← Eesti

3-20-1816/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1816 Haldusasi Vaidlustatud k

) § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel. PPA märkis kokkuvõtlikult järgmist: 1) isik saabus Eestisse 26.09.2020 kell 13.00 reisilaevaga Soomest. Isik peeti kinni samal päeval kell 16.25 A-terminaalis, kui ta soovis lahkuda Eestist Soome kell 17.00 väljuva reisilaevaga. Isik esitas terminaalis dokumente kontrollinud politseiametnikele läbi augustatud USA kodaniku passi nr XXXXXXXXX (nimi YY, kehtivus 26.10.2018–25.10.2028) ja koopia USA kodaniku passist (nimi XX, kehtivus 21.08.2019–20.08.2020). Isik selgitas, et ta registreeris enda kooselu ja muutis nime; 2) isik selgitas, et ta taotles Soomes asuvast USA saatkonnast USA kodaniku passi 18.08.2020 ehk enne vana passi kehtivuse lõppu. Rohkem dokumente isikul kaasas polnud. Lisaks väitis 3-20-1816 isik, et ta taotles Soome elamisluba ja tema taotlus on kaks korda tagasi lükatud. Kooselu registreeris ta Soome ja Belgia kodakondsust omava isikuga; 3) Soome politsei vastusest selgus, et isik viibib Schengeni liikmesriikide territooriumil seadusliku aluseta, kuna Schengeni konventsiooni liikmesriik ei ole talle väljastanud viisat, elamisluba ega muud õiguslikku viibimisalust. Isik taotles 04.10.2018 Soomes Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme elamisluba, millest keelduti. Soome Vabariik kohaldas isikule sissesõidukeelu alates 21.01.2019 ning ettekirjutuse lahkumiseks hiljemalt 11.09.2020 Schengeni territooriumilt; 4) isik selgitas, et soovib Eestist esimesel võimalusel lahkuda koos enda elukaaslasega tagasi Soome; 5) isikul ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust; 6) PPA pidas 26.09.2020 isiku kuni 48 tunniks kinni. PPA koostas 27.09.2020 isikule lahkumisettekirjutuse nr 1052234306 Eestist lahkumiseks koheselt, kuid mitte hiljem kui 27.09.2020. PPA kohaldas isiku suhtes Schengeni sissesõidukeeldu kuueks kuuks; 7) isikust lähtub põgenemisoht, kuna ta pole Soome lahkumisettekirjutust täitnud ning tema hoiakutest järeldub, et ta ei kavatsegi lahkumiskohustust täita (

§ 68p-d 1 ja 6).

Isikut pole võimalik 48 tunni jooksul Eestist välja saata USA-sse või riiki, kuhu tal oleks lubatud pöörduda. Piisav lennuühendus puudub. Samuti pole isikul kehtivaid reisidokumente; 8) järelevalvemeetmeid ei saa kohaldada. Isikul pole Eestis elukohta. Tal puuduvad Eestis peresidemed. Isik soovib tagasi pöörduda Soome, kus tal on kehtiv sisenemiskeeld. 2. Tallinna Halduskohus lubas 28.09.2020 määrusega paigutada isiku kinnipidamiskeskusesse kuni 28.10.2020 kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) isikut on õigus kinni pidada

§ 68

p 6 ning § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel; 2) isiku põgenemisohule võib viidata muu hulgas see, et tal puudub püsiv viibimiskoht, samuti tema varasem käitumine; 3) isikule on tehtud lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks hiljemalt 27.09.

