Obsah (7)

§ 76§ 78§ 75§ 114§ 404§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2020, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-3703 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abipro

§ 76lg 5 alusel määrata Heiki Reemannile katseaeg kestvusega kuni 04.11.2023.

a. 3.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada Heiki Reemann katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile 24 (kahekümne neljaks) kuuks ja kohustada Heiki Reemannit täitma käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 7 alusel määrata Heiki Reemannile käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada ega omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedased isikud);

1. Määrus Heiki Reemanni suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu Heiki Reemann karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu 27.08.
4. a otsusega tunnistati Heiki Reemann süüdi

§ 114

p 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 14 aastat vangistust;

§ 404

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 15 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti vahi all viibitud aeg karistusaja hulka.

Kohtuotsus jõustus 27.08.

1. a.
2. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.11.
3. a ja lõppeb 04.11.
4. a.
5. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Heiki Reemanni suhtes tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt. Vangla ei toetanud vabastamist. Prokurör kohtule edastatud kirjalikus seisukohas ei toetanud samuti Heiki Reemanni vabastamist.
6. Tartu Maakohtu 26.03.
7. a määrusega jäeti Heiki Reemann karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2
8. Tartu Ringkonnakohtu 12.05.
9. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 26.03.
10. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.10.
12. a määrusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 12.05.
13. a ja Tartu Maakohtu 26.03.
14. a määrus ning saadeti kohtuasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises koosseisus.
15. Kohus pidas asjas istungi 19.11.
16. a.
17. Süüdimõistetu Heiki Reemann selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
18. Kaitsja taotles kohtult Heiki Reemanni tingimisi enne tähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT 10.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Heiki Reemann temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Heiki Reemann on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Heiki Reemanni tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 11.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata.

