Obsah (6)

§ 238§ 68§ 180§ 338§ 60§ 62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2020, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-20-6719 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla ja Heili Sepp

§ 238

lg 2 alusel kaheksa kuuni.

§ 68lg 1 alusel luges kohus aja arvel, mil A.

Mošenski oli kahtlustatavana kinnipeetud, karistusest kantuks kaks päeva. Ülejäänud osas asendas kohus A. Mošenski vangistuse 238 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 1 aasta 6 kuud. Selleks ajaks pani kohus A. Mošenskile lisaks seadusest tulenevale kontrollnõuete järgimise kohustusele KarS § 75 lg 2 p 2 ja 21 alusel alkoholi tarvitamise keelu ja narkootilise aine tarvitamise või omamise keelu.

§ 180lg 1 alusel mõistis kohus A.

Mošenskilt riigi kasuks välja sundraha 876 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määras kohus, et sundraha tuleb tasuda 73 euro suuruste kuumaksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus luges süüdistuses kirjeldatud varguse katse toimepanemise tõendatuks, kuid asus seisukohale, et tegemist pole korduva, vaid süstemaatilise varguse katsega. Karistusregistri väljatrükk tõendab, et A. Mošenskit on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, sh süstemaatiliste varguste eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu

1. oktoobri 2018 otsusega vangistusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi. Kohus leidis, et varguste toimepanemine on kujunenud A. Mošenski elustiiliks. A. Mošenski pani praeguse menetluse esemeks oleva varguse katse toime varsti pärast vanglast vabanemist. Seega jätkas A. Mošenski samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kohus leidis, et kuna A. Mošenskit on varavastaste kuritegude eest korduvalt karistatud ja ta pani uue varguse toime mõned kuud pärast vanglast vabanemist, tuleb teda karistada vangistusega. Vangistuse määra üle otsustamisel võttis kohus arvesse, et kuritegu jäi katsestaadiumi ja A. Mošenski oma teoga varalist kahju ei tekitanud. Veel arvestas kohus, et karistust raskendavaid asjaolusid ei ole, karistust kergendav asjaolu on aga puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leidis, et seetõttu on põhjendatud A. Mošenski karistamine sanktsiooni keskmisest määrast kergema karistusega. Maakohus pidas aga võimalikuks asendada vangistus üldkasuliku tööga, sest A. Mošenski on leidnud endale töökoha, tal on perekond ja kindel elukoht ning ta viibib XXX.
2. Andrei Mošenski esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles palub maakohtu 2 otsus tühistada karistuse ja talle pandud rahalise kohustuse osas. A. Mošenski palub kohaldada talle karistust, mida taotles kohtult prokurör (prokurör taotles vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist KarS § 74 alusel). A. Mošenski märgib apellatsioonis, et ta on kaotanud töökoha ja praegu läheb kogu aeg lapsega tegelemisele ja töökoha otsingutele. Ta on perega XXX. A. Mošenski leiab, et üldkasuliku töö tegemine võib koroonaviiruse leviku tõttu ohustada tema ja tema pere tervist. Kuna ta ja abikaasa on QQQ, kuuluvad nad riskigruppi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Apellatsioon tuleb jätta kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata, sest see on ilmselgelt perspektiivitu. 5. Ringkonnakohus võib maakohtu otsuse tühistada siis, kui maakohus on teinud mõne

§-s 338 nimetatud vea. Maakohtu otsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas on

§ 338

p 4 kohaselt põhjust siis, kui mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Apellatsiooni väidetest ei nähtu, et maakohus oleks teinud karistuse mõistmisel vea, mis võiks anda põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et kohus võib

§ 60lg 1 kohaselt tugineda kohtuotsuse tegemisel vaid tõendatud väidetele.

Ka kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud on vastavalt

§ 62p-le 4 asjaolud, mis vajavad tõendamist.

Ringkonnakohus nendib, et praegusel juhul välistab see selle tuvastamise, et A. Mošenski enam ei tööta. Apellatsiooni kohaselt on A. Mošenski kaotanud töökoha nüüd ehk pärast maakohtu otsuse tegemist. Seega ei saa selle väite kohta toimikus tõendeid olla. Ka ei saa A. Mošenski seda tõendit enam esitada, kuna A. Mošenski ja prokuröri taotlusel arutas maakohus kriminaalasja lühimenetluses. Lühimenetlus tähendab, et kohus arutab kriminaalasja toimikus olevate tõendite alusel ja uusi tõendeid enam kohtule esitada ei saa. See kehtib ka apellatsioonimenetluse kohta. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida, kas A. Mošenski väide, et ta on kaotanud sissetuleku, vastab tõele. Lisaks tähendab eelöeldu, et ka A. Mošenski väitest, et ta on QQQ, saaks ringkonnakohus kriminaalasja arutamisel lähtuda ainult juhul, kui selle kohta oleks kriminaaltoimikus tõendeid. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et A. Mošenski väited on vastuolulised: kuigi A. Mošenski avaldab kahtlust, et üldkasuliku töö tegemine võib ohustada tema ja tema lähedaste tervist, väidab ta, et tegeleb töökoha otsimisega, mis näitab tema valmisolekut tööle minna. Ringkonnakohus ei näe ühtki põhjust, mis üldkasuliku töö tegemine peaks ohustama A. Mošenski tervist rohkem kui muu töö tegemine. Küll märgib ringkonnakohus, et kui A. Mošenski näeb üldkasulikus töös ohtu iseenda või lähedaste tervisele, tuleks sellest anda teada kriminaalhooldusametnikule, et ta saaks seda üldkasuliku töö koha valikul ja graafiku koostamisel arvesse võtta. Samuti selgitab ringkonnakohus, et süüdimõistetul on võimalik taotleda täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist, kui tal ei ole mõjuval põhjusel 3 võimalik tasuda neid otsuses määratud tähtajaks. Allkirjastatud digitaalselt 4