KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2020, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2984 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Merili Ri

§ 88

lg 6 nõuet, väärtegu on kvalifitseeritud

§ 238järgi.

Kohtuväline menetleja määras Peep Paimrele karistuseks rahatrahvi 120 eurot.

1. 09.07.2020 esitas Peep Paimre kohtule kaebuse kiirmenetluse otsuse peale, milles palub otsuse tühistamist, kuna kiirmenetluse otsuse väljastaja ei soovinud juhilt näha kõiki dokumente, mille kohta antud akt koostati. Liiklusseaduses on mitmeid dokumente (k.a tehniline pass), mille olemasolul on eelmine vähemoluline või mitteoluline, kuna tõendab nii isikut, omanikku, omandit, marsruuti jne.
2. Tartu Maakohtu 23.09.2020 määrusega võeti Peep Paimre kaebus menetlusse. Kohus edastas Peep Paimre kaebuse Lõuna prefektuurile ning palus kohtuvälisel menetlejal saata kohtule väärteoasja materjalid ning kirjalik seisukoht kaebuse osas.
3. Kohtuväline menetleja esitas omapoolse kirjaliku seisukoha 14.10.
4. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti ning kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärkidega. Kohtuvälise menetluse käigus tuvastati, et väärteo toimepanemise ajal ja kohas tegeles Peep Paimre veoseveoga autoveoseaduse § 2 lg 2 p 1 mõttes. Peep Paimre vedas metsametsaveotraktorit „Metsis“ treileril, mis oli raskeveoki haakes.

§ 88

lg 6 sätestab, et veoseveol peavad juhil olema kaasas veose saatedokumendid, mis võivad olla ka elektroonsed. Õiguslikult ei ole reglementeeritud veose saatedokumendi vorm või sisu, kuid tuleb koostamisel lähtuda andmetest, mille olemasolu tagab liiklusjärelevalve teostajale ja teistele asjaosalistele vajaminevate asjaolude kontrollimise võimaluse. Selleks on näiteks veose kuuluvus, millest tuleneb, kas tegemist on oma veose veoga või tasulise autoveoga ning ka veose vedamise alg- ja sihtpunkt, et oleks võimalik kontrollida, kas rakenduvad oma veose vedamisele sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastamise erandid jne. Peep Paimre sõidumeerikut ei kasutanud, kuid ilma veose dokumentideta ei ole võimalik sisuliselt kontrollida, kas rakendub meeriku kohustusest vabastav erand või mitte. Kohtuväline menetleja on kindlal veendumusel, et kirjalikud dokumendid peavad taasesitavas vormis juhil kaasas olema. Veose saatedokument võib olla kasvõi ettevõtja enda kinnitus, et veetakse enda ettevõttele kuuluvat metsaveotraktorit ja ka töövõtuleping, mis tõestab vajadust liikuda eritehnikaga sihtpunkti ja veose kuuluvust tõestav dokument. Kohtuväline menetleja palus kaebuse motiivide väljaselgitamiseks korraldada kohtuistung ning kutsuda lisaks menetlusalusele isikule tunnistajatena istungile liikluspolitseinikud K.V.ja M.K..

1. Tartu Maakohtus
2. novembril 2020 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik Peep Paimre oma seisukoha juurde, mille kohaselt ta leidis, et traktori vedamisel polnud vajadust saatedokumentide kaasas kandmiseks. Menetlusalune isik palus kohtul otsuse tühistada või kergendada karistust. Kohtuväline menetleja PPA Lõuna Prefektuuri esindaja Taivo Rosi palus jätta kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse Peep Paimrele ette seda, et tal ei olnud kaasas veose saatedokumente. Menetlusalune isik vedas kiirmenetluse otsuse kohaselt 26.06.2020 kl 10.40 ajal Mulgi vallas, Viljandi maakonnas, Valga-Uulu
5. kilomeetril 2 metsaveotraktorit „Metsis“. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 88 lg-t 6, mille kohaselt peavad veoseveol juhul lisaks muudele

§ 88

nimetatud dokumentidele olema kaasas veose saatedokumendid, mis võivad olla ka elektroonsed. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Peep Paimret

§ 238

järgi, s.o mootorsõidukivõi trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumine.