1. Kuriteo asjaolud on järgmised. Narkojoobes Heiki Reemann võttis majandusliku kasu eesmärgil elu oma vanaemalt ja seda eriti julmal viisil. Heiki Reemannil oli tarvis raha ja kui vanaema keeldus Heiki Reemannile raha andmast, lõikas Heiki Reemann kööginoaga vähemalt viie saagiva noalõikega läbi vanaema kõri, hingetoru, kaela magistraalveresooned, kaelalihased ja närvid ning lõi noaga kakskümmend korda selja ja vasaku külje piirkonda. Kuriteo varjamiseks süütas ta korteris voodilina ja läks korterist minema, kuid sellega tema tegevus ei lõppenud. Pärast vanaema mõrvamist ja korteri süütamist võttis Heiki Reemann vanaema pangakaarti kasutades kaks korda välja viimasele kuuluvat raha, kokku summas 40 000 krooni. Seega pole kahtlustki, et Heiki Reemanni teod ei olnud mitte üksnes jõhkrad, vaid ka hooletud ja ükskõiksed ka teiste vanaemaga samas korterelamus elavate inimeste suhtes, sest süütamise tagajärjel võinuks kannatada saada ka ülejäänud majaelanikud. Küsimus on aga järgnevalt sellest, et kas nende kuriteo toimepanemise asjaolude pinnalt on alust arvata, et Heiki Reemann võib vabanedes taas kas samasuguse teo või mõne muu kuriteo toime panna.
2. Hetkel saab öelda, et uute kuritegude toimepanemise oht Heiki Reemanni puhul on väike. Riskid, mis tulenesid Heiki Reemanni narkootikumide sõltuvusest, on maandatud. Just narkojoove oli peamiseks põhjuseks, miks Heiki Reemann ei suutnud vanaemaga tekkinud konflikti adekvaatselt lahendada ja tänaseks on Heiki Reemann tegelenud oma sõltuvusega süvitsi ja kavatseb sellega ka edasi tegeleda. Heiki Reemann on vangistuses viibinud üle kaheteistkümne aasta, mis ühtlasi tähendab seda, et ta on elanud kogu selle aja ilma narkootikumideta. Narkootikumide tarvitamist alustas ta 17-aastasena ja kuriteo pani toime 213 aastasena, ehk et selleks ajaks oli ta neli aastat olnud tarvitaja. Seega on Heiki Reemann ilma narkootikumideta elanud üle kolme korra kauem ajast, mil ta oli tarvitaja, ning see annab usku veendumuseks, et see nii ka jätkub. Saab uskuda, et 12 aastat vanglat on läbi lõiganud kõik seosed eelneva eluga, sh harjumustega elada koos narkootikumidega. Vanglas on ta läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vangla iseloomustuse kohaselt oskab Heiki Reemann analüüsida uimastitarbimise riskiga seotud olukordasid, näeb uimastitarbimise seost seadusvastase käitumisega ja tarvitamise mõju käitumisele.
3. Kuigi teo pani Heiki Reemann toime omakasu motiivil, ei nähtu uute kuritegude ohtu ka Heiki Reemanni praegusest majanduslikust olukorrast. Puuduvad nõuded tema vastu ja ta vabanemisfondis on 2000 eurot. Tal on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja selliselt on tagatud ka tema toimetulek.
4. Ka ülejäänud kirjeldatud kuriteo asjaoludest kohus uute kuritegude toimepanemise riske ei näe. Lisaks on neid arvestatud juba Heiki Reemanni süü suuruse arvestamisel ja seega ka karistuse mõistmisel. Ka ei nähtu kuriteo toimepanemise asjaoludest ega ka Heiki Reemanni isikust seda, et tegemist oleks olnud mingitel sellistel ajenditel toime pandud kuriteoga, mis annaks aluse arvata, et Heiki Reemann sooviks teistele inimestele halba või et tal on vajadus kedagi tappa, st tegemist oleks psühholoogilise rahulduse saamisega. Toime pandud kuriteo puhul on tegemist äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, kus mitmed halvad asjaolud langesid kokku.
5. Ka Heiki Reemanni käitumine vanglas on olnud korrektne ja ta on läbinud kõik määratud sotsiaalprogrammid. Ta on aktiivselt osalenud tööhõives. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on ta vanglas saavutanud stabiilsuse ja oluliselt on paranenud teadlikkus probleemide lahendamise oskustest.
6. Elutingimused Heiki Reemanni vabanemisel oleksid head. Tal on võimalik elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kelle abil oleks tal lihtsam ühiskonda naasta. Samuti toetaks Heiki Reemanni vabanemisel tema ema, kes on lubanud aidata üürikorteri leidmisel. Ka isaga on Heiki Reemann suhted korda saanud, mis lisab usku, et vabaduses suudab Heiki Reemann olla seaduskuulelik.
7. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Heiki Reemanni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.
8. Kohus on seisukohal, et vanglas viibitud aeg on teinud oma töö ja seda positiivses suunas. Heiki Reemann oli kuriteo toimepanemisel väga noor. Noor inimene ei suudagi tihtipeale endaga üksi toime tulla, tema mõttemaailm ja arusaam elust ei ole veel piisavalt välja kujunenud. Kui noor satub narkootikumide sõltuvusse, on allakäik kiire tulema. Narkojoobes suudab inimene veelgi vähem tajuda elu tegelikke väärtusi ja vastavalt nendele käituda. Allakäiguspiraalis ei pruugi abi olla ka muidu toetavatest vanematest, kui inimene ise ei taha muutuda ja noore inimese tahtejõud on reeglina oluliselt nõrgem täiskasvanud ja elukogenud inimese omast. Sellistes olukordades lõpetabki kahetsusväärselt noore inimese allakäigu mingi väga negatiivne sündmus. Olgu selleks halvimal juhul üledoosist tulenev noore inimese enda surm või siis kellegi teise inimese surm noore inimese käe läbi ja siis sellele järgnev vanglakaristus. Pikk vanglakaristus peaks positiivselt mõjuma ja aitama sellist inimest, kes ise mõistab oma tegusid, kahetseb neid, kasvab ja areneb vanglas ja tahab muutuda. Kasuks tuleb toetav tugivõrgustik ja teadmine, et vanglast vabanedes saab ta kellelegi loota. Just sellistele inimestele on vangistusest enne tähtaega vabanemine mõeldud ja nende puhul on alust arvata, et nende taasühiskonnastamine on tulemuslik. Kohus leiab, et selliseks inimeseks saab pidada ka Heiki Reemanni. Tänaseks on Heiki Reemanni karistuse eesmärgid kohtu hinnangul täidetud ja teda võib karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. 4
9. Lisagarantiina kohaldab kohus Heiki Reemanni suhtes järelevalvet, mis võimaldab paremat resotsialiseerumist, aga ka kontrolli tema tegevuse üle vabaduses.
10. Heiki Reemannile tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuni 04.11.2023.

a ning allutada 24-ks kuuks käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse Heiki Reemanni poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuriteo liiki ja iseloomu ning sellest tulenevat vajadust range järelevalve kohaldamiseks. 22. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste riski, tuleb Heiki Reemannile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 21, 4, 7 alusel täiendavad kohustused.

23. Heiki Reemannile tuleb

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada ega omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Nimetatud kohustuste määramine on kohtu arvates vajalik kuriteoriskide maandamise eesmärgil, s.o selleks, et Heiki Reemann hoiduks edasiselt narkootikumidest. 24.

§ 75

lg 2 p 4 alusel tuleb Heiki Reemannile määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et Heiki Reemannil oleks tagatud regulaarne legaalne sissetulek ja seeläbi toimetulek. 25.

§ 75

lg 2 p 7 alusel tuleb keelata Heiki Reemannil suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on vajalik, et Heiki Reemanni suhtlusringkonna moodustaksid inimesed, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Välistada tuleb lähedased isikud. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 5