Obsah (7)

§ 2§ 25§ 24§ 34§ 39§ 37§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6054 Tsiviilasi M K avaldus võlgade ümberkujundamiseks

§ 2lg-s 1 on võlgade ümberkujundamise meetmete loetelus kasutatud sidesõna „või“.

Sidesõna „või“ on õiguses välistava tähendusega. See tähendab seda, et võlgade ümberkujundamise menetluses saab korraga kasutada ainult üht

§ 2

lg-s 1 toodud meetmetest ehk võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kas: kohustuse täitmise tähtaja pikendamise või kohustuse osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Lähtuvalt

§ 2

lg 1 sõnastusest ei ole ümberkujundamiskavaga võimalik võimaldada võlgnikule samaaegselt nii kohustuse osadena täitmist kui selle vähendamist või nii kohustuse täitmise tähtaja pikendamist kui kohustuse vähendamist.

§ 2

lg 2 kohaselt on võimalik täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist võimaldada vaid elatisenõuete ning tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuete puhul. Ümberkujundamiskava tuleb jätta esitatud kujul kinnitamata. Võlausaldaja on nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega allpool toodud tingimuste alusel. Võlausaldaja on nõus: -kõrvalnõuete vähendamisega 50% ulatuses, kuid põhinõue jääb vähendamata või -pikendada võlgniku kohustuste täitmise tähtaeg kuni kaheks aastaks (24 kuud) või -pikendada võlgniku kohustuste täitmise tähtaeg kuni viieks aastaks (60 kuud), juhul kui nõue on jagatud igakuisteks võrdseteks osamakseteks. PlusPlus Capital AS-nõustub kavas pakutud täitmisega TF Bank- on nõus võla ümberkujundamisega kavas toodud viisil. 8. Seoses võlausaldajate seisukohtadega andis kohus

§ 25

lg 2 aluselt 12.08.2020 võlgnikule võimaluse ja tähtaja kava muutmiseks ja täiendamiseks. Kohus selgitas, et uue kava esitamiselsaabumisel küsib kohus taaskord võlausaldajatelt seisukoha

§ 25

lg 2 2.lause alusel ja lahendab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise

§ 24-25 alusel.

Avaldaja ei ole uut kava esitanud. 5 9. Nõustaja esitas 19.08.2020 arvamuse. Võlausaldajate soov, et võlgnikud täidaksid võetud kohustused võimalikult suures ulatuses, on mõistetav. Nõus ei saa olla võlausaldajate hinnanguga, et ümberkujundamiskava koostamisel ei ole võlausaldajate huvidega arvestatud. Võlgade ümberkujundamise kavale hinnangu andmisel ei saa lähtuda nõuete rahuldamise ulatusest ning väita, et nõuete (sh. põhinõuete) vähendamine on tingimata võlausaldajate huvidega vastuolus. Võlgade ümberkujundamise menetlus on alternatiiviks pankrotimenetlusele. Hinnates seda, kas nõuete vähendamine võib olla võlausaldajate huvidega vastuolus, tuleb lähtuda sellest, kas võlausaldajate nõudeid oleks võlgniku pankroti korral võimalik rahuldada suuremas ulatuses. See põhimõte sisaldub nii seaduses (

§ 24lg 4), seaduse seletuskirjas kui Riigikohtu lahendites (3-2-1-70-15 p.

