Obsah (6)

§ 163§ 403§ 230§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-12800 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J. M. hagi A. S. vastu elatise nõude

§ 163lg 1, § 164 lg 1.

1. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD
2. J. M. esitas seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi A. S. vastu elatise nõudes. Hageja igakuised kulutused moodustavad 391 eurot (sh eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused transpordile 45 eurot, sidekulud 7 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 89 eurot ja rõivastelejalatsitele 30 eurot). Hageja palus välja mõista kostjalt alates 01.09.2020 elatis J. M. kasuks summas 100 eurot kuus. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
3. 16.09.2020 esitas hageja seaduslik esindaja seisukoha kostja 14.09.2020 vastusele. Hageja esindaja esitas järgmised vastuväited: • Hageja elab isa juures kohtuotsuse alusel (tsiviilasi number 2-14-54432) • Kostja tütrega ei suhtle, ise ei helista praktiliselt kunagi, ei võta osa tema elust ja ülalpidamisest. Raha annab ainult kui tütar helistab ja ise küsib. Kahe aasta jooksul on ta teinud ülekandeid tütrele kokku 125 eurot (ülekandeid oli tehtud 6 korda) • 02.09.2020 oli telefoni teel vestlus A.ga, et oli juttu kohtusse pöördumisest ja elatise summast 100 euro kuus. Kostja ütles, et ta kõik saab aru ja nõus. • Peale J. on hageja esindajal veel 1,7-aastane poeg A., tema abikaasa K. M. hetkel ei tööta, ta on lapsehoolduspuhkusel. • Kompromissiga ei ole nõus, soovib saada 100 euro kuus alates 01.09.2020, nagu oli suuliselt kokku lepitud. 21.10.2020 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule pangakonto väljavõtte 1 aasta sissetulekute kohta. KOSTJA VASTUS
4. Kostja esitas 14.09.2020 kohtule vastuse, milles nõustus hagiga osaliselt, summas 50 eurot kuus. Kostja sissetulekud ei võimalda maksta elatist seadusega ettenähtud ulatuses, kostja ülalpidamisel on veel 4 alaealist ja 1 täisealine laps (veel 1 täisealine laps elab eraldi), tema elukaaslane on töötu. Elavad üürikorteris. Hagejaga on tal suhted head, hageja elab oma isa juures pooltevahelise kokkuleppe alusel, kostja on nõus maksma elatist alates 01.10.2020 summas 50 eurot kuus. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. ASJA EDASINE KÄIK
5. Kohus teatas 22.10.2020 menetlusosalistele, et vastavalt

§ 403

lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 05.11.

1. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 16.11.2020 kohtu kantselei kaudu. Menetlusosalised kohtule täiendavaid avaldusi, taotlusi, täiendusi ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2
2. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seaduse (

) § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest nähtub, et A. S. ja S. M. on alaealise lapse J. M. vanemad, seega on S. M. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Viru Maakohtu 27.02.2015.a määrusest nr. 2-14-54432 nähtub, et pooltevahelise kokkuleppe (kompromissi) alusel on kindlaks määratud alaealise lapse J. elukoht oma isa S. M.i juurde, samuti on kindlaks määratud J. ja tema ema A. S. vaheline suhtlemiskord.

1. Tulenevalt PKS § 96 on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning PKS § 97 lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär
2. aastal moodustab 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot. hageja seaduslik esindaja palus kostjalt välja mõista elatise summas 100 eurot kuus, so oluliselt väiksemas, kui seadusega ettenähtud ulatuses.
3. Kostja tunnistas hagi osaliselt, summas 50 eurot kuus ning märkis, et tal puuduvad rahalised vahendid elatise maksmiseks suuremas ulatuses. Kostja ülalpidamisel on veel 4 alaealist last (alaealine tütar J. sündinud xx.xx.2005, pojad J. sündinud xx.xx.2010, A. sündinud xx.xx.2015 ja R. sündinud xx.xx.2017). Kostja töötab Noorus Spa Hotellis, tema töötasu on 540 eurot kuus (neto). Vara puudub, elavad üürikorteris. Elukaaslane, kes on 4 alaealise lapse isa, on töötu.
4. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Kuivõrd PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, leiab kohus, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja nõuab elatist summas 100 eurot kuus. 9.

§ 230

lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus tegi hageja seadusliku esindaja ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringu Maksu- ja Tolliametile, samuti Sotsiaalkindlustusametile.

