← Eesti

2-20-7135/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-7135 Tsiviilasi Olga Nesterenko kaebus kohtutäitur Kristel Maalmani
  2. mai
  3. a otsusele täiteasjas nr 095/2019/2147 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Olga Nesterenko määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Olga Nesterenko (isikukood XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Viru Maakohtu
  7. oktoobri 2020 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  8. Rahuldada Olga Nesterenko määruskaebus. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
  9. Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses on A.A. (võlgnik) suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 095/2019/
  10. Kohtutäitur kuulutas kordusenampakkumise
  11. märtsil 2020 võlgnikule kuuluva täiteasjas nr 095/2019/2147 välja hoonestusõiguse X võõrandamiseks. Enampakkumise alguseks määrati
  12. aprill 2020 kell 18.00 ja lõpuks
  13. aprill 2020 kell 13.
  14. Olga Nesterenko (avaldaja) esitas
  15. aprillil 2020 kohtutäiturile avalduse võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks ja täitedokumendi, s.o
  16. aprilli 2020 kokkulepe nr 1061 kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Avaldaja teatas
  17. aprillil 2020 kohtutäiturile, et ta esitas
  18. aprillil 2020 avalduse võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks. Avaldaja palus vaadata tema avalduse täitemenetluse algatamiseks läbi, algatada täitemenetlus ning võimaldada tal osaleda võlgniku vara enampakkumisel, mis algab
  19. aprillil
  20. Kohtutäitur edastas
  21. aprillil 2020 avaldajale kohtutäituri
  22. aprilli
  23. a otsuse kohtutäituri tasu ettemaksu nõudmise kohta täiteasjas nr 095/2020/04/
  24. Avaldaja pidi otsuse kohaselt tasuma kohtutäituri tasu ettemaksu 229 eurot 20 senti koos käibemaksuga. Avaldaja tasus
  25. aprillil 2020 ettemaksu ja palus ühendada algatatud täitemenetlus täiteasjaga nr 095/2019/2147, et ta saaks osaleda võlgniku vara enampakkumisel. Kohtutäitur tegi avaldaja enampakkumisel osalemise taotluse kohta
  26. aprillil 2020 otsuse, millega lükkas avaldaja taotluse tagasi, kuna tagatisraha ei laekunud õigeaegselt. Avaldaja sai kohtutäituri
  27. aprilli
  28. a otsuse kätte
  29. aprillil
  30. Avaldaja esitas
  31. aprillil 2020 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri
  32. aprilli
  33. a otsuse täiteasjas nr 095/2019/2147, millega kohtutäitur lükkas avaldaja taotluse enampakkumisel osalemiseks tagasi, ja kohustada kohtutäiturit taotlus uuesti läbi vaatama. Kohtutäitur tegi
  34. mail 2020 otsuse, millega jättis avaldaja
  35. aprilli 2020 kaebuse täiteasjas nr 095/2019/2147 rahuldamata. Avaldaja sai kohtutäituri
  36. mai
  37. a otsuse kätte
  38. mail
  39. Avaldaja esitas
  40. mail 2020 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri
  41. mai
  42. a otsuse peale. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri otsuse, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse, mis oli esitatud kohtutäituri
  43. aprilli
  44. a otsuse peale, rahuldamata. Avaldaja esitas võlgniku suhtes täitemenetluse alustamiseks avalduse
  45. aprillil
  46. Kohtutäitur kohustus formaliseerituse printsiibist tulenevalt tegema viivitamatult toimingud täitedokumendist tuleneva võla sissenõudmiseks. Kohtutäitur tegi esimese toimingu alles seitsmendal päeval pärast avalduse ja täitedokumendi esitamist, s.o ettemaksu määramise otsuse täiteasjas nr 095/2020/04/
  47. Avaldaja tasus ettemakse
  48. aprillil 2020 ja taotles vastavalt täitemenetluse seaduse (TMS) §-le 149 täiteasjas nr 095/2019/2147 menetletava sundtäitmisega ühinemist. Kohtutäitur ei ole teinud ühinemise kohta kirjalikku otsust. Avaldajal on täiteasjas nr 095/2019/2147 sissenõudja õigused. Kohtutäituri
  49. aprilli
  50. a otsus ei ole seaduslik. Isik registreeritakse TMS § 871 lg 4 järgi enampakkumisel osalejaks, kui registreerimistaotlus ja selle lisad vastavad enampakkumise tingimustele, tagatisraha on tasutud ning isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda. Tagatisraha ei pea TMS § 83 lg 4 p 2 järgi maksma sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha. Enampakkumise teate kohaselt oli tagatisraha suurus 6000 eurot. Avaldaja nõue võlgniku vastu ületab tagatisraha 6000 eurot. Kohtutäituri väide, et 2 tagatisraha ei laekunud õigeaegselt, ei ole õige. Kohtutäiturile tuleb TMS § 871 lg-st 4 õigus registreerida isik enampakkumisele või jätta enampakkumisele registreerimata. Kohtutäitur ei saa registreerimise taotlust tagasi lükata.
