lg 3 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.
lg 4 kohaselt ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Sama paragrahvi lgd 5 ja 6 sätestavad, et ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
kommenteeritud väljaande § 76 kohaselt võib kaasomanik igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, välja arvatud siis, kui see on kokkuleppega välistatud või see oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Nimetatud reegel viitab asjaolule, et kaasomand on üldjuhul ajutise iseloomuga, mille lõpetamist võib reeglina alati nõuda, erandiks on selles suhtes korteriomand. Seega on nõude eelduseks vaid kaasomandi olemasolu ning välistamise kokkulepete puudumine, kaasomanik ei pea põhjendama, miks ta kaasomandit lõpetada soovib ning juhul, kui lõpetamise otsustab kohus, ei pea ka kohus üldjuhul tuvastama põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Kaasomanikule § 76 lg 1 alusel kuuluv õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ei ole kujundusõigus, vaid see on kohtu poolt maksma pandav nõue. See tähendab, et kaasomanikevahelist suhet kui kestvusvõlasuhtele sarnanevat suhet ei saa üles öelda, vaid kaasomanik võib nõuda teistelt kokkuleppe sõlmimist kaasomandi lõpetamiseks ning kaasomandis oleva asja jagamist. Kui aga teised kaasomanikud sellega nõus ei ole, võib ta pöörduda kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse ning sel juhul otsustab kohus kaasomandi lõpetamise § 77 lg 2 kohaselt. Kuigi kaasomandi lõpetamist võib kaasomanik alati nõuda, võib kohus siiski jätta kaasomandi erandlikult ka lõpetamata, kui lõpetamine või taotletav lõpetamise viis oleks vastuolus hea usu põhimõttega ega oleks õiglane. Hagejad on põhjendanud kaasomandi lõpetamist asjaoludega, et kinnistut kaasomanikud ei kasuta ega hoolda. Kohus ei tuvastanud kaasomanikevahelise kokkuleppe, mis välistaks kaasomandi lõpetamise, olemasolu. Kostja ei ela kinnistul, asukohaga xxx xx x, xxxxx. Kostja elukoht on xxxxx xxxx x, xxxxx xxxxx. Kostja on küll eakas inimene, aga ta ei ela alaliselt kinnistul ja ei hoolda ega kasuta kinnistut, mille suhtes tahetakse kaasomand lõpetada. Kinnistut, asukohaga xxx xx x, xxxxx, ei hoolda ega kasuta ka hagejad. Seega leiab kohus, et kaasomandi lõpetamine antud asjas ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejad taotlevad kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu ühisomand jääb hagejatele ja kostjale tasutakse tema osa rahas. Kuna tuvastamist leidis, et kostja kinnistut ei kasuta, hoolda ega ela seal, siis leiab kohus, et hagejate valitud kaasomandi lõpetamise viis on kostja huve arvestav ja tema suhtes õiglane. Siis samuti ei ole kaasomandi lõpetamise viis antud asjas vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud asjas on
Kohus leiab, et hagejate taotletud kaasomandi lõpetamise viis on reaalselt võimalik. Eksperthinnanguga 04.12.2019 loeb kohus tuvastatuks, et kinnistu, asukohaga xxx xx x, xxxxx, turuväärtus on 27 000 eurot. Seega lõpetab kohus hagejate ja kostja kaasomandisse kuuluva kinnistu kaasomandi selliselt, et kinnistu jääb hagejate ühisomandisse ning hagejad kohustuvad tasuma kostjale tema osa rahas, s.o kokku 3400 eurot. Kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus leiab, et põhjendatud on hagejate taotlused kostja kohustamiseks anda nõusolek kinnistu omanikukande parandamiseks selliselt, et kostja kohta tehtud kanne tühistatakse ning kinnistu ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse hagejad ning asendada kostja nõusolek omanikukande parandamiseks kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejad nõustuvad, et pooled kannavad menetluskulud ise. Kohus leiab, et antud asjas on mõistlik ja õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.