S § 264 lg 1 p 3 järgi.
Ütlustest saab 08.02.2020 päeva kohta teada, et lõuna paiku helistas V.Kiuru X.Y ja andis teada, et üks koertest on elektrikarjuse piirdest väljas. V.Kiuru selgitas, et helistas, sest arvas, et koer läheb hulkuma. Sündmuskoha vaatlusprotokolli /tl 24-25/ fotodel 1-3 on näha koera surnukeha asukoht ja fotodel tl 27-29 on surnud koer. X.Y koera suhtes on teostatud 10.02.2020 lahang Eesti Maaülikoolis – juhtum nr 3917 /tl 33-38/. Lahangul on tuvastatud, et paremal pool õlavarreluu ja rinna piirkonnas ning reieluu piirkonnas esineb nahas u 0.3 cm läbimõõduga ümarate äärtega nahka läbistav haav. Koera on tulistatud paremale poole õlavarre ja reie piirkonda. Nahas on läbistavad haavad, naha aluskoes ja lihaste vahel hemorraagiad ning naha alt ja lihastest on leitud haavleid. Koera surmapõhjus on hemoperikard ehk südamepauna tamponaad, mille tekkepõhjuseks on tõenäoliselt see, et üks haavel on läbinud südamepauna ja südame. Lahangul on naha alt, lihastest ja siseorganitest korjatud seitse haavlit. Veterinaarpatoloog andis 06.03.2020 üle 10.02.2020 teostatud X.Yle kuulunud segaverelise koera lahangul naha alt, lihastest ja siseorganitest korjatud seitse haavlit ja 9.06.2020 asitõendi vaatlusprotokollis /tl 59-60/ on neid musta värvi tinast 7 haavlit (haavli läbimõõt 4 mm) vaadeldud. Kohus leiab, et need tõendid kinnitavad, et X.Y koera surma põhjus on lask relvast. Maa-ameti kaardil /tl 23/ on sündmuskoha piirkond – märgitud on xxxxxxx xxx ja xxxx xxx. Kaardile on märgitud raadiopiirde ulatus, valvekaamera asukoht, koera surnukeha asukoht ja X.Y poolt märgitud arvatav laskmise koht. Ristiga on kaardil märgitud koht, kus Valerii Kiuru oma sõnade järgi ühte X.Y koera 08.02 nägi, mille tõttu ta X.Yle helistas. Videovalve salvestistelt /DVD plaat asub tagakaane küljes ümbrikus/ on näha, et kell 13.50.20 liigub üks koer X.Y krundi ossa, mis on vastu V.Kiuru krunti, aia vasakpoolse otsa juurde. Midagi tõmbab seal koera tähelepanu, ta vaatab V.Kiuru krundi poole (salvestis kuni kell 13.50.38). Teine salvestis jätkub samalt kohalt, koer on endiselt põõsastes, vaatab V.Kiuru krundi poole, liputab saba, taganeb pisut ja kell 13.51.11 koer kukub, rullub, tõuseb püsti, kuid näha on, et koer vingerdab. Teine koer, kes eemalt lähenes, taganeb korraks samal ajal kui esimene koer kukub, siis läheb teise koera juurde. Salvestis kestab kuni 13.51.20. Kolmas salvestis - kell 13.52.03 on näha 2 koera salvestise paremal nurgas, kell 13.52.17 koer paneb ennast vastu hoone seina pikali. Neljas salvestis kell 1.52.43 on näha koer vastu hoone seina lamamas, liigutab pead, paneb pea alla, teine koer läheb tema juurde kell 13.52.47, läheb pisut eemale ja hakkab haukuma. Koer lamab selle hoone seina ääres, kust X.Y koera surnukeha leidis kella nelja ajal kui koju tuli, koer oli juba kange. 3 Kohus leiab, et salvestised kinnitavad, et lask, mis koera tappis, tabas teda kell 13.51.11 kui koer oli V.Kiuru krundi piiri lähedal. Edasi liikus koer vana piimajahutusruumi juurde ja umbes 13.52.45 suri. Kella 1-2 paiku kuulis X.Y naaber A.S (kes elab teisel pool X.Y krunti) õuest pauku. V.Kiuru avaldas, et sel päeval midagi erilist ei toimunud, oli tavaline päev. G.K oli xxx xxxx toas ja enne seda kui V.Kiuru, kes liikus sel päeval õues ringi, kella 15-paiku tuppa tuli, õues ei käinud, mingit pauku ei kuulnud. Kohus leiab, et kui V.Kiuru oli sel ajal õues kui koera tema krundi piiri ääres tulistati, pidi ka tema pauku kuulma, sest lasku kuulis toas olev naaber, kes