Obsah (4)

§ 74§ 424§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (xxxx kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2020, xxxx Kriminaalasja number 1-19-9401 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna xxxx e

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel Mati Oeseljale katseajaks täiendav kohustus alluda alkoholivastasele võõrutusravile ja kohustada Mati Oeselga pöörduma alkoholivastasele võõrutusravile ühe kuu jooksul määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu xxxx kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 27. detsembri 2019. a otsusega tunnistati Mati Oeselg süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta ja 10 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 15.

– 16. oktoober 2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti M. Oeselja kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 28 päeva vangistust. Ülejäänud karistus 1 aasta 9 kuud vangistust jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui M.

Oeselg ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p1 des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest.

Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

1. detsembrist
3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna xxxx esindus esitas
4. novembril 2020 Tartu Maakohtu xxxx kohtumajale M. Oeselja suhtes erakorralise ettekande, kuna M. Oeselg tarvitas 6., 14.,
5. ja
6. novembril 2020 alkoholi.
7. Erakorralisest ettekandest nähtub, et M. Oeselja suhtes algas kriminaalhooldus
8. jaanuaril
9. Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda M. Oeseljaga
10. jaanuaril 2020 ja sellel kohtumisel selgitas ametnik talle kriminaalhoolduse olemust, kohtuotsust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning kontrollnõuete ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Riskihindamise tulemusel on M. Oeselja kuritegeliku käitumise põhjusriskideks sõltuvusprobleem, impulsiivsus, oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. M. Oeselg ei käi tööl. Ta on osalise töövõimega isik kuni
11. septembrini 2021 ja talle on määratud keskmine liikumispuue, mis kehtib samuti kuni
12. septembrini
13. Kriminaalhooldusametnik tuvastas
14. aprillil 2020 M. Oeseljal aadressil xxxxxxx, xxxx indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise. Indikaatorvahendi näit oli 0,444 mg/l. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest
15. aprillil 2020 tegi kriminaalhooldusametnik
16. mail 2020 M. Oeseljale esimese kirjaliku hoiatuse.
17. Katseajal on M. Oeselg täitnud registreerimiskohustust 13 korral. Ta on jätnud registreerimisele ilmumata ühel korral
18. juulil
19. Ta helistas
20. juulil 2020 kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et ta ei saa registreerimisele tulla, kuna sai külma. Kriminaalhooldusametnik palus tal võtta ühendust perearstiga, et haigestumist tõendada. Uus kohtumine lepiti kokku
21. juuliks
22. M. Oeselg ilmus
23. juulil 2020 registreerimisele, kuid ta ei esitanud arstitõendit haigestumise kohta
24. juulil
25. Selgus, et M. Oeselg ei jõudnud perearsti vastuvõtule minna. M. Oeselg tunnistas
26. juulil 2020 antud kirjalikus seletuses, et ta viibis
27. juulil 2020 maakodus ja tal oli palavik. Ta ei osanud põhjendada, miks ta ei võtnud ühendust perearstiga. Kriminaalhooldusametniku hinnangul polnud registreerimisele ilmumata jätmine
28. juulil 2020 seoses haigestumisega piisavalt tõendatud ja kriminaalhooldusametnik tegi
29. juulil 2020 M. Oeseljale teise kirjaliku hoiatuse registreerimisele ilmumata jätmise eest
30. juulil
32. Pärast teist kirjalikku hoiatust rikkus M. Oeselg alkoholi tarvitamise keeldu neljal korral: 6., 14.,
33. ja
34. novembril
35. M. Oeselg on katseajal rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu viiel korral. On ilmselge, et M. Oeselg ei suuda hoiduda alkoholi tarvitamisest. M. Oeselg ei tunnista, et tal on alkoholiprobleem. Kriminaalhooldusametnik kaardistas
36. märtsil 2020 M. Oeselja alkoholi tarvitamise harjumuse audit testi abil ja tulemus 11 punkti viitas ohustavale tarvitamisele. Sellise tarvitamise juures suureneb märgatavalt risk tervisehäirete tekkeks. Katseajal on M. Oeseljaga vesteldud alkoholi ja õigusvastase käitumise seostest, temaga on analüüsitud liiklusalast käitumist ja ametnik on teda korduvalt motiveerinud osalema riiklikus alkoholi tarvitamise raviprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“. M. Oeselg pole pidanud vajalikuks programmiga liituda, sest ta on senini leidnud, et suudab ise alkoholist hoiduda.
37. novembril 2020 kohustuse kontrolli raames motiveeris ametnik teda taas kord programmiga liituma ja andis talle raviprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ tutvustava voldiku. Ta lubas
38. novembril 2020, et helistab Lõuna-Eesti Haigla registratuuri ja broneerib endale aja vaimse tervise õe vastuvõtule. Ametnikule näib, et M. Oeselg soovib pöörduda ravile hirmust karistuse täitmisele pööramise ees. Kuigi M. Oeselg lubas
39. novembril 2020 antud kirjalikus seletuses, et ta hoidub edaspidi alkoholi tarvitamisest, rikkus ta pärast
40. novembrit 2020 alkoholi 2 tarvitamise keeldu kolmel korral. See näitab M. Oeselja ükskõikset suhtumist kohtuotsuse täitmisesse ja viitab sellele, et teda ei saa usaldada.
41. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata täitmisele M. Oeseljale Tartu Maakohtu
42. detsembri
43. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, sest M. Oeselg on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu viiel korral ja neli rikkumist on ta toime pannud viimase kuu jooksul. M. Oeselg ei mõista oma alkoholiprobleemi tõsidust. Ta õigustab oma käitumist erinevate asjaoludega. Kriminaalhooldusametniku hinnangul peab kriminaalhooldusalune täitma alkoholi tarvitamise keeldu, kui ta soovib kanda karistust vabaduses. Kuna M. Oeselg ei näe alkoholi tarvitamises probleemi ning ei soovi ravile minna, ei saa teda kohustada osalema riiklikus alkoholi tarvitamise raviprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“. Katseaja pikendamine pole mõistlik, sest kui M. Oeselg ei tegele alkoholiprobleemiga, on vaid aja küsimus, mil ta hakkab uuesti jooma ja mil fikseeritakse uus alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Kriminaalhooldusametnik leiab, et M. Oeselg tuleb ühiskonnast isoleerida ja saata vanglasse karistust kandma.
45. novembril 2020 saatis kriminaalhooldusametnik kohtule e-kirja, milles märkis, et M. Oeselg ilmus
46. novembril 2020 registreerimisele alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik lisas e-kirjale alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli, millest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas
47. novembril 2020 M. Oeseljal indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise. Indikaatorvahendi näit oli 0,483 mg/l.
49. novembril 2020 saatis kriminaalhooldusametnik kohtule e-kirja, milles märkis, et M. Oeselg tarvitas
50. novembril 2020 alkoholi ka pärast registreerimisel käimist. Kriminaalhooldusametnik lisas e-kirjale alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli, millest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas
51. novembril 2020 kell 17-47 M. Oeselja elukohas xxxxxxx-xxxxxxxx. Oeseljal indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise. Indikaatorvahendi näit oli 0,360 mg/l. Kohtu seisukoht
52. Erakorralises ettekandes heidetakse M. Oeseljale ette seda, et ta tarvitas 6.,
53. ,
54. ja
55. novembril 2020 alkoholi.
56. novembril 2020 saadetud e-kirjas heidab kriminaalhooldusametnik M. Oeseljale ette ka seda, et ta tarvitas alkoholi ka
57. novembril
58. Kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule nende väidete kinnituseks alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid, millest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas 6., 14.,
59. ja
60. novembril 2020 M. Oeselja elukohas xxxxxxx-xxxxxxxx
61. novembril 2020 kriminaalhooldusosakonnas xxxxxxxx, xxxx M. Oeseljal indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise.
62. novembril 2020 oli indikaatorvahendi näit 0,665 mg/l,
63. novembril 2020 näitas indikaatorvahend 0,803 mg/l,
64. novembril 2020 näitas indikaatorvahend 0,412 mg/l,
65. novembril 2020 näitas indikaatorvahend 0,466 mg/l ja
66. novembril 2020 näitas indikaatorvahend 0,483 mg/l. M. Oeselg tunnistab, et ta tarvitas alkoholi 6., 14., 15.,
67. ja
68. novembril
69. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine üldjuhul ei saagi olla vabandatav. Seega rikkus M. Oeselg talle

