) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
§-st 2 ja §-st 6 tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Samas ei ole majanduslik suutmatus tasuda õigusteenuse eest absoluutne tingimus.
Riigi õigusabi ei anta muuhulgas, kui asjaoludest tulenevalt on avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (
Maakohus oli seisukohal, et taotlus riigi õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud ning kohus keeldus riigi õigusabi andmisest
Maakohtule esitatud asjaolude kirjeldusele tuginedes on kohtu hinnangul avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene ning esile toodud asjaoludel esitatav nõue perspektiivitu.
Muuhulgas peab riigi õigusabi saamiseks esitatav taotlus sisaldama probleemi kirjeldust, mille lahendamiseks abi soovitakse; põhjendust, miks õigusabi saamine on vajalik avaldaja õiguste kaitseks ning milline on võimalik tulenev kasu (
Kohus selgitas, et riigi õigusabi antakse õigusliku probleemi lahendamiseks, esitatud taotlusest jääb arusaamatuks, millise õigusliku probleemi lahendamist avaldaja vajab. Asjaolu, et avaldaja oli kaitsmata vahekorras, ei ole põhjendus riigi õigusabi saamiseks. Kaitsmata vahekorras olemist ei saanud kohtu hinnangul pidada avaldaja ja tema kaaslase õiguste rikkumiseks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 1 p-le 5, mille järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
lg-st 2 tuleneb, et kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Praegusel juhul on avaldaja esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks maakohtule. TsMS § 1 esimese lause kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lause järgi on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 3 lg 1 järgi saab isik üldjuhul kohtusse pöörduda üksnes oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, v.a seaduses sätestatud erandid. Avaldaja ei ole taotluses ega ka määruskaebuses toonud piisava selgusega välja selliseid asjaolusid (st tegeliku elu sündmusi), millest võiks järeldada tema eeldatavate seadusega kaitstud õiguste rikkumist. Avaldaja väited põhinevad üksnes oletustel, et tal on tuvastatud "mingisugune viirus", millest mitte teadlik olles võis ta seada ohtu kolmanda isiku tervise. Asja materjalidest ei nähtu avaldaja õiguste rikkumisi, mida oleks võimalik tsiviilkohtumenetluses kaitsta. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks oleks ilmselt vähene. Samuti puudub avaldaja väidete põhjal alus arvata, et riigi õigusabi andmine võiks kuuluda halduskohtu pädevusse, kellele tuleks avaldaja taotlus
Enda väidetava partneri õiguste kaitseks ei saa avaldaja kohtusse pöörduda. 6. Ringkonnakohus iseenesest nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et kui maakohtule jäi taotlus ebaselgeks, oli maakohtul võimalus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda kohtusse pöördunud isikule tähtaja nõude täpsustamiseks. Samas ei ole avaldaja määruskaebuses täpsustanud taotluse aluseks olevaid asjaolusid määral, mis annaks aluse asuda maakohtust kokkuvõttes erinevale seisukohale. Seega ei rikkunud maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kui ei andnud avaldajale võimalust taotluse asjaolude täpsustamiseks. Lisaks ei võta käesolevas asjas tehtud lahend avaldajalt võimalust taotleda uuesti riigi õigusabi, kui ta suudab väidetava viiruse tuvastamisega seotud asjaolusid täpsustada ning esitada kohtule
§-des 12 ja 13 sätestatud sisu- ja vorminõuetele vastava taotluse. 7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud avaldaja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel tema enda kanda. 3 8.
lg 8 esimese lause järgi võib riigi õigusabi andmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras. TsMS § 191 lg 1 teise lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 4 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.