  1. Talle seati sissesõidukeeld; 4) isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Tal puuduvad Eestiga sidemed. Isik soovib tagasi minna Soome, kuhu sisenemiseks puudub tal õigus. Isik viibib Schengeni territooriumil ilma seadusliku aluseta. Soome ei andnud isikule Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme elamisluba. Soome kohaldas isiku suhtes sissesõidukeeldu alates 21.01.2019 ning talle tehti ettekirjutus lahkuda Schengeni territooriumilt hiljemalt 11.09.
  2. Isik pole täitnud Soome ettekirjutust lahkuda Schengeni territooriumilt. Kui isik saabus Eestisse, esitas ta kehtetu reisidokumendi. Isikust lähtub seega põgenemisoht; 5) isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne meede. Järelevalvemeetmete kohaldamine tulenevalt põgenemisohust ei ole võimalik; 6) isikul puudub kehtiv reisidokument ja lennuühendus on raskendatud, on usutav, et PPA ei jõua isikut 48 tunni jooksul Eestist välja saata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. Isik taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) isik on abielus Soome ja Belgia kodakondsust omava isikuga. Isik avaldas PPA-le soovi Eestist lahkuda esimesel võimalusel; 2) Soome Immigratsiooniamet saatis e-kirja, mille kohaselt on isikul õigus siseneda Soome. Isikule väljastati 06.10.2020 reisiluba ja ta lahkus Eestist Soome; 3) isikule väljastati 21.08.2020 passikoopia ja see kehtib kuni 30.08.2030; 2

(5)3-20-1816 4) kohaldada tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38 (direktiiv 2004/38) art 3 p 1 ja art 4 p
  1. Isikut ei olnud alust kinni pidada, kuna ta oli abielus Soome kodanikuga ja tal oli õigus lahkuda Eesti territooriumilt. Isikule väljastati pass kehtivusega 31.08.2020; 5) isikust ei lähtunud põgenemisohtu. Isik esitas kaebuse Helsinki Halduskohtu otsuse peale asjas nr 19/0988/6, milles lahendatakse mh küsimust, kas tal on õigus Soomes viibida. Väide, et isik pidi Schengeni territooriumilt lahkuma 11.09.2020, ei ole õige. Vaidlus isiku perekonnaliikme elamisloa saamise ja kohustuse üle lahkuda Schengeni territooriumilt on pooleli. Isik töötab Soomes; 6) isik lendas 17.12.2019 Brüsselist USA-sse ja sealt 15.01.2020 tagasi. Soome rahvastikuregistrisse on registreeritud isiku kodune aadress ja seda tehti ajal, mil talle oli väidetavalt seatud sissesõidukeeld; 7) kuna isik aitas kaasa dokumentide hankimisele ja asjaolude väljaselgitamisele, ei saanud teda kinni pidada (Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11).
  2. PPA taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) isik saabus Eestisse 26.09.2020 reisilaevaga. Samal päeval soovis isik reisilaevaga Soome tagasi minna. Isik esitas ametnikele läbiaugustatud USA kodaniku passi ja koopia USA kodaniku passist kehtivusega 21.08.2019–20.08.
  3. Soome politsei vastas PPA päringule, et isikul ei ole seaduslikku alust viibida Schengeni territooriumil, talle keelduti Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme elamisloa andmisest ning Soome kohaldas isikule sissesõidukeeldu alates 21.09.2019 ja kohustas isikut Schengeni territooriumilt lahkuma hiljemalt 11.09.2020; 2) isikul pole Eestis sidemeid; 3) PPA esitas 29.09.2020 Soomele päringu, millele Soome vastas 06.10.2020, et Soome on nõus isiku tagasi võtma. Pärast seda vastust isik vabastati ja ta saadeti Soome; 4) halduskohtu määrus on õiguspärane; 5) direktiiv 2004/38 pole asjakohane. Seda ei saa otse kohaldada. Seejuures ei saa kaebajat pidada Eesti seaduste kohaselt Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmeks. Perekonnaseaduse (PKS) § 1 lg 1 kohaselt sõlmitakse abielu mehe ja naise vahel; 6) isik pole taotlenud piisavalt aegsasti uut reisidokumenti. Ta reisis ilma, et tal oleks olnud viibimisalus ja kehtiv reisidokument. Isiku hoiakust võis järeldada, et ta ei kavatsenud Soome seatud lahkumiskohustust täita; 7) halduskohus pole hinnanud kaebaja pakku minemist ainult reisidokumendi puudumise alusel. Isiku varasemad hoiakud näitasid, et ta ei kavatse lahkumiskohustust täita. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. PPA taotles isiku kinnipidamist

§ 15lg 2 p-de 1 ja 3 alusel.

