3-15-3115/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-3115 Otsuse kuupäev

1. märts 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi XX kaebus Tallinna Vangla vastu tekitatud varalise kahju hüvitamiseks või kohustava ettekirjutuse tegemiseks (väljastada kaebajale kadunud sokid ja aluspüksid) Asja läbivaatamine lihtmenetluses Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla Resolutsioon
2. Rahuldada XX kaebus.
3. Mõista Tallinna Vanglalt XX kasuks välja hüvitis 20,15 eurot.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. aprill
6. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. Vahistatu XX Tallinna Vanglasse saabudes 02.09.2015 kajastus tema isiklike asjade nimekirjas 4 paari sokke ja 4 paari aluspesu. 14.09.2015 muutus tema staatus vahistatust kinnipeetavaks. 30.09.2015 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse saabudes avastas XX, et tema hinnangul on puudu 3 paari sokke ja 3 paari aluspesu. Ta esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis esemete väärtuse hüvitamist. Tallinna Vangla jättis taotluse 08.12.2015 otsusega nr 5-37/15/274-3 rahuldamata.
8. 14.12.2015 saabus Tartu Halduskohtusse XX kaebus, milles ta nõuab 3 paari sokkide ja 3 paari aluspesu tagastamist või nende väärtuse hüvitamiseks summas 20,15 eurot. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel. 28.12.2015 saabusid kohtusse kaebuse täiendused. 1
9. Tartu Halduskohus rahuldas 29.12.2015 kaebaja menetlusabi taotluse, võttis kaebuse menetlusse ning andis Tallinna Vanglale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.
10. Tallinna Vangla palub oma 19.01.2016 kirjalikus vastuses kaebusele jätta see rahuldamata.
11. 04.02.2016 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele lihtmenetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 29.02.2016 ning teatas, et asjas tehakse kohtuotsus teatavaks 28.03.
13. Tartu Halduskohtusse saabusid 22.02.2016 kaebaja täiendavad seisukohad. Kaebuse põhjendused
14. XX selgitab, et Tallinna Vanglasse saabudes oli tal 4 paari sokke ja 4 paari aluspesu, kuid süüdimõistetuks saades võeti temalt koos kõigi isiklike riietega ära 3 paari sokke ja 3 paari aluspükse. Paar nädalat hiljem, kui teda Tartu Vanglasse etapeeriti, sai ta teada, et tal on ainult üks paar sokke ja aluspükse ehk ainult need, mis tal jalas olid. Kuna ta vahepeal Tallinna Vanglast väljaspool ei käinud, oleksid pidanud asjad endiselt Tallinna Vangla laos olema. XX märgib, et Tallinna Vangla vastuvõtuosakonnas kontrolliti asju tema juuresolekul ja võrreldi nimekirjaga ning siis oli kõik alles. Pärast kontrollimist tõsteti tema isiklikud asjad (sh sokid ja aluspesu) kilekotti ja seoti kinni nööriga, mille küljes oli tema nimega silt. Seejärel viidi ta vormiriideid saama ning paigutati kambrisse nr
15. Kaebaja sõnul pöördus ta vahemikus 14.09.2015 – 30.09.2015 inspektor-kontaktisiku poole selle probleemiga ning esitas muuhulgas ka laost asjade väljastamise taotluse. Tallinna Vanglast lahkudes plommitud koti sisu kontrollida ta ei saanud, kuid talle öeldi, et seal on kõik tema isiklikud asjad. Kaebaja toob ka välja, et tema hinnangul ei kajastu Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis kõik vanglale esitatud taotlused. XX nõuab asjade tagastamist või nende väärtuse hüvitamist summas 20,15 eurot. Vastustaja vastuväited