1. Menetlusalune isik leidis kaebuses ning kohtuistungil, et tal polnud traktori vedamisel vajadust saatedokumentide kaasas kanda , kuna traktori puhul on võimalik tehnilise passiga tõendada asja omandisuhet, marsruuti jne. Peep Paimre ei eita seejuures asjaolu, et ta juhtis veokit kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal ja kohas. Seda kinnitavad ka kohtuvälise menetleja ametnike istungil antud ütlused. K.V.selgitas toimunud menetlustoimingute tegemise ja väärteo tuvastamise osas, et
2. juunil 2020 kl 10.30 liikus menetleja mööda Valga-Uulu maanteed Viljandi poole ja vastu sõitis punast värvi veoauto MAN, millel oli taga treiler, peal oli metsaveotraktor. Kohtuväline menetleja järgnes MAN veoautole, mis keeras metsa sisse. Nad peatasid vilkuritega sõiduki kinni ja kontrollisid dokumente; dokumendi kontrolli käigus tuli välja, et juht ei kasuta sõidumeerikut ja saatedokumente juht ei esitanud. Seetõttu ei saanud kohtuväline menetleja kindlaks teha, millise veoga on tegemist ja kas sõidumeeriku kasutamine oli kohustuslik. Kuna vahemaa jäi isiku ütluste kohaselt 50 kilomeetri sisse, siis nii palju uskusid politseinikud menetlusalust isikut. Ka tunnistaja M.K. märkis kohtuistungil, et nad märkasid autot ja läksid sellele autole järgi metsa vahele ning K.V.kontrollis dokumente, selgus, et isikul polnud kaasas veodokumente. Lisaks nähtub kohtuvälise menetleja poolt tehtud fotodelt, et MAN veoauto (reg numbriga XXX) järele on haagitud treiler ning sellel on traktor, „Metsis“ millel puuduvad registreerimismärgised. Seega on tõendatud üheselt, et kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal ja kohas vedas Peep Paimre veoauto treileril traktorit „Metsis“.
3. Seega on käesolevas kohtuasjas põhivaidluseks küsimus, kas Peep Paimre mootorsõidukil veetava metsaveotraktori „Metsis“ puhul on tegemist veoseveoga ning kas Peep Paimre pidi kaasas kandma veosedokumente

§ 88lg 6 kohaselt.

1. Tulenevalt autoveoseaduse § 2 lg-st 1 on autoveoks veose kohaletoimetamine auto või autorongiga ja selle veoga seotud tühisõit või sõitja kohaletoimetamine bussi või autorongi osaks oleva bussiga ja selle veoga seotud tühisõit. Veosevedu võib toimuda tasuliselt või omal kulul (§ 2 lg 3 ja lg 4). Veos võib olla igasugune vallasasi (vt ka VÕS § 774 lg 1). Seega kuulub veose alla ka veetav mootorsõiduk, käesoleval juhul on tegemist metsaveotraktoriga.
2. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et temalt taheti kontrolli käigus saada saatelehte, kuid tema hinnangul pole traktori vedamisel seda kaasa võtmiseks tarvis. Ka tunnistajad M.K.ja K.V. märkisid, et isikult paluti veodokumente esitada, kuid neid tal ei olnud. Seega ühtivad istungil ülekuulatud isikute ütlused ka selles osas, et menetlusalusel isikul paluti esitada veosedokumendid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kohtuistungil esitatud seisukohtadega, mille kohaselt on isik pannud toime talle etteheidetava teo, kuna tal puudusid veose saatedokumendid liiklusjärelevalve teostajale esitamiseks.

§ 88lg 6 kohaselt tuleb vahet teha veose saatedokumentide ja saatelehe osas.

Menetlusalune isiku kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et ta on mõistnud antud nõuet liiklusseaduses vääralt ning leidnud, et saatelehte traktori vedamisel tarvilik pole.