21; 3-2-1-28-13 p.13). Võlgade vähendamise ulatus ei ole seadusega piiratud (3-2-1-28-13 p.16). Seaduse seletuskirja kohaselt ei saa võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Ümberkujundamise tulemusena peab isik suutma vähemalt osaliselt oma võlad tasuda (3-2-1-28-13 p.13). Seega ei saa võlgade vähendamise ulatust arvestades öelda, et ümberkujundamiskava on võlausaldajate huvidega vastuolus või et põhiosa vähendamine ei saa olla kooskõlas võlausaldajate õigustatud huvidega. Hinnangu andmisel võlausaldajate huvidega arvestamise osas saab olla aluseks võrdlus nõuete rahuldamise ulatusega võlgniku pankroti korral. Võrdlusandmed pankrotimenetlusega on toodud ümberkujundamiskava selgituste punktis 4 selleks, et võlausaldajatel oleks võimalik olukorda hinnata. Kahjuks ei ole vastuväiteid esitanud võlausaldajad ilmselt kava selgitustele tähelepanu pööranud ega ole kaalunud, kas on menetlusi (pankrot, täitemenetlus), mis võimaldaks nõudeid rahuldada suuremas ulatuses kui ümberkujundamiskavaga välja on pakutud. Võlgniku maksevõimet arvesse võttes on selleks, et täita võlausaldajate nõuded võimalikult suures ulatuses, pikendatud kava täitmise tähtaega kuue aastani. Seadus ei sätesta ümberkujundamiskava täitmise tähtaega, kuid arvestades võrdlust nõuete rahuldamise ulatusega võlgniku võimaliku pankroti korral, on ka ümberkujundamiskava täitmise tähtaja määramisel asjakohane võrdlus pankrotimenetluse ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetluse keskmise kestusega. Sellest võrdlusest lähtudes on kuueaastane tähtaeg igati põhjendatud ja mõistlik. Selleks, et võlgade ümberkujundamise tulemusena saaks võlgnik makseraskused ületada, peab ümberkujundamiskava olema koostatud võlgniku maksevõimet arvestades: kava täitmine peab olema võlgnikule jõukohane. Võlgniku maksevõimet puudutavad andmed on toodud ümberkujundamiskava selgituste punktis 3. Tehes ettepanekuid, mille kohaselt võlgnikul tuleks võlgade ümberkujundamisel täita nõuded suuremas ulatuses (Eesti Inkasso, Holm Bank, Swedbank, Bondora) ja lühema ajaga (OK Incure, Eesti Inkasso, Bondora), ei arvesta võlausaldajad, et sellisel juhul ei oleks kava täitmine võlgnikule jõukohane ja võlgade ümberkujundamine ei võimaldaks täita seadusest tulenevat eesmärki. Ümberkujundamiskava alusel on võlgnik igakuuliselt valmis võlgnevuste katteks loovutama poole oma sissetulekust, mis on oluliselt rohkem, kui seaduse kohaselt tema sissetulekutest arestimisele kuuluks. Nõustaja hinnangul ei ole võimalik kavakohaseid makseid võlausaldajatele suurendada ilma, et kava täitmine võlgnikule üle jõu käivaks muutuks. Kava täitmise tähtaja pikendamist ükski vastuväite esitanud võlausaldajatest ei taotle.

§ 2

lõikes 1 on toodud loetelu võimalustest, mis on võlgnikule võlgade ümberkujundamisel kättesaadavad. Neid võimalusi on võimalik kasutada üksteisega koostoimes, mitte vaid ühte korraga. Kohustuste vähendamine, osadena täitmine ja tähtaja pikendamine on ümberkujundamisabinõud, mille samaaegne kasutamine on kohtupraktikas laialt levinud. Sellise praktika seaduspärasust on kinnitanud ka Riigikohus (3-2-1-28-13 p. 16), pidades lubatuks korraga nii kohustuse täitmise tähtaja pikendamist kui kohustuste vähendamist. Erandid, mille puhul ei lubata kasutada kõiki kolme võimalust, vaid üksnes tähtaja pikendamist ja osadena täitmist, on toodud

§ 2lõikes 2 (õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise ja elatisnõuded).