elab kaugemal. Nii X.Yl kui V.Kiuru rääkisid kohtus, et neil on eelnevalt olnud lahkhelisid koerte teemal. Kohtule on esitatud salvestis (DVD-R plaadil, mis asub toimiku tagakaane küljes olevas ümbrikus) V. Kiuru ja X.Y vahelisest telefonikõnest, mis toimus umbes pool aastat enne 08.02.2020 sündmust. V.Kiuru helistab ja annab teada, et X.Y koerad söövad tema kolme kana. X.Y püüab aru saada, kus see asi toimub. Küsimuste peale V.Kiuru ärritub ja lubab koera maha lasta – lasen maha ja koos sinuga. Edasi on V.Kiuru väga ärritunud. X.Y ütleb Kiurule korduvalt, et maga kaineks, siis räägime. Tunnistaja AS rääkis, et temal on kord olnud V.Kiuruga koera teemal vestlus (tema koer oli V.Kiuru territooriumil) ja V.Kiuru ütles, et rohkem ei taha näha tema koera oma hoovi peal, muidu võib koeraga õnnetus juhtuda – püss. V.Kiuru selgitas, et inimene võib ju vihahoos natuke sitasti öelda, ei osanud selgitada, kust see maha laskmine tuli. Eelnev kinnitab kohtule, et V.Kiuru on ähvardanud nii X.Y kui A.S, et kui koertega probleemid jätkuvad, laseb koerad maha. X.Y sõnade kohaselt 08.02.2020 telefonikõnes V.Kiuru ei ähvardanud, teatas talle, et koerad hauguvad piiri ääres, kardab, et tulevad üle. Samas on V.Kiuru öelnud kahele naabrile, et laseb koera probleemide jätkumisel maha, see ei ole ühekordne vihahoos juhuslikult öeldud ähvardus. Kohus leiab, et selline käitumine näitab vaenulikku suhtumist naabrite koertesse. V.Kiuru rääkis, et sel päeval alkoholi ei tarvitanud, 3-4 pitsi võttis enne sauna. G.K on rääkinud, et V.Kiuru tarvitas alkoholi juba eelmisel päeval ja ka 08.02 hommikupoolikul tarvitas alkoholi. Telefonikõnes X.Y ja V.Kiuru vahel, mis toimus pool aastata enne koera maha laskmist, ütleb X.Y V.Kiurule korduvalt, et viimane ennast kaineks magaks. V.Kiuru sellele vastu ei vaidle. Räägitakse koertest ja V.Kiuru väga ärritub, lubades nii koerad kui X.Y maha lasta. Need tõendid kogumis näitavad, et just alkoholi tarvitanuna V.Kiuru ärritub koerte peale, ei suutnud oma vaenulikkust varjata. Ka 08.02 hommikupoolikul oli V.Kiuru alkoholi tarvitanud. 08.02.2020 vallasasja hoiulevõtmise protokoll /tl 73/ ja 11.02.2020 läbiotsimisprotkoll /tl 41-47/ näitavad, et V.Kiuru hoidis oma elukohas Lõo talus relvi. Prokurör on esitanud kohtule tõendi /tl 71/, milles sisalduv info kirjeldab 32-kaliibirilise sileraudse püssi padrunite haavlite kohta – väiksemad läbimõõduga 1,02 ning suurimad läbimõõduga 9,65 mm. Tl 72 on tabelid haavlite ja kartetšide andmetega. Süüdistuse kohaselt lasi V.Kiuru koera maha kindlaks tegemata relvast. Kohus leiab, et tõendid haavlite kohta ei ole puutumuses V.Kiurule esitatud süüdistusega ja kohus jätab need tõendid kõrvale. 4 Prokurör leidis, et sündmuse asukohta kaardilt vaadates ei jää varianti, kust võisid need lasud tulla, sest ümberringi on suur lage ala ja ei ole usutav, et keegi kolmas isik sai koera lasta. Kaitsja aga leidis, et V.Kiuru ja X.Y kruntide ümber on teed ja ei saa välistada, et seal võis keegi liikuda, kellel oli võimalus koera, kes haukus, tulistada. Kohus, vaadanud videosalvestisi ja sündmuskoha kaarti, tuvastas, et koer oli sel ajahetkel kui teda tulistati V.Kiuru krundi ääres põõsastes, vaatas V.Kiuru krundi poole suunas kus aed varjab vaadet. Kohus leiab, et kaamerasalvestis näitab, et laskja ei olnud koerast kaugel. Seda näitab koera käitumine – koer vaatas V.Kiuru krundi poole, mis on aiaga varjatud, liputas saba, haugatas. Seal tõmbas miski tema tähelepanu, kuid vahetult enne kukkumist koer taganeb. Tulistanud