  51. Viru Maakohus keeldus
  52. mai
  53. a määrusega kaebuse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Isiku enampakkumisel osalejaks registreerimise eeldus on TMS § 871 lg 4 järgi tagatisraha tasumine. Avaldaja ei ole täiteasjas nr 095/2019/2147 sissenõudja. Enampakkumisel osaleda sooviv isik peab TMS § 83 lg 1 teise lause kohaselt tagatisraha määramise korral selle tasuma. Kaebus on perspektiivitu, st kaebust ei ole võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Avaldajal ei ole tagatise tasumise kohustusest võimalik vabaneda ning osaleda enampakkumisel tagatist tasumata. Kohus jättis avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
  54. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
  55. juuni
  56. a määrusega avaldaja määruskaebuse ja tühistas maakohtu määruse ning saatis asja tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja tasus kohtutäituri
  57. aprillil
  58. a otsuse alusel kohtutäituri tasu ettemakse
  59. aprillil 2020 ning taotles vastavalt TMS §-le 149 täiteasjas nr 095/2019/2147 menetletava sundtäitmisega ühinemist. Avalduse kohaselt ei ole kohtutäitur teinud ühinemise kohta aga kirjalikku otsust. Avaldaja vaidlustab avalduses seega mh seda, et kohtutäitur ei teinud ühinemise kohta otsust, s.o kohtutäituri tegevust täitedokumendi täitmisel. Avaldusest ei ole üheselt aru saada, kas avaldaja on esitanud kohtutäiturile tähtaegselt kaebuse selle peale, et kohtutäitur ei teinud ühinemise otsust. Kui avaldaja ei esitanud kohtutäiturile nimetatud kaebust tähtaegselt, kaotab ta TMS § 217 lg 6 järgi õiguse hiljem tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kui avaldaja aga esitas tähtaegselt kaebuse, tuleb esmalt lahendada avaldaja kaebus menetlusega ühinemise otsuse tegemata jätmise peale ning alles seejärel avaldaja kaebus avaldaja enampakkumisel osalemise taotluse tagasilükkamise kohta.
  60. Kohtutäitur esitas
  61. septembril 2020 maakohtu nõudmisel kirja, milles kinnitas, et avaldaja ei ole tähtaegselt vaidlustanud ühinemist/ühinemise mittelubamist. MAAKOHTU SEISUKOHT
  62. Viru Maakohus keeldus
  63. oktoobri
  64. a määrusega kaebuse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus leidis, et kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus leidis, et kuna avaldaja ei esitanud kohtutäituri tegevusetuse peale tema täitemenetlusega ühinemise avalduse lahendamisel tähtaegselt kaebust, siis on avaldaja TMS § 217 lg 6 alusel kaotanud õiguse tugineda nendele asjaoludele ning avaldaja ei ole menetlusega ühinenud sissenõudjaks, kellel on TMS § 149 lg 2 järgi samad õigused kui sissenõudjal. Eeltoodu alusel oli avaldajal kohustus maksta enampakkumisel osalemiseks tagatisraha, mille tulemusel ei ole kaebusel edulootust, kuna avaldaja tagatisraha ei tasunud, st kaebusega ei ole võimalik saavutada kohtutäituri otsuse tühistamist. 3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  65. Avaldaja esitas
  66. oktoobril 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et avaldaja ei ole kohtutäituri tegevusetuse peale esitanud õigeaegselt kaebust. Avaldaja esitas kohtutäiturile
  67. aprillil 2020 avalduse, milles palus kohtutäituril läbi vaadata avaldaja
  68. aprillil 2020 esitatud avalduse ja võimaldada osaleda temal enampakkumisel algusega
  69. aprill
  70. Avaldaja
  71. aprilli
  72. a avaldus on kaebus kohtutäituri tegevusetuse peale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  73. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi samale maakohtule avalduse (kaebuse) menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
  74. Maakohus jättis avaldaja kaebuse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1) võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui see ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui sellega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduse menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui selles esitatud asjaoludel ei oleks avaldaja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu
  75. detsembri
  76. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14;
  77. märtsi
  78. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Seejuures on avalduse menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg-s 2 sätestatud alustel kohtu õigus, mitte kohustus. Keeruka õigusliku küsimuse puhul tuleb kohtupraktika järgi eelistada avalduse menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt nt Riigikohtu
  79. jaanuari
  80. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13; Riigikohtu
  81. mai
  82. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13). TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu
  83. mai
  84. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13;
  85. oktoobri
  86. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12;
  87. novembri
  88. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12).
  89. Vaidlustatud määruses ei ole maakohus eelmärgitut TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel piisavas ulatuses arvestanud, mis on viinud sätte ebaõige kohaldamiseni. Avalduse menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt. Avalduse (kaebuse) menetlusse võtmisel tuli anda üksnes hinnang, kas kaebuse esitamine on õiguslikult võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esitatud kaebuse rahuldamine ilmselgelt õiguslikult võimatu (st kaebus ei ole õiguslikult perspektiivitu). Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus praegusel juhul tuginenud kohtutäituri e-kirjas toodud kinnitusele, et avaldaja ei ole kaebust kohtutäituri tegevusetuse peale esitanud õigeaegselt ning seetõttu ei ole tema kaebusel edulootust. Samas on avaldaja märkinud, et tema
  90. aprilli 4 2020 avaldust tuleb käsitleda kaebusena kohtutäituri tegevusetuse peale. Maakohus ei ole avaldaja sellekohaseid väiteid hinnanud. Samuti ei ole kohus hinnanud, mis hetkest hakkas kulgema tähtaeg, mille jooksul võis avaldaja esitada kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale, ning millal see tähtaeg lõppes. Seetõttu on maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele vastavalt põhjendamata. Sellele, kas avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale ja kas kaebus on esitatud tähtaegselt, saab kohus anda lõpliku hinnangu asja sisulisel lahendamisel.
  91. Ringkonnakohus märgib, et kui maakohtule jääb avaldaja kaebus ebaselgeks, saab kohus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda kohtusse pöördunud isikule tähtaja avalduse täpsustamiseks. Samuti saab kohus hagita asja menetlemisel nõuda täiendavate tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel (TsMS § 477 lg 7 teine lause).
  92. Kuna maakohus ei saanud vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest keelduda, tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  93. Menetluskulude jaotuse üle otsustab vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele maakohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 5 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.