AS Swedbank esindaja on ainsa võlausaldajana tõstatanud küsimuse võlgniku sissetuleku suuruse kontrollimatusest. Seejuures peab märkima, et nii võlgniku, kui tema abikaasa sissetulekud laekuvad juba aastaid AS Swedbank kontodele ja andmed on pangale kättesaadavad. Ümberkujundamiskava koostamise eel kontrollis nõustaja andmeid võlgniku tegeliku sissetuleku suuruse kohta. Keskmine töötasu OÜ-st xxxx oli kava koostamisele eelnenud kuue kuu jooksul 786,72 eurot. Vastavad andmed 6 on märgitud ümberkujundamiskava selgituste punktis 3. Abikaasa sissetulekuks on võlgnik varanimekirjas märkinud pikema aja hinnangulise keskmisena 1200 eurot. 2020.a. I p/a keskmine on sellest kõrgem, ulatudes 1506,49 euroni. AS Swedbank on avaldanud kahtlust, et makseraskused ei tekkinud 2016.aastal. Võlgnik kinnitab siiski, et makseraskused tekkisid 2016.a., enne seda sai ta võetud kohustuste täitmisega hakkama. Pangakonto väljavõtteid kontrollides ilmnes, et A K sissetulek vähenes 2016 suvel enne töökoha vahetust ca 20 % võrra: kui esimese viie kuu keskmine töötasu oli 1237,17 €, siis juuni, juuli ja augusti keskmine (koos haigustasuga) 983,47 €. M Ka töötasu oli 2016 keskmiselt 482,10 eurot ja püsis üsna stabiilsena kogu aasta vältel. M Ka võlgade ümberkujundamise kavale esitas vastuväideteid kuus võlausaldajat kümnest (60%), kelle nõuded moodustasid 71 % nõuete üldsummast. Ümberkujundatavad nõuded on tagatiseta. Vastuväiteid esitanud võlausaldajad soovivad, et võlgnik täidaks kohustused suuremas ulatuses ja lühema aja jooksul, kuid see ei ole võlgniku maksevõimet arvestades võimalik. Kavaga on võlausaldajaid koheldud võrdselt: kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded jäävad täitmata ja põhinõuded täidetakse 75% ulatuses. Võlgniku pankroti korral ei oleks võimalik võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses rahuldada. Nõustaja hinnangul on võimalik esitatud ümberkujundamiskava

§ 24lg 3 alusel kinnitada. 10. Kohtuistungile ilmunud AS Plus

Plus Capital esindajal ei ole esitatud kava kinnitamiseks vastuväiteid. Kohtuistungile ilmunud võlausaldaja AS Swedbank, kes leidis, võlgnik suudab

1. aastaga põhiosa ära tasuda, on valmis loobuma intressidest ja kõrvalnõuetest ja on nõus tähtaja pikendamisega. Nõustaja märgib, et ka kava pikendamisel
2. aastale, ei saaks põhinõuded tasutud mitte 100%, vaid 87%. Kava pikendamise puutuvalt ei ole mitmed võlausaldajad olnud nõus isegi kuue aastagagi. Paljud võlausaldajad tuginevad vastuväites

§ 2lg 1, et see ei võimalda samaaegselt mitme võimaluse kasutamist.

Mitmed võlausaldajad on vastu, sest kavas on kasutatud mitut meedet. Nõustaja märgib, et selles lõikes on kasutatud sõna „või“. Mitme meetme praktika kasutamine on laialdane meede ja seda on lubanud ka riigikohus oma lahendis 3-2-1-28-13 p

1. Avaldaja ise selgitas, et tema töötasu ajutine suurenemine võrreldes kavas märgituga on tingitud sellest, et iga kolme kuu tagant tasutakse ületunnid, mida on teinud nii tema kui ka abikaasa.
2. Istungijärgselt võlgniku poolt täiendavalt esitatud kontoväljavõtete baasil on AS Swedbank jätkuvalt seisukohal, et kava ei saa kinnitada, kuna avaldaja töötasu on pigem 700, mitte kavas märgitud 750 eurot. Kuna avaldaja ei saa loota mittepüsiva iseloomuga (ületunnitöö, preemia) lisatasudele, siis võlausaldaja kahtlus, et võlgnik ei ole suuteline kava täitma, pigem süvenes. Teised istungijärgselt seisukohti avaldanud võlausaldajad jäid varasemalt avaldatu juurde. Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud avalduse, tõendite ja seisukohtadega, leiab, et avaldus on põhjendatud ning ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (

) § 5 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 järgi menetleb kohus käesolevat tsiviilasja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kohus nõustub kõigi nõustaja poolt 19.08.2020 seisukohas antud selgitustega (määruse p. 9) ja ei pea menetlusökonoomiliselt neid vajalikuks siinkohal korrata.
2. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalus ümber kujundada võlad, ületada makseraskused, vältida pankrotimenetlust, õppida toime tulema tulevikus tekkivate finantskohustustega ja taastada oma maksevõime. Seejuures tuleb arvestada ka võlausaldajate õigustatud huve. 7 15.