isiku varjab aed, üle aia V.Kiuru krunti kaamera ei salvesta. Asendiplaanilt on näha, et aed asub V.Kiuru krundi keskosas. Paremal pool, kus lõpeb aed ja ka V.Kiuru krunt, salvestisel liikumist näha ei ole. Seega pidi laskja asuma V.Kiuru krundil. V.Kiuru oli tulistamise ajal õues, ta oleks pidanud nägema võõrast inimest oma krundil ja kuulma lasku. Kohus märgib, et kaitsja poolt tõstatatud kahtlus, et selle teo võis toime panna keegi möödakäija tee pealt, on videosalvestite ja asendiplaaniga ümber lükatud. V.Kiuru eitab, et tema koera lasi, kuid tema ütlused ei sobitu kohtu poolt tuvastatud sündmuste käiguga. Kuna V.Kiuru oli laskmise ajal G.K sõnade kohaselt õues, oleks ta kindlasti pidanud kuulma lasku. Kuna V.Kiuru sõnade kohaselt sel päeval midagi ei juhtunud, ei ole tema ütlused usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus nõustub kaitsjaga, et kohtule ei ole esitatud otseseid tõendeid, mis kinnitaks V.Kiuru poolt koera maha laskmist. Riiigkohus on otsuses 3-1-1-15-12 jaatanud võimalust, et kuriteosündmus on võimalik tõendatuks lugeda ka juhul kui kohtul on hinnata vaid kaudsed tõendid. Kohus leiab, et kohtus uuritud ja eelpool kirjeldatud tõendid kogumis moodustavad sellise asjaolude kogumi, mis kinnitavad, et just V.Kiuru tulistas X.Y koera, mille tagajärjel koer hukkus. Süüdistuses on kirjas loomakaitseseaduse § 4 lg 1, mis sätestab, mis on looma suhtes lubamatu tegu. Kohus, lugedes konkreetselt V.Kiurule süüks arvatavat tegu (relvast koera maha laskmine), leiab, et see on loomakaitseseaduse § 4 lg 1 kohaselt looma suhtes lubamatu tegu, sest relvast koera laskmine põhjustas koera hukkumise. Süüdistuse kohaselt pani V.Kiuru toime looma hukkamise julmal viisil ja julm viis seisnes looma tapmises mittevastavalt üldtunnustatud tavadele. Kohus märgib, et loomakaitseseaduse § 10 nimetab looma lubatud hukkamise juhud. Seega on seaduses sätestatud, mis juhul on lubatud looma hukata. Kohus leiab, et kui seaduse tasandil on reguleeritud, millal on looma hukkamine lubatud, siis looma hukkamisel ei saa juhinduda üldtunnustatud tavadest. Süüdistuses ei ole ka lahti kirjutatud, millised on looma tapmise üldtunnustatud tavad, milliseid V.Kiuru oma tegevusega rikkus. Kohus leiab, et julmal viisil looma suhtes lubamatu tegu toime panemisest saab rääkida kui looma piinatakse, talle tekitatakse järjepidevalt suurt valu või kui loom näiteks tapetakse enda või teiste lõbustamiseks. Selliseid teo toimepanemise viise ei ole V.Kiurule süüdistuses süüks arvatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistuses ei ole V.Kiurule süüks arvatud tegevust, mis vastaks KarS § 264 lg 1 p 3 sätestatud julmale viisile. 5 Kuna kohtus ei leidnud tõendamist V.Kiuru poolt KarS § 264 lg 1 p 3 ettenähtud süüteokoosseisule vastava teo toimepanemine, ei ole vaja vastavalt kehtivale kohtupraktikale järgnevalt analüüsida deliktistruktuuri teisi elemente. Järgmisena lahendab kohus küsimuse, kas V.Kiuru tuleb talle süüks arvatud süüdistuses KarS § 264 lg 1 p 3 järgi õigeks mõista või tuleb kriminaalmenetlus V.Kiuru suhtes lõpetada
lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse, et puudub kriminaalmenetluse alus, kuid süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-23-12 punktis 1 leidnud: „Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, mis saab olla üksnes eraldiseisva väärteomenetluse esemeks, siis saab kolleegium võtta üksnes abstraktselt seisukoha, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused, jättes süüküsimuse ette otsustamata.“ Kohus leiab, et kriminaalmenetlus KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos tuleb V.Kiuru suhtes lõpetada
