← Eesti

4-20-4121/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 02. detsember 2020, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 4-20- 4121 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuasjad A S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida pref

§ 183lg 1 kohaselt jätta väärteoasja nr 4-20-4121 menetluskulud riigi kanda.

  1. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Ahto Sirendi kasuks 129,60 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Ahto Sirendi poolt A S kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Määrus saata teadmiseks A Sile, tema kaitsjale vandeadvokaat Ahto Sirendile ning kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.09.2020 otsusega väärteoasjas nr 2590, 20, 002965 karistati A Si KarS § 218 lg 1 rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot, selle eest, et A S varastas 23.07.2020 kell 15:28 F.G. Adoffi tn 11, Rakvere, Krooni Selverist kaupa koguväärtuses 15.83 eurot, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kaup on kauplusele rikkumata tagastatud. 05.10.2020 saabus Viru Maakohtusse A Si sõnum, kes on A Si seaduslik esindaja ja soovis, et kohus tühistaks A Sile tehtud otsuse VTMS 30 lõike 2 alusel. Viru Maakohtu 09.10.2020 määrusega jäeti A S nimel A Si esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.09.2020 otsuse peale väärteoasjas nr 2590, 20, 002965 käiguta ning anti kaebuse esitajale tähtaeg määruse kättesaamisest 15 päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 16.10.2020 esitas A S Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.09.2020 otsuse peale väärteoasjas nr 2590, 20,
  2. A S ei märkinud kaebuses, kas ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. VtMS § 19 lg 3 kohaselt on kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. A S on käesoleval ajal xxxx-aastane, mistõttu määras kohus isikule kaitsja riigi õigusabi korras, kohus määras kohtuistungi 04.12.2020 kell 10.
  3. 05.10.2020 esitas Viru Maakohus Politsei- ja Piirivalveametile kohtunõude, milles paluti esitada Viru Maakohtule antud väärteoasja toimiku ning 02.11.2020 omapoolne sisulise seisukoht kaebusele. 07.10.2020 esitas Politsei- ja Piirivalveameti volitatud esindaja M R Viru Maakohtule toimiku ning 20.11.2020 seisukoha, milles nõustutakse A S suhtes väärteoasja lõpetamisega VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja esindaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. A Si kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi teatas 23.11.2020 kohtule, et on nõus väärteoasja nr 4-20-4121 läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja on nõus A S suhtes väärteoasja lõpetamisega VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Viru Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Avalikust menetlushuvist on kohtu hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, 2 kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue väärteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui väärtegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. A S on xxxx-aastane, teda ei ole varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud. A S on A Siga läbiviinud vestlusi, mis suudavad alaealise isiku käitumist korrigeerida ja seaduskuulekalt käituma panna. A Si süü toimepandud teos ei ole suur ja tema suhtes toimuva menetluse osas puudub avalik menetlushuvi. Kaup on kauplusele rikkumata tagastatud. Eelnevale tuginedes tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 24.09.2020 otsus väärteoasjas nr 2590, 20, 002965 tühistada ning tuleb A S suhtes alustatud väärteomenetlus nr 2590, 20, 002965 VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna A S süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, lõpetada. Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskulud määratud kaitsjale või esindajale mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 183

lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg 1 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 81 euro ühe toimingu kohta. Väärteoasjas on vandeadvokaat Ahto Sirendi osutanud õigusabi kahe tunni ulatuses, so 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot, kokku 129.60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Kuivõrd väärteomenetlus kuulub VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele, tuleb

§ 183lg 1 kohaselt jätta menetluskulud riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.