Välismaalast võib kinni pidada, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning kui esineb välismaalase põgenemise oht (

§ 15lg 2 p 1).

Samuti võib välismaalast kinni pidada, kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (

§ 15lg 2 p 3).

6. Välismaalast võib kinni pidada, kui temast lähtub põgenemisoht (

§ 15lg 2 p 1).

Direktiivi 2008/115/EÜ nõuete ühetaoliseks rakendamiseks koostatud tagasisaatmise käsiraamatu (kinnitatud Euroopa Komisjoni 16.11.2017 soovitusega (EL) 2017/2338 – ELT L 339, 19.12.2017, lk 83–159) p-i 1.6 kohaselt võivad välismaalase põgenemise ohule viidata muu hulgas dokumentide puudumine, samuti elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine, varasem käitumine ja rahaliste vahendite puudumine, samuti ebaseaduslik sisenemine mh Schengeni alale. Samas rõhutatakse, et iga juhtumit tuleb hinnata individuaalselt ja tervikuna 3

(5)3-20-1816 ning ükski loetletud asjaoludest (nt ebaseaduslik piiriületus või dokumentide puudumine) ei anna automaatselt alust järeldada põgenemise ohu olemasolu. Põgenemisohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid, sh isiku vanust ning tervislikku ja sotsiaalset seisundit, mis võivad teatud juhtudel kinnitada, et põgenemise ohtu ei esine, ehkki täidetud on üks või mitu riigisiseses õiguses kindlaks määratud kriteeriumi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2019 määrus asjas nr 3-19-1063, p 13). 7. Halduskohtu hinnangul sai põgenemisohtu jaatada

§ 68

p 6 mõttes, s.t, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on mh PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

  1. PPA-le oli halduskohtule taotluse esitamise hetkeks teada asjaolu, et Soome pädev asutus oli kohaldanud isiku suhtes Schengeni territooriumile sissesõidukeeldu alates 21.09.2019 ning tal lasus kohustus lahkuda Schengeni territooriumilt hiljemalt 11.09.
  2. Ka PPA oli isikule teinud lahkumisettekirjutuse. Isik andis PPA-le mõista, et ta ei soovinud lahkuda Schengeni territooriumilt, vaid ta tahtis naasta Soome. Seejuures puudus isikul, kes oli välismaalane, kehtiv reisidokument. PPA võis nende asjaolude alusel eeldada, et isik ei soovi Soome seatud kohustust täita ega lahkuda Schengeni territooriumilt.
  3. PPA märkis kohtuistungil, et ta käsitles põgenemisohuna üksnes seda, et isik ei lahkunud Schengeni territooriumilt õigeaegselt (dtl 68). Samas pole ainuüksi

§ 68p 6 piisav, et isikut põgenemisohu alusel kinni pidada.