lg 1, § 199 lg 1 p 1 alusel, sest süüdistuses kirjeldatud koera relvaga tapmine on koera suhtes lubamatu tegu, mis on väärteona kvalifitseeritav loomakaitseseaduse § 66-2 lg 1 järgi. II EPISOOD Süüdistus Valerii Kiurut süüdistatakse sellest, et tema omamata relvaluba, tuvastamata ajast kuni 08.02.2020, hoidis oma elukohas xxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx ebaseaduslikult tulirelvi ja laskemoona järgnevalt: 7,62x54R kaliibrilist vintpüssi Mosin 1891/1930 nr ПЧ9453 osi - kasutuskõlbmatut relvarauda selle kasutuskõlblikku lukukoda ja lage, laskekõlbulikku 7,62x54R kaliibrilist vintpüssi Mosin 1891/1930 tööstuslikult ümber ehitatud 32-kaliibrilist Frolov´i tüüpi sileraudset püssi nr 33607, kasutuskõlblikku teadmata mudeli kaheraudse siledaraudse lahtimurtava püssi 16-kaliibriliseid relvaraudasid, laskekõlbmatut 16-kaliibrilist siledaraudse püssi padrunit. Relvaseaduse § 12 lg 1 p 1 kohaselt on püss – tulirelv, mille üldpikkus on üle 600 mm ja relvaraua (relvaraudade) pikkus üle 300 mm. Relvaseaduse § 201 lg 1 kohaselt tulirelva osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, padrunipesa, kaitseriiv, adapter ning muu tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik tulirelva kasutamiseks. Valerii Kiurul puuduvad Relvaseaduse § 34 järgi sätestatud relvaluba, Relvaseaduse § 32 järgi sätestatud relvasoetamisluba, ta pole vastavalt Relvaseaduse § 33 järgi relva registreerinud, ta rikkus Relvaseaduse § 45 järgi relva hoidmise üldnõudeid ja Relvaseaduse § 50 järgi relva ja laskemoona kandmise üldist korda. Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega pani Valerii Kiuru toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tunnistaja G K kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt teab ta, et isa andis 08.02.2020 politseile välja mingisuguse püssi. Kus see oli ja milline välja nägi, tema ei tea. Tema teada on neil majapidamises ainult vana vene päritolu õhupüss. Ta ei olnud teadlik, et neil on majapidamises ebaseaduslik relv. Ei tema ega Valerii Kiuru ei ole jahimehed ja relvaluba neil kummalgi ei ole. Samuti ei ole ta majapidamises näinud laskemoona. Süüdistatav Valerii Kiuru ütles, et ta ei ole kunagi relvi soetanud ja need, mis politsei otsimise käigus leidis võisid olla seal juba enne tema isa. Tol õhtul, kui politseinikud tema juurde tulid ja relva väljanõudmist nõudsid meenus talle, et tal kapi taga sahvri nurgas on üks relv, mille ta kunagi leidis. Sellest ei ole tulistatud 100 aastat või rohkem ja see on seal kirjas ka. Tema teada ei olnud tal kodus laskekõlbulikke relvi või nende olulisi osi, olid 6 ainult tühjad roostes torud. Ta sai need päranduseks koos taluga oma isa käest ja pole kindel, kas temagi nendest relvadest või relvaosadest midagi teadis. Ta mäletab, et tema isal oli jahipüss. Vallasasja hoiulevõtmise protokolli /tl 73/ alusel on 08.02.2020 xxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxx sahvrist/töötoast kaasa võetud KorS § 52 alusel sileraudne tulirelv nr 33607, mida on Asitõendi vaatlusprotokollis /tl 48-53/ vaadeldud ja mis on puidust kabaga, poltlukuga, ühe sileda relvarauaga tulirelva (lukuriivil metalli sisse pressitud number 33067). Ekspert on andnud arvamuse, et 7,62x54R kaliibrisest vintpüssist Mosin 1891-1930 tööstuslikult ümber ehitatud laskekõlblik 32-kaliibrine Frolov-i tüüpi sileraudne püss nr 33607 kuulub tulirelvade