotitoimkonna poolt välja toodud asjaolud ei anna alust lugeda halduri kohustuste täitmist puudulikuks, poolikuks või tegemata jäetuks. Haldur ei saa tegutseda üksnes piiratud hulga võlausaldajate huvides, halduril on kohustus lähtuda kõikide menetlusosaliste seaduslikest huvidest. Haldur peab arvesse võtma ning kaaluma kõiki asjaolusid, mis on talle seoses pankrotimenetlusega teatavaks saanud. Üksnes asjaolu, et pankrotitoimkonna nägemus pankrotimenetluse läbiviimisest ei lange kokku pankrotihalduri omaga, ei anna alust lugeda halduri tegevust puudulikuks. MÄÄRUSKAEBUS
5. Võlausaldajad Osaühing Taltsi Talu, Eesti Horisontaalpuur OÜ, Trevali Eritööd OÜ, Aktsiaselts Transcom, Terre Ehitus OÜ ja FILART OÜ (võlausaldajad) esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu
6. juuni
7. a määruse ning teha uus määrus, millega vabastada pankrotihaldur Karin Antsov võlgniku pankrotihalduri kohustustest ja nimetada

§ 68lg 3 alusel võlgnikule kohtu valikul uus pankrotihaldur.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus määruse tegemisel jätnud tuvastamata ja hindamata taotluses esitatud tõendid, väited ja tuvastatud faktilised asjaolud. Maakohus ei ole täitnud oma kohustust teostada pankrotihalduri tegevuse üle järelevalvet (

§ 69lg 1).

Maakohus ei ole välja selgitanud, kas haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei ole neid täitnud nõuetekohaselt ning kas sellest lähtuvalt esineb alus halduri vabastamiseks. Menetlusest ei selgu, et maakohus oleks teinud mistahes tegevusi selleks, et kontrollida halduri tegevuse õiguspärasust. Maakohtu määruses puuduvad nii sisulised, kui ka õiguslikud põhjendused pankrotihalduri vabastamata jätmise kohta. Kuna halduri vabastamine on kohtu kaalutlusotsus, peab vabastamise määrusest nähtuma, milliseid asjaolusid kohus kaalumisel arvestas ja kuidas ta jõudis järeldusele, et halduri vabastamine on põhjendatud (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18069, p 18). Halduri eksimus ei pea iseenesest olema raske, vaid piisab, kui põhimõtteliselt on rikkumine tuvastatud, mille järgselt peab kohus kaalutluskohustust järgides otsustama halduri vabastamise üle (Riigikohtu
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-10, p 14). Kohus peab põhjendama, milliseid asjaolusid ta kaalumisel arvestas ja kuidas ta lõplikule seisukohale halduri mittevabastamise osas jõudis. Pankrotihaldur ei ole rohkem kui 1,5 aasta vältel selgitanud välja võlgniku vallasvara kooseisu ja asukohta, jättes tegemata elementaarsed toimingud võlgniku pankrotiavara väljaselgitamiseks ning pankrotihalduri kontrolli alla võtmiseks. Pankrotihaldur on vara koosseisu inventeerimise ja väärtuse väljaselgitamisega põhjendamatult viivitanud ja/või olnud üldse tegevusetu. Lõplik varade koosseis ja varade asukoht ei ole tänaseni selge. 3 Pankrotihaldur on olnud passiivne pankrotivõlgniku varaliste õiguste maksmapanekul, seal hulgas juhatuse ja osanike vastu nõuete esitamise võimaluste väljaselgitamisel ja esitamisel. Võlgniku osanik Ilmar Kokk on korduvalt teavitanud pankrotihaldurit, pankrotitoimkonda ja võlausaldajaid arvetest, mis ei ole olnud seotud võlgniku majandustegevusega ja milliste arvete alusel esitatavad nõuded on aegumas. Pankrotihaldur on nimetatud arvetega seotud küsimustes jäänud passiivseks või pidanud nõuete esitamist arusaamatutel põhjustel perspektiivituks. Pankrotimenetluse algusfaasis leppisid pankrotihaldur ja pankrotitoimkond omavahel kokku, et vajalik on teha kõikide võimalike nõuete positsiooni osas analüüs, et välja selgitada nõuete perspektiiv. Kokkulepitud analüüsi pankrotihaldur ei teostanud vaid esitas ilma eelneva nõusolekuta kohtusse hagisid, mille perspektiivi hindamine, sh asjas tõendite kogumine oli puudulik. Võlgniku osanike vastu nõuete esitamisest loobumine kahjustab võlausaldajate huve. Pankrotihaldur on olnud passiivne võlgniku ja Puurimise OÜ vaheliste tehingute asjaolude väljaselgitamisel. Märtsis
5. a tegi pankrotitoimkond pankrotihaldurile ettepaneku kaasata asjas ekspert. Eksperdiks kinnitati Ülo Lainsalu ning toimkonna poolt kinnitati ekspertiisi läbiviimise kulu.
6. augusti
7. a üldkoosolekul kinnitas pankrotihaldur, et tellitud on ehitustehniline ekspertiis, mis ei vastanud aga tegelikkusele. Kevadel
8. a selgus, et pankrotihaldur oli ühepoolselt otsustanud loobuda ekspertiisi tellimisest. Pankrotihaldur ei täida kohustust esitada pankrotitoimkonnale andmeid pankrotimenetluse kohta ning käitub hooletult võlgniku pankrotivara müügi korraldamisel. Jaanuaris
9. a asus haldur korraldama Jüri laos olevate toodete müüki, korraldades enampakkumise. Enampakkumise kuulutuses oli esitatud üksnes kirjeldus „Sinear OÜ (pankrotis) majandustegevuse käigus müügiks soetatud laos olevad kaubad. Vara asub Jüris.“ Kuulutusest ei nähtunud ei müüdavaid esemeid ega müüdavate varade koosseisu. Sellisest teatest ei ole potentsiaalsetel huvilistel võimalik aru saada, mida müüakse. Nimetatud rikkumised on viinud pankrotihalduri suhtes usalduse kaotuseni. Halduri ametiolekuks ei piisa ainult kohtu usaldusest, vajalik on omada ka võlausaldajate usaldust (