16. Kaebaja viibis 17.08.2015 - 02.09.2015 Lääne Prefektuuri Rapla kambris ning 02.09.2015 – 30.09.2015 Tallinna Vanglas, kust isik 30.09.2015 paigutati Tartu Vanglasse. 02.09.2015 seisuga on kaebajale kambrisse antud 4 paari sokke ja 4 paari aluspesu. Kui Tallinna Vanglas viibimise ajal oleks kambris olevaid varasid kontrollitud või nende koosseisu muudetud, kajastuks nimetatud muudatused ka kinnipeeturegistri varade logist. Kaebuse esitaja sokkide ja aluspesu osas aga täiendavaid sissekandeid tehtud ei ole. Enne vanglast lahkumist kontrollitakse isiku kambrist kaasa võetud varade koosseisu vastamist kinnipeeturegistrisse sisse kantud varadega. 30.09.2015, mil kaebaja Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse etapeeriti, on vangla vastuvõtuosakonnas kontrollitud isiku varade koosseisu kinnipeeturegistri kannete vastavusele. Kambris paiknevad varad pakib enne teise asukohta liikumist transportimiseks kokku kinni peetav isik ise ning seejärel võtab oma varad kaasa vastuvõtuosakonda, kus kontrollitakse varade koosseisule vastavust. Nimetatud kuupäeval on väidetavalt kaduma läinud varade juurde vastuvõtuosakonna ametniku poolt kinnipeeturegistrisse kantud märge „liigutati“ ning kantud sisse, et isik tõi kambrist kaasa 1 paari sokke ja 1 paari aluspesu (senise sissekande kohaselt oli mõlemaid isikul kambris neli paari). Kui kaebuse esitaja oleks varade kontrollimise hetkel ametnikule öelnud, et osad tema varad on ära võetud või muul moel kaotsi läinud, oleks selle kohta tehtud kinnipeeturegistrisse märge. Käesoleva ajani ei ole tõendamist leidnud, et isiku varad oleksid vanglateenistuse poolt varem ära võetud täiendavaks kontrollimiseks nagu väidab kaebaja. Selliseid kontrolle Tallinna Vanglas ei teostata. 2
17. Praktikas visatakse tihti isiklikke asju prügi hulka ilma vanglateenistust teavitamata või jäetakse mõningad varad endast maha, kui isik mujale paigutatakse. Sestap vastutab kambris olev vara säilimise eest kinni peetav isik. Tallinna Vanglast lahkudes on XX ühtlasi allkirjastanud dokumendi, millega kinnitab omakäeliselt, et tal puuduvad Tallinna Vangla vastu pretensioonid ning kaebaja on kõik oma varad kätte saanud. Vastustajale teadaolevalt ei ole XX esitanud taotlusi esemete tagastamiseks. Samas selgitas Tallinna Vangla, et kinnipeetavate isiklike asjade laos paiknevad varad kontrollib ning pakib isiku vanglast lahkumisel plommitud kottidesse vangla laotöötaja. Kinni peetav isik ei viibi laoruumides isiklike asjade kontrollimise ja pakendamise juures. Laos paiknevatest varadest ei koostata isiku lahkumisel varade ühtset nimekirja. Ühtne nimekiri koostatakse isiku vanglasse saabumisel. Varade logi kohaselt paiknesid kadunud sokid ja aluspesu 14.09.2015 vanglasisesel liikumisel XX juures kambris. Vanglasisese ümberpaigutamise käigus pakib ja võtab talle kuuluvad varad kaasa kinni peetav isik, vanglateenistus võib kontrollida isiku varade koosseisu, tagamaks, et isik ei võta kambrist kaasa talle mittekuuluvaid esemeid ning kontrollimaks, kas kinnipeeturegistrisse kantud esemed on isikul alles. Vanglateenistus ei võta kontrolli teostamiseks isikule kuuluvaid varasid ära. 14.09.2015 koostatud isiklike asjade ühtsest nimekirjast kajastub, et varasemalt kambris olnud isiklikud riided on paigutatud lattu hoiule, kuna kinnipeetav kannab vangla riietust. Kambris olevate varade osas selle kuupäeva seisuga täiendavat ühtset nimekirja koostatud ei ole. Kohtu seisukoht
18. Kohus määras asja 04.02.2016 määrusega läbivaatamisele lihtmenetluses. Kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lõikes 1 sätestatud eeldused pole asjad täidetud, teeb kohus sellegipoolest otsuse kirjeldava ja põhjendava osaga. Samas märgib kohus, et lähtub asjas lihtmenetluse reeglitest, sealhulgas HKMS § 134 lg 2 punktist 4, mille kohaselt võib kohus lihtmenetluses muu hulgas kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikest 1 peab kohus asjas tuvastama, kas Tallinna Vangla on kaebajale õigusvastase tegevusega varalist kahju tekitanud.