hulka. Läbiotsimisprotokolli /tl 41-47/ alusel otsiti 11.02.2020 läbi xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxx ja leiti esemed - padrunihülss 52mm, padrunihülss 69 mm, relva vintraud koos päästikumehhanismiga ПЧ9453 93 cm, vintpüssi puidust osa 115cm, kaheraudse jahipüssi relvaraud 74 cm, mida on Asitõendi vaatlusprotokollis /tl 54-58/ vaadeldud ja 12.05.2020 koostatud ekspertiisiaktis (akt nr 20E-TB0026) on ekspert andnud nende esemete kohta arvamuse: -padrunihüls 69 mm (majas esikus sissepääsuuksest paremal pool asuval riiulil, (tl 45 foto 3, 4), ekspertiisiks esitati üks käsitöönduslikult laetud laskekõlbmatu 16-kaliibrine sileraudse püssi padrun, mis kuulub tulirelva laskemoona hulka. 16-kaliibrilise silaraudse püssi padrun hävines katse käigus, kuid eksperdiarvamuse alusel on 16kaliibrilised sileraudse püssi padrunid ette nähtud laskmiseks kõikidest vastavakaliibrilistest siledaraudsetest tulirelvadest. Sama kaliibri padrunikestad on ette nähtud selle kaliibri padrunite valmistamiseks; -relva vintraud koos päästikumehhanismiga ПЧ9453 93 cm (aidahoones asuvas garaažiboksis asuva xxx xxxx pagasiruumist leitud, tl 46 foto 5, 6). Eksperdi arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin 1891/1930 nr ПЧ9453 osad – relvaraud lukuoja ja laega (vintpüssi puidust osa 115cm (leitud aida hoone panipaiga boksis asuva kirstu seest, tl 47 foto 7), kuuluvad tulirelva osade hulka. Relvaraud on esitatud kujul kasutuskõlbmatu; ülejäänud esitatud osad on vaatluse põhjal otsustades kasutuskõlblikud; -kaheraudne jahipüssi relvaraud 74 cm (aidahoone garaažiboksi lakast, tl 47 foto 8). Eksperdi arvamuse kohaselt teadmata mudeli kaheraudse sileraudse lahtimurtava püssi 16kaliibrised relvarauad kuuluvad tulirelvade osade hulka. Rauad on vaatluse põhjal otsustades kasutuskõlblikud; - padrunihüls 52mm (rehealuses osas töötoas sissekäigu paremal pool asuvast kapist leitud ülemisel riiulil asuvast papist karbist, tl 44 foto 1, 2). Relvaseaduse § 11 p 1 alusel on tulirelv relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. RelvS § 19 lg 1 p 5 alusel on tulirelvad piiratud tsiviilkäibega relvad. RelvS § 19 lg 3 alusel on piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid õigus soetada relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. RelvS § 2 alusel laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 21 lg 1 alusel on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, 7 lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 21 lg 1-1 ütleb, et tulirelva oluliste osadena käsitatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks. Riikliku teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel /tl 69-70/ ei ole ega ole olnud Valerii Kiurul relvaluba. Seega rikkus ta relvaseadust osas, mis näeb ette relvaloa olemasolu tulirelvade soetamiseks. Valerii Kiuru ei ole RelvS § 33 järgi relva registreerinud, ta rikkus RelvS § 45 sätestatud relva hoidmise üldnõudeid ja RelvS § 50 järgi tulirelva ja laskemoona kandmise üldist korda. Kohus leiab, et tõendid kinnitavad, et V.Kiuru hoidis oma elukohas süüdistuses nimetatud tulirelvi ja laskemoona. V.Kiuru ütlused selle kohta, kas ta teadis, et elamises on relvad, on vastuolulised. V.Kiuru on avaldanud, et ei teadnud, et kodus relvad on, need võisid seal talus juba olla sel ajal kui isa seal elas ja kas temagi neist teadis. Hiljem ütleb, et tema teada ei olnud tal kodus laskekõlbulikke relvi või nende olulisi osi, olid ainult tühjad roostes torud. Kohus leiab, et see näitab, et V.Kiuru teadis, et tal on kodus relvi ja nende osasid. Kohus leiab, et V.Kiurult ära võetud tulirelvad, nende osad ja laskemoon ei paistnud välja nagu need esemed oleks 100 aastat lihtsalt unustusehõlma vajunult seisnud. Ükski ese ei olnud kattunud tolmuga, need leiti lahtiselt riiulilt, auto pagasnikust. Ühe relva andis V.Kiuru ise välja. V.Kiuru sai aru, et need on relvad või relva osad ja kuigi tal ei olnud relvaluba, hoidis neid enda elamises. Sellega rikkus relvaseaduse sätteid. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et V.Kiuru tegevus täidab KarS § 418 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse külje. Kohus leiab, et V.Kiuru pani kuriteo toime kaudse tahlusega.. Kohus leiab, et politsei on meedias korraldanud pikalt iga-aastaseid ebaseaduslike relvade ära andmise kampaaniaid, mistõttu on võimalik öelda, et on üldteadaolev asjaolu, et relvade omamiseks on vajalik relvaluba. V.Kiurul ei olnud mitte ainult relvaosad vaid ka laskekõlbulik relv, mis näitab, et tema ütlused selle kohta, et kodus olid vaid roostetanud tühjad torud, ei ole kooskõlas kohtule esitatud teiste tõenditega. Seega V.Kiuru pidas võimalikuks, et ta ei tohi neid relvi omada, kuid ta ei taotlenud relvaluba ega andnud ka ebaseaduslikke relvi vabatahtlikult politseile välja enne tema pool toimunud läbiotsimist. Süüküsimus. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks V.Kiuru süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et V.Kiuru tegu täidab KarS § 418 lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja V.Kiuru on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb Valerii Kiurut karistada. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. 8 Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud - kohus leiab, et V.Kiuru süü ei ole suur, ta pani teo toime kaudse tahtlusega. V.Kiuru süü ei ole ka väike, sest ta käitles ebaseaduslikult mitmeid tulirelvi ja nende osi, laskemoona. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Valerii Kiuru on karistamata /tl 78/. Kohus leiab, et karistuse üldpreventiivseks eesmärgiks on signaal, et relvade käitlemisele kehtivaid reeleid tuleb täita. Relva võivad omada vaid isikud, kellel on relvaluba, mille saamiseks peavad olema täidetud kõik nõuded, mis peaks tagama, et relvaomanik on isik, kes suudab relva käidelda seaduslikult ega tekita relvaga teistele kahju. Kohus leiab, et V.Kiurut ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, sest V.Kiuru valduses oli mitmeid ebaseaduslikke relvi ja relvaosi, tema süü ei ole väike. Seega karistab kohus V.Kiurut vangistusega. Kohus leiab, et V.Kiurule kohtu poolt mõistetav vangistus on võimalik jätta tingimuslikult kohaldamata, sest V.Kiuru on kriminaalkorras karistamata, tema süü ei ole suur. TÕKENDIT ei ole kohaldatud. Valerii Kiuru on kahtlustatavana KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni peetud 08-10.02.2020 /tl 74-76/, s.o 3 päeva. Selles episoodis lõpetab kohus kriminaalmenetluse ja saadab kohtuotsuse nimetatud teo osas väärteomenetluse alustamise otsustamiseks Lääne Prefektuurile. Eelvangistuse arvestamine karistusaja hulka vastavalt KarS § 68 tuleb otsustada väärteomenetluses. TSIVIILHAGID. Kannatanu X.Y poolt on esitatud Valerii Kiuru vastu tsiviilhagid - varalise kahju nõudes summas 32.27 eurot /tl 30/ ja mittevaralise kahju nõudes summas 1500 eurot /tl 7-8/. Kuna kohus lõpetab V.Kiuru süüdistuses KarS § 264 lg 1 p 3 kriminaalmenetluse
lg 1 p 1 alusel, jätab kohus
lg 2 alusel tsiviilhagid läbi vaatamata.
