Obsah (12)

§ 377§ 368§ 663§ 659§ 465§ 381§ 363§ 235§ 378§ 173§ 666§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 10. detsember 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-14315 Tsiviilasi Madis Liesmenti hagi Ott Hiobi vastu rend

) § 390 lg 1). ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Madis Liesment (hageja) esitas
2. septembril 2020 hagi Ott Hiobi (kostja) vastu rendilepingu kehtivuse tuvastamiseks, valduse taastamiseks või alternatiivselt valduse rikkumise lõpetamiseks, edasistest rikkumistest hoidumiseks ja kahju 2586 euro 14 sendi hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel kehtiv põllumajanduslik rendileping, mille alusel kohustub kostja andma hagejale kasutamiseks põllumassiivi nr X (kinnisasja registriosa nr 4048550; katastriüksus nr 19201:001:0226; asukoht X; kinnistu) ning võimaldama sellelt saama korrapärase majapidamise raames vilja. Koos hagiga esitas hageja

§ 377

lg 2 ja § 378 lg 1 p 3 alusel taotluse hagi tagamiseks, paludes esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet ning keelata kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni kostjal (sh kolmandate isikute kaasabil) mistahes tegevused, mis takistavad hagejal (sh tema poolt antud töö teostamiseks määratud kolmandatel isikutel) kinnistut harida (kasutada ja vallata) ja saada rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi vilja. MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. oktoobri
3. a määrusega taotluse hagi tagamiseks ning keelas kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni kostjal (sh kolmandate isikute kaasabil) mistahes tegevused, mis takistavad hagejal (sh tema poolt antud töö teostamiseks määratud kolmandatel isikutel) kinnistut harida (kasutada ja vallata) ja saada rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi vilja. Maakohus leidis, et hagejale kahju tekkimise ja omavoli vältimiseks on hageja taotlus põhjendatud. Kohaldatav abinõu on sobilik ega koorma kostjat enam, kui see on hageja õigustatud huvi arvestades vajalik. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Kostja palub
5. oktoobri
6. a määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Koos määruskaebusega esitas kostja taotluse määruskaebuse tagamiseks, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse täitmine peatada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta hagi tagamise taotlus

§-s 381 sätestatud nõuetele. Hagi ese on segane, hagi hinna kujunemine on arusaamatu ega vasta tegelikult hagis esitatud nõuetele. Hageja on kopeerinud hagi tagamise taotlusesse vaid asjakohased õigusnormid ega ole seetõttu hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud. 2

§ 377lg-s 2 toodud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

Hageja on viidanud vaid asjakohastele õigusnormidele ega ole olulise kahju tekkimist, omavoli või muud põhjust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks välja toonud. Ka kohus ei ole vaidlustatud määruses põhjendanud, milles kahju või omavoli seisneb. Poolte vahel ei ole rendilepingut sõlmitud.

§ 368

lg 1 alusel esitatud tuvastusnõudega püüab hageja sõlmida kostjaga rendilepingut ning seeläbi õigussuhet ümber kujundada. Tuvastusnõude eesmärk on kindlaks teha mingi õigussuhte olemasolu või puudumine, mitte õigussuhte ümberkujundamine. Ei ole võimalik tuvastada õigussuhte olemasolu, mida ei ole kunagi eksisteerinud. Seega ei saa kohus hagi hageja poolt taotletud viisil rahuldada. Samuti on perspektiivitu valduse taastamise ja rikkumisest hoidumise nõue olukorras, kus hagejal puudub õigus kinnisasja vallata. Lisaks on hageja valduse taastamise või rikkumise kõrvaldamise ja hoidumise nõuded esitatud hilinenult. Rikkumise puudumise tõttu on ainetu ka hageja kahjunõue. Hagi tagamine on kostjat liigselt koormav. Kostjale tekkiv kahju ületab hageja poolt saadava kasu. Kostja jääb ilma tema poolt külvatud saagist. Lisaks ei ole kostjal võimalik jätkata muid põllutöid, mis võib mõju avaldada hilisemas saagis. Hageja soovib kohtumenetluse kaudu saada õiguse kinnistut vallata ning selle korrapärase majandamise tulemusena saadud vili omandada. Selline eesmärk ei vaja õiguskaitset ega tohi olla hagi tagamisega saavutatav.

1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on põhistanud, et kostja on alates
2. oktoobrist 2019 rikkunud rendilepingust tulenevat kohustust võimaldada hagejal kasutada kinnistut ja saada selle korrapärase majandamise reeglite järgi vilja. Kuivõrd rendileping on tähtajaline, võib see olla otsuse jõustumise ajaks lõppenud ning otsust enam täita ei ole võimalik. Kostja väide, nagu oleks temale tekkiv kahju suurem kui hagejal, on asjakohatu ning põhistamata. Ristikheina kasvatamise toetusemäär ei ole oluliselt suurem kui pooltevahelise rendilepingu järgi saadav rent. Kui hagi jääb rahuldamata, saab kostja nõuda hagejalt hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist.
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. oktoobri
5. a määrusega kostja määruskaebuse tagamise taotluse, peatas Tartu Maakohtu
6. oktoobri
7. a hagi tagamise määruse täitmise ning keelas pooltel igasuguse tegevuse kinnistul kuni määruskaebuse lahendamiseni.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Hageja on esitanud kostja vastu hagi rendilepingu kehtivuse tuvastamiseks, valduse taastamiseks või alternatiivselt valduse rikkumise lõpetamiseks, edasistest rikkumistest 3 hoidumiseks ja kahju 2586 euro 14 sendi hüvitamiseks. Hageja on hagi tagamise korras taotlenud keelata kostjal kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni mistahes tegevused, mis takistavad hagejal põldu harida ja saada rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi vilja. Maakohus on hagi tagamise taotluse rahuldanud.
2. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul kaalutlusõigust kohaselt teostanud. Samuti on vaidlustatud määrus olulises ulatuses põhjendamata (