Arvestada tuleb ka teisi asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei andnud põgenemisohu jaatamiseks alust üksnes see, et Soome oli isiku suhtes seadnud sissesõidukeelu ja teinud talle lahkumisettekirjutuse ning tal puudus kehtiv reisidokument. Asjas kogutud dokumendid võimaldasid PPA-l tuvastada isiku. Isik selgitas ankeedis PPA-le, et ta on abielus Soome kodanikuga ja tema elukoht asub Soomes (dtl 2). Samuti selgitas isik 27.09.2020 seletuskirjas PPA-le, et ta saabus Eestisse turismi eesmärgil ning Soome ametivõimud ütlesid, et ta võib reisida, kuni ta saab uue passi. Isik lisas, et kui ta oleks teadnud, et reisimine on keelatud, poleks ta Soomest lahkunud. Isik märkis, et ta taotles Soomelt elamisluba ning keelduva otsuse kaebas ta edasi. Isiku seletuste kohaselt soovis ta lahkuda Eestist koos elukaaslasega tagasi Soome (dtl 14). PPA ei seadnud eespool esitatud isiku seletusi kahtluse alla. Sisult samad seletused andis isik ka halduskohtu istungil (dtl 66–68). Isiku esindaja selgitas halduskohtule, et isik ja tema elukaaslane abiellusid Soomes, ta omab Soomes elu- ja töökohta ning kohtus on pooleli vaidlus Soomes viibimise õigusliku aluse kohta (dtl 34). Seejuures kinnitas isiku esindaja halduskohtule, et tal on piisav sissetulek enda ülalpidamiseks (dtl 56). Isik selgitas kohtuistungil vastuseks kohtu küsimusele, et tema pass oli augustatud põhjusel, et nime vahetuse tõttu taotles ta uut passi, samuti seda, et ta esitas uue passi taotluse 18.08.2020 (dtl 66 ja 67). Isik selgitas kohtuistungil ka seda, miks ja millised kohtuvaidlused on tal Soomes pooleli (dtl 67). Halduskohtu määruse põhjendused ei luba järeldada, et halduskohus oleks isikust lähtuva põgenemisohu hindamisel võtnud arvesse seda, et ta tuli üksnes reisi eesmärgil Eestisse, tal on Soomes elu- ja töökoht ning et tal on Soome kohtus pooleli vaidlus Soomes viibimise õigusliku aluse ja sissesõidukeelu osas, samuti seda, et tema reisidokumendi väljastamist alles menetleti. PPA pole tuginenud asjaolule, et isiku antud seletuste või tegude alusel saaks järeldada, et ta kavatsebki jääda Schengeni territooriumile ebaseaduslikul elama ning et ta takistaks enda väljasaatmist. Vastupidi, isik selgitas PPA-le, et ta eesmärk on olla Soomes ning ta on 4

(5)3-20-1816 keelduvad otsused vaidlustanud Soome kohtus. Viimati märgitut kinnitasid ka Soome ametivõimud. Isiku seletused ei võimalda järeldada, et tegemist oleks otsitud põhjustega, viibimaks Schengeni territooriumil õiguste kuritarvitamise eesmärgil. Kuna isik on PPA-ga teinud koostööd ja andnud usaldusväärset teavet, ei saanud üksnes asjaoludest, et tal puudus kehtiv reisidokument ja Soome ametivõimud olid teinud talle lahkumisettekirjutuse ja seadnud sissesõidukeelu, jaatada isikust lähtuvat põgenemisohtu. Eeltoodust tulenevalt ei olnud ringkonnakohtu hinnangul

§ 15lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamisaluse eeldus (s.o põgenemisoht) täidetud.

10.

§ 15lg 2 p 3 tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1.

Direktiivi art 15 lg 1 punkt b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Seetõttu on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisele. Analoogselt on Euroopa Kohus asjas nr C-146/14 (p 73) leidnud, et väljasaadetava kinnipidamise direktiivi art 15 lg 6 alusel pikendamise ainsaks põhjenduseks ei saa olla dokumentide puudumine (Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-31-24-17, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2020 määrus asjas nr 3-20-1086, p-d 14 ja 15; 21.04.2020 määrus asjas nr 3-19-958, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda PPA taotlus järeldada, et

§ 15lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus oleks täidetud.

PPA on taotluses üksnes märkinud, et isikul puudub kehtiv reisidokument. PPA ei ole seadnud kahtluse alla isikusamasust. Samuti pole ta esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et PPA on püüdnud hankida isiku tagasipöördumiseks vajalikke dokumente, kuid isik ei ole sellele kaasa aidanud. Isiku kinnipidamise aluseks ei saa olla üksnes asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid. Seetõttu ei ole põhjendatud isikut kinni pidada

§ 15lg 2 p 3 alusel.

  1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus isiku määruskaebuse ja tühistab halduskohtu määruse. Kuna Soome ametivõimud lubasid isikul Soome tagasi pöörduda, vabastas PPA isiku kinnipidamiskeskusest 06.10.
  3. Kuna ringkonnakohus ei andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib menetlusosaline esitada need ringkonnakohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks kümne päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 210 lg 42). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.