§ 75

lg 2 p 2 alusel katseajaks määratud alkoholi tarvitamise keeldu 6., 14., 15., 25. ja 26. novembril 2020. 6.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi 3 vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega peab kohus otsustama, kas pikendada M. Oeselja katseaega või määrata talle mõni täiendav kohustus või pöörata talle mõistetud karistus täitmisele.

1. M. Oeselg on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu kuuel korral, kusjuures viimased viis rikkumist pani ta toime 20 päeva jooksul. Esimese alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik M. Oeseljale kirjaliku hoiatuse, kuid see ei mõjutanud teda hoiduma alkoholi tarvitamisest. M. Oeselja alkoholiprobleemi tõsidust näitavad asjaolud, et ta tarvitas novembris 2020 alkoholi viiel korral 20 päeva jooksul ja ta ilmus
2. novembril 2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholijoobes, kuigi ta lubas eelmisel päeval
3. novembril 2020, et ta ei tarvita enam alkoholi ja paneb end kirja programmi „Kainem ja tervem Eesti“.
4. Kohtuistungil ilmnes, et nüüdseks on M. Oeselg end programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning vastuvõtt toimub 30.12.
5. Kuigi isik oli istungil kinnine ja napisõnaline, jäi temast siiski mulje, et ta on nüüdseks enda alkoholiprobleemiga tegelemise vajadust mõistnud. Kohtuistungil avaldas ta nõusoleku pöörduda ravile.
6. Kohus otsustas anda M. Oeseljale veel ühe võimaluse. Seda eelkõige põhjusel, et katseaeg on kestnud juba pikemalt, kuid valdav osa rikkumisi on leidnud aset novembris. Kui vahepeal on esinenud pikemaid kainuse perioode ja M. Oeselg on nüüd otsustanud probleemi lahendamiseks abi otsida, on mõningane võimalus, et ta suudab ülejäänud katseaja läbida kainena.
7. Kohus määrab

§ 74lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel M.

Oeseljale katseajaks täiendava kohustuse alluda alkoholivastasele võõrutusravile ja kohustada Mati Oeselga pöörduma alkoholivastasele võõrutusravile ühe kuu jooksul määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 4