§ 465lg 2 p 8).

Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata.

1. Hagi tagamise eeldusena tuleb esmalt kindlaks teha, millised nõuded on esitatud ning milliseid nõudeid hageja tagada soovib (vt nt Riigikohtu
2. juuni
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-16, p 10). Sellest sõltub mh hagi tagamise alus. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud tuvastushagi ning soovib selle tagamiseks reguleerida pooltevahelist õigussuhet (tl-d 1–3). Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud hagi tagamise alusena nii

§ 377lg-le 1 kui ka lg-le 2.

Ringkonnakohus märgib, et tuvastushagi tagamise alusena ei ole

§ 377lg 1 üldjuhul kohaldatav.

Selle asemel tuleb lähtuda

§ 377lg-st 2.

11. Hagi tagamist taotleval menetlusosalisel tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid

§ 381lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada.

Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab

§ 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud

§-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab

§ 363

lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (

§ 235ja § 381 lg 2) (vt ka Riigikohtu 3.

veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 16–18). Hagi tagava abinõu valikul tuleb

§ 378

lg 4 järgi arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hagi tagamisel

§ 377

lg 2 alusel õigussuhte esialgse reguleerimise teel tuleb kohtul hinnata hagi tagamisest või tagamata jätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 13). Seega peab kohus hagi tagamisel kaaluma poolte huve (vt Riigikohtu
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 19;
5. veebruari
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-14, p 11). 11.
7. Kohtul tuleb

§ 377

lg 2 järgi alati põhjendada, millise olulise kahju, omavoli vältimiseks või muul põhjusel on õigussuhte esialgne reguleerimine vajalik. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus ei ole praegusel juhul hinnanud ega põhjendanud, milline oluline kahju võib hagejale tekkida või milles seisneb omavoli, mida soovitakse õigussuhte esialgse reguleerimisega vältida. Maakohus on üksnes märkinud, et hagi tagamise taotlus on põhjendatud hagejale kahju ja omavoli vältimiseks. 4 Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja ka hagi tagamise taotluses põhistanud

§ 377

lg-s 2 toodud eelduste olemasolu, sh kas ja milline kahju talle hagi tagamata jätmise korral tekib. Hageja on üksnes välja toonud, et kostja on oma kohustusi rikkunud juba alates

1. oktoobrist 2019 ning hagejal jäi talinisu külvamata jätmise tõttu tulu saamata (tl 3). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja toonud hagi tagamise taotluses esile selliseid asjaolusid, mille alusel saaks leida, et hagi tagamine on vajalik selleks, et vältida hagejale olulise kahju tekkimist. Hagi tagamise abinõude rakendamine ei ole põhjendatud ainuüksi seetõttu, et hageja väidetavate õiguste rikkumine on kestnud juba pikemat aega. 11.
2. Kuigi ringkonnakohtu arvates ei ole hageja hagi tagamise taotluses põhistanud

§ 377

lg-s 2 toodud eeldusi, lisab ringkonnakohus, et maakohus ei ole hagi tagamisel ka poolte huve piisavalt kaalunud ning kohaldatud abinõu on kostjat liigselt koormav. Iseenesest võib kohus

§ 378

lg 1 p 3 alusel keelata kostjal teatud toimingute tegemise, kuid abinõu rakendamisel tuleb kohtul tagada, et see oleks sobiv, proportsionaalne ega koormaks kostjat põhjendamatult. Hagi tagamisel hageja poolt soovitud viisil saaks ta õiguse kinnistut vallata ning omandada selle korrapärase majandamise tulemusena saadud vilja. Ringkonnakohus leiab, et ilma kohase vastusoorituseta koormaks see kostjat ebaproportsionaalselt

§ 378lg 4 mõttes.

Seega, isegi kui hagi tagamise eeldused olnuks täidetud, tulnuks kohtul hagi tagamisel määrata kostja huvide kaitseks kindlaks hageja vastusooritus kostjale.

1. Eelmärgitust tulenevalt ei olnud maakohtul ringkonnakohtu arvates alust hageja
2. septembri
3. a taotluse alusel hagi tagada. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebuse muudele väidetele.
4. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause mõttes.

Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik. 14. Tulenevalt

§ 666lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

15.

§ 390

lg 1 kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuivõrd praegusel juhul ei ületa tagatava hagi hind 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5