-1 lg kohaselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras. ASITÕENDID. Kriminaalasja juures on koera lahangul koerast korjatud seitse haavlit /tl 33-34, 40/. Haavlid tuleb edastada peale kohtuotsuse jõustumist Lääne Prefektuurile. Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr 19/2020 (4.3-4/1319-1) kohaselt /tl 68/ on relvahoidlasse antud: 1)7,62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin 1891/1930 nr ПЧ9453 osad - relvarauda lukukoja ja laega, 2) 7,62x54R kaliibriline vintpüss Mosin 1891/1930 tööstuslikult ümber ehitatud 32-kaliibriline Frolov´i tüüpi sileraudne püss nr 33607, 2) kaheraudse siledaraudse lahtimurtava püssi 16-kaliibriline relvaraud, Nimetatud esemed tuleb konfiskeerida KarS § 421, § 83 lg 4 alusel ja käidelda vastavalt Relvaseaduses sätestatule. Relvahoidlas on hoiul 7,62x54Rkaliibirilise vintpüssi kest, mis tuleb
MENETLUSKULUD. Kohus mõistab V.Kiuru süüdi ühes kuriteoepisoodis ja ühes kuriteoepisoodis lõpetab menetluse
lg 1, § 199 lg 1 p 1 alusel.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 9
lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik.
lg 2 kohaselt kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ja materjalid saadetakse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega, võib nende menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt
Vastavalt
lg 1 p 2 tuleb Valerii Kiurult kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 876 eurot (1,5 * 584).
lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ja käesolevas menetluses on tulirelva ekspertiisi tasu 420 eurot /tl 67/, mis tuleb V.Kiurult välja mõista. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt
Kaitsjale advokaat Lembit Nirgi Valerii Kiuru kaitsmise eest hüvitatud tasu ja kulud on 119,40 eurot /tl 16-17/, 150 eurot /tl 89/, 499,20 eurot /tl 118-121/, kokku 768,60 eurot. Kaitsja ei ole tasutaotlustes välja toonud, milline aeg kummagi kuriteoepisoodiga seoses kaitsetegevuseks kulus, seega hindab kohus seda ise. Kohus leiab, et arvestades proportsionaalselt nii isikuliste kui dokumentaalsete tõendite hulka, lahendamist vajavaid õiguslikke küsimusi, jaotuvad kaitsja tasu ja kulud võrdselt mõlema episoodi vahel. Seega mõistab kohus V.Kiurult välja 384,30 eurot. Kuna kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik alates eeluurimisel kriminaaltoimiku tutvustamisest, aga väärteomenetluses kaitsja osavõtt kohustuslik ei ole, jätab kohus pool kaitsjatasust, s.o 384,30 eurot riigi kanda. Valerii Kiurult riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1680,30 eurot. Riigi kanda jäävad kaitsjatasu ja -kulud 384,30 eurot.
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kannatanu X.Y esindaja advokaat J-L.Ottis on esitanud menetluskulude nimekirjad /tl 87-88, 97-100/. V.Kiurult palutakse X.Y kasuks välja mõista 08.07.2020 taotluses 830 eurot (õigusabikulud 630 eurot, riigilõiv 200 eurot) ja 03.11.2020 taotluses 996 eurot, kokku 1826 eurot.
lg 5 kohaselt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. Valitud kaitsjale makstud tasu 1626 eurot tuleb kannatanule X.Yle hüvitada riigieelarve vahenditest. Tsiviilhagilt on tasunud riigilõivu 200 eurot Sirel&Pratnerid /tl 15/.
MS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ja käesolevas menetluses on koera lahangu tasu 32 eurot /tl 39/. Kohus selles episoodis lõpetab menetluse
lg 1, § 199 lg 1 p 1 alusel ja see kulu oleks tekkinud ka väärteomenetluses, seega jääb selle kulu kandmine otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. 10 Taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Süüdistatava kaitsja Lembit Nirgi on 02.11.2020 esitanud taotluse V.Kiurule süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks vahi all viibitud 3 päeva eest summas 148,59 eurot ja lisaks määrata süüdistatavale õiglane hüvitis /tl 91-92/. V.Kiuru oli kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinni peetud 8-10.02.2020 /tl 74-76/ seoses kahtlustusega KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Selles episoodis lõpetab kohus V.Kiuru suhtes kriminaalmenetluse
Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 3 sätestab - kui isikule tekitati kriminaalmenetluses kahju käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses ja pärast kriminaalmenetluse lõpetamist
lõike 1 punkti 1 alusel alustati tema suhtes sama teoga seoses väärteomenetlust, mis lõpetati käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel, on isikul õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist. Nimetatud seadusesätte alusel jätab kohus taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata, sest taotlus on võimalik esitada ja lahendada peale väärteomenetluse tulemuste selgumist. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.