§ 24

lg-te 1-3 järgi kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

1. Kohus leiab, et kava kinnitamisega on arvestatud menetlusosaliste huve. Võlgniku huvi on oma eluga, küll tugevalt piiratud majandusliku võimekusena lähima
2. aasta jooksul, edasi minna. Võlausaldajate huvid on saada oma nõuded võimalikult suures ulatuses täidetud. Ümberkujundamise menetlusse lubamine ei eelda seda, et nõuded saavad 100% täidetud. Seda ei saa eeldada mistahes (ajutise või püsiva) maksejõuetusmenetluse puhul ning antud juhul on nõustaja veenvalt selgitanud nii kavas (kava p 3 ja p 4) kui ka täiendavas seisukohas, miks ja kuidas on võlgade ümberkujundamise raames suurem tõenäosus nõuete suuremas mahus täitmiseks, kui need seda oleks pankrotimenetluse raames. 16.
3. Kava selgituse kohaselt võlgniku sissetulek ei võimalda mõistliku aja jooksul võlausaldajate nõudeid tervikuna täita. Tema viimase 6 kuu keskmine sissetulek oli 786,70 eurot (töötasu). Pankroti vältimiseks on võlgnik valmis loovutama võlausaldajate nõuete täitmiseks 400 eurot kuus. Sellega on võimalik kuue aasta jooksul täita 75% võlausaldajate põhinõuetest. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kohustuste vähendamine toimub kõrvalnõuete arvel (kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded jäävad täitmata) ja põhinõuded täidetakse 75%-liselt kõikide võlausaldajate osas. Nõuete täitmise tähtaega on kavaga pikendatud 72-kuuni. Erandina täidetakse kõige väiksem (Eesti Inkasso) nõue 18 kuuga, et vältida ebamõistlikult väikeste kuumaksete tasumist pika aja jooksul. 16.
4. Võrdluses võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatusega võlgniku pankrotimenetluse korral on nõustaja analüüsinud võlgniku maksevõimekust sissetulekute ja vara baasil. Võlgniku sissetulek on keskmiselt 787 eurot/kuus. Sissetulekust kuulub arestimisele (TMS § 132 alusel) 135 eurot/kuus, kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgnevuste katteks loovutada sellest 75% ehk 101,50 eurot/kuus. Võlgniku abikaasa nimel on korter xxxx, hinnangulise väärtusega 8500 eurot (ühisvara). Võlgniku sissetulekutest koguneks pankrotimenetluse ajal 1620 (12x135) eurot ja ühisvara (abielu kestel soetatud vara) jagamisel ning müügil kuni 4250 eurot, millest tuleks katta pankrotimenetluse kulud. Kohustustest vabastamise 5-aastase perioodi jooksul laekuks võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks ca 6090 eurot (60x101,50). Kokku võiks võlgniku pankroti korral koguneda võlausaldajate nõuete katteks ca 11000 eurot. 16.
5. Ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasub võlgnik võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku ca 28 900 euro. Seega saavad kava kinnitamisel võlausaldajate nõuded rahuldatud pankroti- ja sellele järgneva võlgadest vabastamise menetlusega võrreldes oluliselt suuremas ulatuses ja seda ka sel juhul, kui arvestada kohustustest vabastamise perioodi seitsmele aastale pikendamise võimalusega. Kohus nõustub nõustaja selgitusega, et AS Swedbank vastuseis on mõneti vastuoluline. Kui pank leiab, et 6 aasta peale planeeritud igakuiselt 400 euro tasumine ei ole reaalne, siis on arusaamatu kui leitakse, et 7 aasta jooksul kuumakse 460 eurot oleks avaldajale jõukohane.
6. Lisaks eeltoodud matemaatilisele analüüsile, ei saa kohus jätta kõrvale ka inimlikku mõõdet. Paraku on pankrotis olemine stigmatiseeriv. On kahetsusväärne tegelikkus, et iga neljas võlgnik on kohustuste 8 vabastamise menetluse raame aruannetes märkinud, et uus potentsiaalne tööandja on leidnud võimalusi pankrotis olemisest kuulmisel töösuhet mitte sõlmida. Kohus võib kogemuslikult kinnitada, et pankrotimenetluse raames võlgnikud teevad