1. Maksu- ja Tolliameti 22.10.2020 vastuste kohaselt moodustas hageja seadusliku esindaja S. M.i neto-sissetulek ajavahemikul 01.10.2019-30.09.2020 kokku 6 467,42 eurot, so keskmiselt 538,92 eurot kuus. Kostja A. S. neto-sissetulek moodustas ajavahemikul 01.10.2019-30.09.2020 kokku 6 296,89 eurot, so keskmiselt 527,74 eurot kuus. Seega võib öelda, et hageja seadusliku esindaja ja kostja sissetulekud töötasuna on võrdsed. Hageja seadusliku esindaja poolt esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt moodustasid tema 1 aasta sissetulekud 6 298,15 eurot. 3 Sotsiaalkindlustusameti 29.10.2020 vastuse kohaselt on S. M.ile määratud peretoetus summas 60 eurot kuus; A. S.le on määratud peretoetus kogusummas 658,36 eurot. Ülaltoodust tulenevalt moodustab hageja seadusliku esindaja S. M.i 1 kuu keskmine sissetulek 598,95 eurot (538,95+60); tema ülalpidamisel on 2 alaealist last, seega moodustab keskmine sissetulek 1 inimese kohta 199,65 eurot kuus (598,95/3). Kostja A. S. 1 kuu keskmine sissetulek moodustab 1 186,10 eurot (527,74+658,76); tema ülalpidamisel on 4 alaealist last, seega moodustab keskmine sissetulek 1 inimese kohta 237,22 eurot kuus (1186,10/5).
2. Kostja sõnul on tema ülalpidamisel lisaks neljale alaealisele lapsele ka üks täiskasvanud laps, poeg O., kes on töötu ja elab koos kostjaga. Kostja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et poeg õpiks, O. on 19-aastane, seega puudub kostjal tema õpib ülalpidamise kohustus. Asjaolu, et kostja peab üleval enda täisealist last, on kostja vaba tahe ning ei oma tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel. Samuti ei oma sisulist tähtsust asjaolu, et kostja elukaaslane on töötu, kuna täisealisel isikul on kohustus endale tööd leida ning ennast ja oma alaealisi lapsi üleval pidada. Samuti ei saa kohus arvesse võtta laenukohustusi, kuna see ei vabasta elatise maksmise kohustusest. Kohus pidas vajalikuks kontrollida hageja seadusliku esindaja ja kostja majanduslikku seisundit ning tuvastas, et sõidukid ja kinnisvara pooltel puuduvad.
3. Kuigi kostja ei esitanud taotlust elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel, viitas ta sellele, et tal ei ole võimalust maksta elatise hageja poolt nõutud ulatuses, kuna tema ülalpidamisel on veel 4 alaealist last. Seega loeb kohus antud väidet kui kaudset taotlust elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel (teiste laste olemasolu). PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
4. Tsiviilasjas nr 2-16-2343 (p 13) leidis Riigikohus, et „Arvestades sellega, et kostjal on nelja lapse ülalpidamise kohustus, tuleks kohtutel selgeks teha kostja võimalused elatist tasuda. Riigikohus on varem asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Samas ei tähenda Riigikohtu varasem seisukoht, et nelja lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt kahe palga alammäära suurust töötasu. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. Kui kostja neid andmeid omal algatusel ei esita, on kohtul võimalik tõendeid koguda

§ 230lg-te 3-6 alusel.

Selle sätte alusel tõendite kogumist peab kolleegium mõistlikuks ka olukorras, kus hagejad viitavad sellele, et kostja varjab oma tegelikke tulusid.“

1. Kostja väitel ei ole ta võimeline maksma hageja ülalpidamiseks elatist hageja poolt nõutud ulatuses, kostja on võimeline maksma elatist summas 50 eurot kuus. Kohus, võttes arvesse kostjal 4 veel 4 alaealise lapse olemasolu, leiab, et on alus PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks. Samas märgib kohus, et PKS § 102 lg 2 mõttest tulenevalt on kostjal kohustus käsutada temal olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, seega, kui kostja annab ülalpidamist neljale temaga koos elavale lapsele, on tal kohustus anda ülalpidamist ka temast eraldi elavale lapsele, so hagejale. Kohus, võrreldes hageja seadusliku esindaja ja kostja varalist seisundit, sissetulekute suurust ning võttes arvesse alaealiste ülalpeetavate arvu, peab põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt, summas 80 eurot kuus. Kohus lähtub antud summa määramisel sellest, et sellise elatise summa puhul jääks nii hageja seadusliku esindaja kui ka kostja igakuine keskmine sissetulek enam-vähem ühesse suurusjärku, moodustades 1 inimese kohta keskmiselt 220 eurot kuus (hageja seaduslikul esindajal 598,95+80=678,95/3=226 eurot; kostjal 1186,10-80=1106,10/5=221 eurot), st et hageja ja kostja teised alaealised lapsed oleksid varaliselt ühetaoliselt kindlustatud.
2. Kohus mõistab kostjalt A. S.lt hageja J. M. kasuks välja elatise alates 01.09.2020 summas 80 eurot kuus kuni J. M. (sünd. xx.xx.2006) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.
3. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (

§ 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.

Menetluskulude jaotus 16.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt

§ 164lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

17. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt

§ 163lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 5