§ 88

lg 6 näeb aga ette laiemalt saatedokumentide kaasas kandmise kohustuse veoseveo puhul. Selle eesmärgiks on tuvastada sõidumeeriku kasutamise kohustus või ettenähtud erandi rakendumine; asjaolu, kas tegemist on oma veoga või tasulise veoga jne. Käesoleval juhul ei ole menetlusalusele isikule esitatud etteheidet sõidumeeriku kohustuse osas – nähtuvalt K.V.kohtuistungil antud ütlustest uskusid nad menetlusealuse isiku väiteid 50 3 km raadiuses omaveose vedamise osas. Seetõttu ei ole kohtul alust asuda hindama ka asjaolu, kas isikul oli kohustus kasutada sõidumeerikut või mitte. Kuivõrd etteheide puudutab vaid

§ 88

lg 6 rikkumist, siis leiab kohus, et menetluses on üheselt leidnud tuvastamist, et Peep Paimrel nimetatud saatedokumente kohtuvälisele menetlejale esitada ei olnud. 12. Menetlusalune isik märkis kohtuistungil, et tal on olemas RMK langil töötamiseks leping, kuid seda ta kohtuvälisele menetlejale ei esitanud. Samuti oli tal olemas metsaveotraktori tehniline pass, kuid Peep Paimre ütluste kohaselt leiti, et ka see pole vajalik dokument ning jäädi saatelehe nõudmise juurde. Kohus rõhutab siinkohal, et saatedokumentide esitamise kohustus on mootorsõidukijuhil ning tema oleks pidanud kohtuvälisele menetlejale esitama, mh ka raietööde lepingu. Tehniline pass iseenesest ei saa tõendada konkreetse veose marsruuti ja veose eesmärki, mistõttu pole tegemist

§ 88lõikes 6 nimetatud saatedokumendiga.

VÕS § 775 sätestab mh veoselehele kantavaid nõudeid, mida saab rakendada ka saatedokumenti koostades (millelt peaks nähtuma sõidumeeriku kasutamise kohustus, pädevustunnistuse vabadus veose vedamisel, millega juht läheb ise tööd tegema; oma veose vedamine või tasuline veos). Käesoleval juhul ei olnud kohtuvälisel menetlejal seda võimalik kontrollimise käigus tuvastada, mistõttu on Peep Paimre teos objektiivselt täidetud

§ 88lg 6 rikkumine.

Kohtuväline menetleja on etteheidetava teo kiirmenetluse otsuses õigesti kvalifitseerinud

§ 88

lg 6 rikkumisena ja

§ 238alusel karistatava teona. 13. Kar

S § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus arvestab Peep Paimre kaebuses ja kohtuistungil väljendatud seisukohta, mille kohaselt ta lähtus sellest, et metsaveotraktori vedamisel ei pea saatedokumente kaasas kandma. Isegi juhul, kui Peep Paimre ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, st tema hinnangul ei olnud metsaveotraktori vedamisel tegemist veoseveoga, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku juhina pidanud vastava nõude kindlaks tegema. Kuna Peep Paimre lähtus ebaõigest teadmisest, pani ta väärteo toime vähemalt hooletusest. 14. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. 15.

§ 238

karistatakse mootorsõidu- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoidma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Peep Paimret

§ 238

järgi rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Kohtu hinnangul vastab isikule mõistetud karistus tema süü suurusele ning selle vähendamiseks alust ei ole. Veosedokumentide puudumisel ei olnud kohtuvälisel menetlejal võimalik kindlaks teha, kas isikul on sõidumeeriku kasutamise kohustus. Lisaks nähtub, et kuigi Peep Paimre veab metsamaterjali ja masinat, mitte küll enda väitel tal on olemas vastavad materjalid, siis ta ei ole kursis liiklusseaduses sisalduva nõudega, mistõttu on 4 eripreventiivse eesmärgiga kooskõlas tema karistamine rahalise trahviga. Mootorsõidukijuht vastutab selle eest, et peab järgima liiklusseadusest tulenevaid kohustusi. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seega leiab kohus, et isikule mõistetud karistus vastab seadusele, on kohane ja proportsionaalne meede. 18. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 26.06.2020.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,20,006012, millega Peep Paimret karistati

§ 238alusel rahatrahviga 120 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Peet Teidearu 5