7. aastase kohustustest vabastamise menetluse perioodil pigem üsna vähe tõsiseid pingutusi oma nõuete täitmiseks. Eeltoodut silmas pidades on võlausaldajate huvid kindlasti tulemuslikumalt kaetud 6 aasta pärast nõude 75% -se täitmisega, selmet saada pankrotimenetluse järjena toimuvas kohustustest vabastamise menetluse raames 5 aasta pärast täitmist väljakujunenud kohtupraktika kohaselt 10-15%. Antud juhul puudub kohtul alus kahelda selles, et avaldaja on oma senise elu minetustest õppust võtnud. Kohtu hinnangul on kava täitmine reaalne- võlgnikul on töökoht, teadmised ja puuduvad lapsed, kelle ülalpidamiskuludega tuleks osana sissetulekust nn kohustuslikult arvestada. St et võlgnikul on võimalik maksimaalselt panustada.
8. Kohus nõustub nõustaja seisukohaga, et antud kavas ümberkujundamiseks esitatud nõuete puhul võib üheaegselt kasutada kõiki lubatud meetmeid. Põhinõuete rahuldamine 75% ulatuses (ja tasumine 72 kuu jooksul) ei ole kohtu hinnangul võlausaldajate huve liigselt kahjustatav. Võlgade ümberkujundamine ei tähenda võlgadest vabastamist automaatselt võlgniku puhul, kes on raskes majanduslikus olukorras. Menetluse eesmärgiks on võlgadest vabastamine ja kahtlemata selleks peab võlgnik tegema kõik endast oleneva ja näitama, et tema käitumine on muutunud vastutustundlikumaks. Võlgnikul on kohtu hinnangul piisavalt lai hariduslik baas erinevatel elualadel tegelemiseks vastavalt sellele, kus aja jooksul oleks võimalik teenida suurimat võimalikku sissetulekut. Ajal, kui maailmas on juba kuid kestnud koroona epideemiast tingitud riigi majanduslikus olukorras tuntavad muutused, on hästi kui võlgnikul üldse on võimalus jätkuvalt tööl käia ja tulu teenida.
9. Võlausaldajate kavaga mittenõustumine on ootuspärane, kuid kava kinnitamise võimalikkus ei sõltu sellest, et võlausaldajad ei saa selle järgi kogu nõude täitmist. Seadusandja ei oleks sellist menetlusvõimalust ellu kutsunud, kui leida, et iga võlausaldaja nõue peab mistahes hinnaga ja mistahes objektiivsetest asjaoludest sõltumatult saama alati 100% täidetud. Riigikohus on leidnud (3-2-1-28-13 p 16), et raskustesse sattunud isiku huvid on võrreldes võlausaldaja huvidega mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Kavaga saavad nõustaja kinnitusel võlausaldajate huvid 2,5 korda suuremas ulatuses paremini täidetud võrreldes pankrotimenetlusega. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks nõustuda AS Swedbank ettepanekuga pikendada kava täitmist 7 aastale. Kohus leiab, et ümberkujundamiskava kinnitamine aitab võlgnikul ajutistest makseraskustest välja tulla. 20.Kuna kava kinnitamise menetlus on viibinud planeeritust pikemaks, siis kavas märgitud iga-aastane maksetähtaeg 01.
10. enam ei realiseeru, mistõttu kohus märgib, et kavajärgsed maksed tuleb teha igakuuliselt küll 1.seks kuupäevaks, kuid esimene makse tuleb teha kava kinnitava määruse jõustumisele järgneva täiskuu 01.-sel kuupäeval. 21.

§ 24

lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (

§ 34

). Võlgnik peab esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tähtpäevaks. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus võlgade ümberkujundamise kava tühistada (

§ 39lg 2 p 6).

22.Kohus selgitab, et

§ 37

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. 9 Menetluskulud 23.

§ 8lg 1 ja Ts

MS § 172 lg 7 teise lause järgi jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Nõustaja tasu katteks on avaldaja teinud ettemakse kohtu deposiitkontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann kohtunik 10