§ 56lg 2).

Võlausaldajate enamus haldurit enam ei usalda.

1. Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Pankrotihalduri vabastamise taotluse põhjuseks on asjaolu, et pankrotihaldur ei ole valinud pooli. Määruskaebuse väide, et võlgniku lõplik vallasvara koosseis ning vara asukoht ei ole tänaseni selge, ei vasta tegelikkusele. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli pankrotihaldurile esitatud nimekiri võlgnikule kuuluvast varast, s.o kaks transpordivahendit (kaubik ning haagis) ning laos olevad kaubad. Laos olevate kaupade osas on aprillis
2. a teostatud inventuur, mille kohta on koostatud nimekirjad inventuuri käigus tuvastatud varade kohta. Arved, mille alusel juhatuse liikme või kolmandate isikute vastu nõude esitamist soovitakse, on olnud teada osanikele, nende tasumine on toimunud kooskõlastatult ning ettevõtte võlausaldajate huvisid seeläbi ei kahjustatud. Etteheited Puurimise OÜ-ga sõlmitud alltöövõtulepingu osas on asjakohatud. Pankrotihaldur on esitanud
3. juulil
4. a nõudekirja Puurimise OÜ-le alusetult saadu tagastamiseks või alternatiivselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Pankrotivara müügikuulutusele reageerisid mitmed isikud, kellele edastati müügis oleva vara kohta täiendavat infot. Sellisel viisil vara müümine, kus enampakkumise teates ei tooda välja kogu vara nimekirja, vaid nimekiri edastatakse huvilistele, ei ole tavapäratu. Väidetava usalduse puudumise hindamisel peaks arvestama asjaoluga, et suurimaks võlausaldajaks on Aktsiaselts Transcom, kellel puudub usaldus pankrotihalduri suhtes tõenäoliselt põhjusel, et pankrotihaldur on võlausaldaja nõudele vastu vaielnud. Aktsiaseltsi 4 Transcom juhatuse liikme isa on Ilmar Kokk, s.o võlgniku osanik ja võlausaldaja FILART OÜ juhatuse liige.
5. Võlgniku juhatuse liige palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus on tuvastanud õigesti, et pankrothaldur on täitnud kõiki oma seadusjärgseid kohustusi ning kaitsnud kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning taganud seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse (

§ 55). MENETLUSE EDASINE KÄIK 8.

Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus edastas

1. septembril 2020 pankrotihaldurile kohtunõude, selgitades, et kohtu hinnangul ei vasta pankrotihalduri
2. märtsil 2019 esitatud ettekanne

§-s 132 kehtestatud nõuetele. Ringkonnakohus nõudis tuginevalt

§ 69

lg-le 1 pankrotihaldurilt

§ 132

nõuetele vastava ettekande esitamist, märkides, et ettekanne peab kajastama andmeid ettekande tegemise seisuga. Pankrotihaldur vastas kohtu nõudele

1. oktoobril
2. Ringkonnakohus selgitas
3. oktoobri
4. a kohtunõudes, et pankrotihaldur ei ole
5. oktoobri
6. a vastuses esitanud andmeid teadaolevate ja/või esitatud nõuete kohta, pankrotivara ja selle müügist saadud raha, müümata pankrotivara jms kohta, mis puudutavad ajavahemikku märts 2019 – oktoober
7. Pankrotihaldur vastas kohtunõudele
8. novembril
9. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning määruskaebus rahuldada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vabastab pankrotihaldur Karin Antsovi Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest ning nimetab uueks Sinear OÜ (Pankrotis) pankrotihalduriks Toomas Saarma.
11. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole halduri vabastamata jätmist sisuliselt põhjendanud.

§ 68

lg 2 esimese lause kohaselt kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või Justiitsministeeriumi taotlusel või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Kuna halduri vabastamine on kohtu kaalutlusotsus, peab määrusest nähtuma, milliseid asjaolusid kohus lahendi tegemisel arvestas ja kuidas ta jõudis järeldusele, et halduri vabastamine on põhjendatud (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18069, p 18). Ka juhul, kui kohus jätab halduri ametist vabastamata, peab kohtumäärusest nähtuma, milliseid asjaolusid kohus kaalumisel arvestas ja kuidas ta jõudis järeldusele, et halduri vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et vaidlustatud määruses puuduvad põhjendused ja asjaolude analüüs, miks ja kuidas on maakohus jõudnud seisukohale, et halduri kohustuste täitmist või täitmata jätmist ei saa pidada puudulikuks, poolikuks või tegemata jäetuks. Maakohus on rikkunud diskretsioonipiire.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on pankrotihaldur rikkunud oma aruandluskohustust kohtule.

§ 55

lg 3 p 5 kohaselt on haldur kohustatud andma oma tegevusest aru ja esitama kohtule andmeid pankrotimenetluse kohta. See aruandekohustus hõlmab ka kohustust anda selgitusi pankrotihalduri, võlausaldajate ja pankrotitoimkonna vahel tekkinud lahkarvamustest 5 ning vastuseisust. Haldur ei ole kohut teavitanud halduri, pankrotitoimkonna ja võlausaldajate vahel tekkinud lahkarvamustest.

§ 126

lg 1 näeb pankrotihalduri kohustuse koostada pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara nimekiri, milles märgib vara koosseisu ja väärtuse, sealhulgas võlgniku võlad ja nõuded liikide kaupa.

§ 126

lg 6 esimese lause kohaselt esitab haldur pankrotivara nimekirja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, kohtule ja pankrotitoimkonnale, samuti tutvustab seda igale võlausaldajale, kes seda nõuab. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et haldur oleks

§ 126

lg-s 1 nimetatud vara nimekirja kohtule esitanud või et maakohus oleks nimekirja haldurilt nõudnud. Ringkonnakohus selgitas

1. septembril 2020 koostatud kohtunõudes haldurile, et pankrotihalduri
2. märtsil 2019 esitatud ettekanne ei vasta

§-s 132 kehtestatud nõuetele. Vaatamata ringkonnakohtu selgitusele ei ole haldur esitanud seaduse nõuetele vastavat ettekannet ei

1. oktoobril 2020 ega
2. novembril
3. Ringkonnakohus nõudis
4. oktoobri
5. a kohtunõudes, et pankrotihaldur esitaks andmeid teadaolevate ja/või esitatud nõuete kohta, pankrotivara ja selle müügist saadud raha, müümata pankrotivara jms kohta, mis puudutavad ajavahemikku märts 2019 – oktoober
6. Pankrotihaldur ei ole vastavaid andmeid
7. novembri
8. a vastuses esitanud, vaid loetles üldsõnaliselt müüdud varad, s.o haagis ja kaubik ning Tartu laos olevad materjalid.
9. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus on oma järelevalvekohustust täitnud puudulikult.

