lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 67,75 eurot ning kohustusi on 20 438,40 euro ulatuses. Selgeid tagasivõitmise võimalusi ei ole. Tasutud ei ole ka pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2 Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2019 aasta lõppu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses kuna tuvastatud ei ole kuriteo või raske juhtimisvea toimepanemist. Vastavalt
lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 168,50 eurot (sisaldab käibemaksu) ja teostatud kulutuste hüvitiseks 24 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste osas seisukohta esitanud. Võlausaldaja on seisukohal, et ajutise halduri tasu on põhjendatud kuni 8 tunni ulatuses ning kulud tuleb jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur palub tasu määrata 10,25 töötunni eest. Halduri tunnitasu on 95 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad sidekuludes, kontoritarvete ja koopiate tegemise kuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 1 168,50 eurot (sisaldab käibemaksu) ja teostatud kulutuste hüvitiseks 24 eurot (sisaldab käibemaksu).
lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Haldur palub tasu ja kulutuste hüvitis jätta pankrotiavalduse esitaja kanda. Võlausaldaja on seisukohal, et pankrotimenetluse kulud tuleb jätta võlgniku kanda. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas määranud võlausaldaja poolt kohtule esitatud avalduses märgitust lähtudes deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Menetluse käigus on aga tuvastatud, et võlgnikul vara ei ole. Pannkrotimenetluse loogika järgi, kui võlgnikul vara pole, finantseerib pankrotimenetlust võlausaldaja. Seda oleks võlausaldaja ka 3 teinud, kui kohus oleks eelnevalt määranud võlausaldajale tasumiseks deposiidi. Haldur ei pea tööd tegema tasuta. Võlausaldajale pidanuks olema teada, et tulenevalt pankrotimenetluse asjaoludest – eriti siis, kui võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks – tuleb seda teha võlausaldajal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotimenetluse kulud tuleb jätta avalduse esitanud võlausaldaja OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar kanda. Tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad K. S.(S.) vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.