19. Asjas ei ole vaidlust, et 02.09.2015 vahistatuna Tallinna Vanglasse saabudes oli XX kambris 4 paari sokke ja aluspükse. See nähtub selgelt ka 02.09.2015 koostatud XX isiklike asjade ühtsest nimekirjast (tl 4). Samuti nähtub 30.09.2015 Tartu Vanglasse saabumisel koostatud isiklike asjade ühtsest nimekirjast (tl 47), et Tartu Vanglasse saabus XX üksnes 1 paari sokkide ja aluspükstega. Pooled vaidlevad asjas selle üle, mis juhtus 3 paari sokkide ja aluspükstega vahepealse aja ehk maksimaalselt 29 päeva jooksul, võttes arvesse ka perioodi algus- ja lõppkuupäevi. XX on seisukohal, et 14.09.2015, mil tema staatus muutus vahistatust kinnipeetavaks, kontrolliti tema isiklikke asju ning ühes muude isiklike riietega võeti ka 3 paari sokke ja aluspükse ära ja paigutati lattu. Tallinna Vangla on aga seisukohal, et seda ei toimunud.
20. Kinnipeeturegistri väljavõttest (tl 51-52) nähtub selgelt, et kaebaja isiklikud riided paigutati 14.09.2015 lattu. Samas ei kajasta kinnipeeturegistri väljavõte muutust kaebaja sokkide ja aluspükste osas ning need pidanuks asuma edaspidigi kambris. Isiklike riiete lattu paigutamine on kooskõlas VangS § 46 lõikega 1, mille järgi kannab kinnipeetav vangla riietust. VangS § 46 lg 3 annab valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnormi vangla riietuse kirjelduse ja kandmise korra kehtestamiseks, kuid vastavat rakendusakti ei ole kehtestatud vaatamata asjaolule, et volitusnorm jõustus 01.01.
21. Seega ei ilmne õigustloovatest aktidest, kas sokid ja aluspüksid tuleks samuti väljastada vanglal. Samas nähtub Tallinna Vangla kodukorra 3 punktist 3.6, et kinnipeetava vormi hulka aluspüksid ja sokid ei kuulu ning kodukorra p 8.7 järgi on kinnipeetavale muuhulgas lubatud isiklikke aluspükse ja sokke kuni 7 paari. Ka kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud seda, et iseenesest lubati Tallinna Vanglas kanda isiklikke sokke ja aluspükse. Seega nendib kohus, et vajadus sokkide ja aluspükste lattu paigutamiseks iseenesest puudus.
22. XX väidab, et 14.09.2015 võeti temalt ka 3 paari sokke ja aluspükse kontrollimiseks ära. Tallinna Vangla väidab, et vanglasisese ümberpaigutamise käigus pakib ja võtab talle kuuluvad varad kaasa kinnipeetav ise ning kuigi vangla võib esemeid kontrollida, ei võeta kontrollimiseks asju ära. Puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, kas 3 paari sokke ja aluspükse võeti 14.09.2015 ära või mitte. Ühest küljest nendib kohus, et olukorras, kus muud äravõetud isiklikud riided kajastuvad selgelt kinnipeeturegistri varade logis, on kaalukas Tallinna Vangla argument selle kohta, et ka sokkide ja aluspükstega toimingute teostamisel oleks seda kinnipeeturegistris kajastatud. Teisalt on kohtu hinnangul eluliselt väheusutav, et 29 päeva jooksul kuluvad 3 paari sokke ja aluspükse viisil, et kinnipeetav on sunnitud need ära viskama. Küsitav on ka esemete jätmine teistele kinnipeetavatele Tallinna Vanglas, kuna läbiotsimiste käigus tuleks konkreetse kinnipeetava asjade nimekirjas puuduvate esemete valdamine välja.
23. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Samas on Riigikohus oma otsuse asjas nr 3-3-1-14-10 punktis 10 selgitanud, et arvestades poolte võrdse kohtlemise vajadust peab kohus võtma arvesse kinnipeetava tegelikke võimalusi tõendite kogumiseks ja esitamiseks. Juhul, kui vangla peaks võtma ära kinnipeetava isiklikud asjad ilma seda dokumenteerimata, on kinnipeetaval praktiliselt võimatu seda ise tõendada. Teisalt on juhul, kui tegemist on alusetu kaebusega, on ka vastustajal praktiliselt võimatu tõendada niisuguse toimingu mittetoimumist, kuivõrd eeskätt saab esitada tõendeid selle kohta, mis toimus, mitte selle kohta, mis jäi toimumata. Seega peab kohus praegusel juhul olukorras, kus objektiivse tõe väljaselgitamine on vähetõenäoline, võtma seisukoha, kas praeguses asjas lasub tõendamiskoormus kaebajal või vastustajal. Sellest sõltub otseselt ka kaebuse lahendus.
24. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 61 lg 2 sätestab, et kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt antakse asjad lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel ning asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. Neid sätteid koos tõlgendades nähtub sellest, et igakordne kinnipeetava isiklike esemete lattu paigutamine või sealt väljastamine peab kajastuma kinnipeetava isiklike asjade ühtsel nimekirjal, mille allkirjastavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav. Tallinna Vangla on selgitanud, et 14.09.2015 koostati uus isiklike asjade ühtne nimekiri laos asuvate asjade kohta, ent jäeti koostamata kambris asuvate isiklike asjade kohta. Kohtu hinnangul saab niisugust praktikat iseenesest õiguspäraseks pidada, kui kambris asuvaid asju üle ei kontrollitud ning 14.09.2015 nimekirjal kajastati isiklike riiete paigutamist kambrist lattu. Sellisel juhul kajastavad 02.09.2015 ja 14.09.2015 nimekirjad adekvaatselt kinnipeetava varade seisu 14.09.
25. Seejuures on aga oluline, et vastavalt VSkE § 61 lõikest 4 peab kinnipeetav saama iga nimekirja redaktsiooniga tutvuda ning selle allkirjastada. 4
26. Praegusel juhul on XX küll allkirjastanud 02.09.2015 isiklike asjade ühtse nimekirja (tl 5455), ent 14.09.2015 laos olevate varade kohta koostatud isiklike asjade ühtset nimekirja (tl 56) ta allkirjastanud ei ole. Seega ei ole asjas tuvastatav, et ta oleks saanud kontrollida, millised esemed märgiti 14.09.2015 laos asuvateks. Niisugusel juhul ei olnud tal ka võimalik juhtida tähelepanu nimekirja ja tegeliku olukorra erinevusele. Teisisõnu on Tallinna Vangla asjas rikkunud VSkE § 61 lõikest 4 tulenevat kohustust asjade lattu paigutamine korrektselt dokumenteerida. See ei tõenda veel iseenesest seda, et XX võeti ära 3 paari sokke ja aluspükse. Küll aga on kohus seisukohal, et niisugune dokumenteerimiskohustuse rikkumine seab tõendamiskoormuse, et seda ei tehtud, Tallinna Vanglale. Vastustaja ei ole asjas aga esitanud tõendeid, mis viitaksid sellele, et vaidlusaluste esemetega oleks juhtunud XX Tallinna Vanglas viibimise ajal midagi muud. Seda ei saa tõendada ka kinnipeeturegistri kannetega, kuna analoogiliselt kinnipeetavale tutvustamata ühtse nimekirjaga puudub kinnipeetaval endal kontroll niisuguste kannete üle. Seetõttu peab kohus praegusel juhul kohaldatavatest tõendamisreeglitest lähtudes asuma seisukohale, et 14.09.2015 võeti XX Tallinna Vanglas ära 3 paari sokke ja aluspükse, kuivõrd 14.09.2015 tema isiklike asjadega tehtud toimingud pole nõuetekohaselt dokumenteeritud, Tallinna Vangla pole tõendanud vastupidist ning asjas puudub ka eluliselt usutav seletus asjade kadumise kohta 29 Tallinna Vanglas viibitud päeva jooksul muul viisil.
27. Seda kohtu järeldust ei muuda ka asjaolu, et XX on 30.09.2015 Tallinna Vanglast lahkudes allkirjastanud dokumendi (tl 34), millel on ta allkirjaga kinnitanud, et on kõik asjad kätte saanud ning tal ei ole pretensioone. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et vanglast lahkudes ei olnud kaebajat laos paiknenud asjade kontrollimise ja plommitud kotti paigutamise juures ning reaalne võimalus koti sisuga tutvuda oli alles Tartu Vanglas, ei olnud kaebajal ka mingit tegelikku võimalust kinnitada, et ta on enda hinnangul kõik laos paiknema pidanud asjad kätte saanud. Kohtu järeldust ei muuda ka asjaolu, et Tallinna Vangla dokumendiregistri väljavõttelt (tl 35-36) ei ilmne, et ta oleks taotlenud enda asjade laost väljastamist, kuivõrd see ei tõenda esemete tegelikku asukohta.
28. Kuna esemete asukohta ei ole asjas tuvastatud ning vastustaja hinnangul esemeid tema valduses ei ole, ei saa kohus kohustada Tallinna Vanglat esemeid tagastama. Järelikult peab Tallinna Vangla need rahas hüvitama. Kohus peab usutavateks kaebaja väiteid esemete väärtuse kohta. Seega rahuldab kohus kaebuse ning mõistab Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise 20,15 eurot.
29. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud. Muude menetluskulude väljamõistmist pole ta taotlenud. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 5