§ 69

lg 1 esimese ja teise lause järgi teostab kohus järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle. Kohus võib haldurilt igal ajal nõuda teavet pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse kohta. Ringkonnakohus leidis, et pankrotihalduri 21. märtsil 2019 esitatud ettekanne ei vasta

§-s 132 kehtestatud nõuetele. Maakohus ei ole nõuetele vastavat ettekannet haldurilt nõudnud. Samuti tuvastas ringkonnakohus, et maakohus ei ole nõudnud haldurilt ka

§ 126lg-s 1 nimetatud vara nimekirja esitamist.

13. Määruskaebuses heidetakse pankrotihaldurile ette, et haldur ei ole selgitanud välja võlgniku vallasvara koosseisu ega asukohta, on olnud passiivne võlgniku varaliste õiguste maksmapanekul ning ei esita andmeid pankrotimenetluse kohta. Pankrotiseadus reguleerib täpselt ja selgelt pankrotihalduri aruandluse ja teabe andmise kohustusi pankrotimenetluse algusest peale. Kohus võib haldurilt igal ajal nõuda teavet pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse kohta (

§ 69

lg 1).

§ 55

lg 3 p-de 4 ja 5 järgi annab haldur seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule ning annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid lisaks kohtule ka pankrotitoimkonnale. Pankrotitoimkond võib tutvuda halduri toimikuga, nõuda vajaduse korral lisateavet ja -dokumente pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida halduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel (

§ 73lg 2).

Kuigi halduril ei ole üldist kohustust täita pankrotitoimkonna otsuseid, peab ta oma tegevusest pankrotitoimkonnale aru andma ning pankrotimenetluse kohta andmeid esitama. Pankrotitoimkonna

1. märtsi
2. a taotluse lisadest nähtuvalt on toimkond korduvalt esitanud haldurile päringuid ning nõudnud teavet pankrotimenetluse, võlgniku vara, raamatupidamise jms kohta (lisad 5, 7, 13, 26, 32, 34, 39, 46, 47 jt). Halduri vastused on ringkonnakohtu hinnangul olnud lakoonilised ning ebapiisavad. Määruskaebuse väide pankrotihalduri informeerimise kohustuse rikkumise kohta on põhjendatud. 6
3. Määruskaebuse kohaselt on võlausaldajad kaotanud usalduse halduri suhtes ning ainuüksi nimetatud asjaolu on ka halduri kohustusest vabastamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub, et võlausaldajate usaldus pankrotihalduri vastu on üks neist nõuetest, mis on pankrotihalduri nimetamise eeldustest. Seega tuleb kohtul halduri vabastamise õiguspärasuse kaalumisel arvestada, kas haldur on kaotanud rikkumise tulemusena kohtu või võlausaldajate usalduse, mis tal

§ 56lg 2 kohaselt peab olema.

Kohus saab halduri usalduse puudumise tõttu vabastada siiski vaid juhul, kui haldur on kohustusi rikkunud. Kui haldur ei ole oma kohustusi rikkunud, kuid kohus teda mingil muul põhjusel enam ei usalda, ei ole

§ 68lg 2 järgi alust haldurit vabastada (Riigikohtu 29.

jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18069, p 18). Ringkonnakohus tuvastas eespool, et haldur on rikkunud nii kohtu, kui ka pankrotitoimkonna informeerimis- ja aruandluskohustust. Seetõttu on haldur kaotanud lisaks võlausaldajate usaldusele ka kohtu usalduse ning halduri vabastamine on põhjendatud. 15.

§ 68

lg 3 esimese lause järgi, kui kohus halduri vabastab, nimetab ta määrusega uue halduri, keda ei ole vaja üldkoosolekul kinnitada. Võlausaldajate

1. veebruari
2. a otsuse kohaselt võiks uueks halduriks nimetada pankrotihaldur Toomas Saarma. Ringkonnakohus küsis pankrotihalduri Toomas Saarma nõusolekut võlgniku pankrotihaldurina jätkamiseks. Pankrotihaldur T. Saarma andis nõusoleku
3. novembril
4. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt jäävad menetluskulud võlausaldajate kanda. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt tagastatakse riigilõiv määruskaebuselt TsMS §-s 150 sätestatu järgi. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja 7 (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke