Obsah (8)

§ 345§ 63§ 64§ 73§ 78§ 66§ 209§ 831

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2020.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7089 (18278002333) Kohtunik Heli Sillaots Ko

) § 209 lg 2 p 1, 4,

§ 345

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Ringkonnaprokurör Abiprokurör Sirle Melk – sõlmis kokkuleppe Jane Pajus – osales 26.11.2020.a kohtuistungil Kaitsjad vandeadvokaat Tarmo Pilv – kokkuleppel, lepinguline vandeadvokaadi abi Marina Kelpman – kokkuleppel, asenduskaitsja 26.11.2020 kohtuistungil Süüdistatav ROMAN OSADTŠI isikukood 38612232710 elukoht XXX XXX, emakeel XXX, XXX töökoht XXX, XXX kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, tõkendita RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Roman Osadtši § 209 lg 2 p 1, 4 ja

§ 345

lg 1 (29.12.2016 kuritegu) järgi ning

§ 63lg 1 alusel karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Roman Osadtši

§ 345

lg 1 järgi (30.10.2016 kuritegu) ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel ei pöörata 2 aastat 8 kuud vangistust Roman Osadtši suhtes täielikult täitmisele, kui Roman Osadtši ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab 3-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 26.11.2020.a. Kr

MS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda. 1 KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Roman Osadtšilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 876 €. KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks tsiviilhagide tasumise kohustusega Roman Osadtšile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 876 € tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 73€ (seitsekümmend kolm eurot) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel nõutakse võlgnevused sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuste sissenõudmisel tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 876€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99920700053163 ühele järgmistest kontonumbritest: o SEB PANK EE351010052031000004 o SWEDBANK EE502200221014193355 o LUMINOR BANK EE401700017002872300 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-20-7089, menetluskulu 26.11.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. 31.10.2018 M.Partsi elukohast leitud sülearvuti Samsung model code: XXX seerianumbriga XXX kõvaketta koopia suhtes, mis on hoiul Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri andmelaos, võetakse seisukoht kriminaalasja XXX edasise menetlemise käigus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS § 444 lg 3 alusel kannatanute tsiviilhagid rahuldada ja välja mõista Roman Osadtšilt:  908€ (üheksasada kaheksa eurot) kannatanu O. K. kasuks (kannatanu pangakontole nr XXX Swedbank; V köide, lk 194);  18 000€ (kaheksateist tuhat eurot) kannatanu A. J. kasuks (J., kannatanu pangakontole nr XXX Swedbank; V köide, lk 257). Kohtuotsus edastada süüdistatavale ja tema kaitsjale ning kannatanutele A. J. (J.; XXX; V, 257; VII, 33), E. T. (XXX; XXX; VII, 19) ja O. K. (XXX ; XXX; VII, 36; V, 194; VIII, 68). Süüdistatavale edastada otsus koos makseinfoga. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Kohtuotsuse jõustumisest tekib tsiviilhagi esitanud kannatanul õigus pöörduda kas ise või enda esindaja kaudu vabalt valitud kohtutäituri/te poole tsiviilhaginõude võlgnikult Roman Osadtšilt sissenõudmiseks. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsust kohtutäituri poole pöördumiseks on võimalik küsida kas elektroonselt kohtu menetlusposti aadressilt või siis tulla ise Tartu kohtumajja sellele kantseleisse järele. Jõustunud kohtuotsus edastada pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. 2 Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

1. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) Roman Osadtšile on esitatud süüdistus selles, et tema koos XXX tuttava M. P. pettis Eesti Töötukassalt välja tööandja maksejõuetuse puhul makstavaid hüvitisi. Nimelt omandas M. P. ainuosalusega XXX 07.01.2015 osaluse XXX (registrikood XXX) ning alates 08.01.2015 sai kokkuleppel M. P. osaühingu juhatuse liikmeks Roman Osadtši. Juba XXX poolt osaluse omandamise ajal oli XXX ligi 150 000 euro suurune maksuvõlg, M. P. ja Roman Osadtšil puudus plaan ja tahe ning ettevõttel puudusid varad ja vahendid majandustegevusega tegelemiseks. M. P. ja Roman Osadtši ainus eesmärk oli äriühing likvideerida. Kuna nad teadsid, et osaühingul puuduvad rahalised vahendid ja muu vara, siis n.ö likvideerimisteenuse tasu polnud neil võimalik saada osaühingus oleva vara arvelt. Selle otsustasid nad enesele kindlustada läbi seaduses ette nähtud hüvitisesüsteemi. Selleks koostas ja sõlmis M. P. 15.02.2015 XXX Roman Osadtši esindamisel tähtajalise töölepingu kuni 30.04.2015, lepingujärgse töötasuga 1500 eurot kuus. Lepingu kohaselt pidi M. P. asuma tööle XXX ametikohale. Samas teadsid mõlemad, et tegelikkuses M. P. osaühingu heaks tööd tegema ei hakka ning osaühingul puuduvad rahalised vahendid kokkulepitud töötasu maksmiseks. Töölepingu sõlmimise eesmärgiks oli luua M. P. võimalus XXX maksejõuetuse tuvastamisel pankrotimenetluses esitada läbi pankrotihalduri avaldus Eesti töötukassale väidetavalt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. Roman Osadtši koos M. P. värbasid XXX töötajateks veel K. K., P. P. ja N. S. Kõnealuste isikutega sõlmitud töölepingud (kuupäevaga 05.01.2015 ja 11.02.2015) koostas M. P. ning eelnimetatud isikud ja Roman Osadtši XXX esindajana kirjutasid neile alla, kusjuures kõik osapooled teadsid, et tegelikkuses nad XXX tööle ei hakka ning osaühingul neile tööd pakkuda ei ole ning nende abil soovis M. P. suurendada saadavat hüvitist Töötukassalt. Kokkuleppe kohaselt jättis Roman Osadtši XXX esindajana M. P., K. K., P. P. ja N. S. kokkulepitud töötasu maksmata ning 25.05.2015 pöördus M. P. töövaidluskomisjoni (XXX). Samasugused avaldused töövaidluskomisjonile koostas M. P. veel K. K. (kuupäevaga 08.06.2015), P. P. (28.05.2015) ja N. S. (01.06.2015) nimel, mille viimased allkirjastasid ja edastasid töövaidluskomisjonile, teades, et seal on esitatud valeandmeid nende töötamise kohta XXX. Komisjonis avalduse menetlemise käigus tunnistas Roman Osadtši 11.06.2015 edastatud kirjas XXX juhatuse liikmena M. P., K. K., P. P. ja N. S. nõuet täies ulatuses, kinnitades, et nimetatud isikutel on XXX saamata töötasu. Sellega esitas Roman Osadtši töövaidluskomisjonile valeandmeid. 16.06.2015 ja 14.07.2015 otsustega mõistis komisjon, tuginedes Roman Osadtši ja M. P., K. K., N. S. ja P. P. esitatud valeandmetele ning teadmata, et viimased ei ole tegelikult XXX töötanud ning tasu on jäetud kokkuleppeliselt maksmata, M. P. kasuks XXX välja 3000 eurot, K. K. kasuks 2500 eurot, P. P. kasuks 2500 eurot ja N. S. kasuks 2400 eurot saamata jäänud töötasu. Kokkuleppeliselt jättis Roman Osadtši komisjoni otsused täitmata. Vastavalt väljatöötatud plaanile esitas N. S. 17.08.2015 XXX suhtes Tartu Maakohtule (Kalevi 1 Tartu) pankrotiavalduse kuna osaühing ei ole vaatamata korduvatele lubadustele täitnud töövaidluskomisjoni otsust ega maksnud välja saamata jäänud töötasu. Kõnealuse 3 pankrotiavalduse koostas M. P. ning N. S. allkirjastas selle ning edastas kohtule. 24.09.2015 määrusega (2-15-12290) lõpetas maakohus esitatud avalduse menetlemise, kuna pankroti väljakuulutamiseks ja ajutise halduri määramiseks ei olnud täidetud vajalikud eeldused. Seepeale esitas 05.10.2015 M. P. XXX suhtes ise pankrotiavalduse Tartu Maakohtusse kuna osaühing ei ole vaatamata korduvatele lubadustele täitnud töövaidluskomisjoni otsust ega maksnud välja saamata jäänud töötasu. Oma avalduses märgib M. P., et XXX on maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kokkuleppe kohaselt kinnitas ka XXX juhatuse liige Roman Osadtši 02.10.2015 M. P. edastatud e-kirjas, et osaühingul on tähtaja ületanud kohustusi 150 000 eurot, ettevõtte vara on arestitud ja kohustusi ei ole millegi arvelt katta. Samas e-kirjas kinnitas Roman Osadtši jätkuvalt, et XXX esindajana tunnistab ta M. P. nõuet saamata jäänud töötasu osas, esitades selliselt valeandmeid. 05.02.2016 lõpetas Tartu Maakohus XXX pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (2-15-14824). 17.03.2016 esitas M. P. XXX pankrotihaldur Anne Tammerile nõudeavalduse, milles palub välja maksta osaühingu pankrotimenetluse raugemise tõttu saamata jäänud töötasu 3000 eurot. Samasugused nõudeavaldused koostas M. P., K. K., P. P. ja N. S. nimel, mille viimased allkirjastasid ja edastasid pankrotihaldurile. Sealjuures märkis M. P. K. K. ja P. P. nimel koostatud nõudeavaldusse, et neile määratav hüvitis tuleb kanda M. P. arvelduskontole. 07.04.2016 esitas XXX pankrotihaldur, teadmata, et tegelikkuses ei ole M. P., K. K., P. P. ja N. S. osaühingus töötanud ega ka õigustatud palka saama, PankrS § 29 lg 5 alusel töötukassale avalduse M. P. saamata töötasu hüvitise väljamõistmiseks summas 3000 eurot, K. K. summas 2500 eurot, P. P. summas 2500 eurot ja N. S. summas 2400 eurot seoses tööandja maksejõuetusega. Eesti Töötukassa poolt läbi viidud taotluse menetlemise ja hüvitise määramise protsessi käigus esitasid M. P. ja Roman Osadtši ajavahemikul 22.04.2016-29.07.2016 Töötukassale selgitusi isikute töötamiste kohta XXX ja täidetud tööülesannete kohta, mis oma sisult olid valed. Olles esitatud valeandmetest eksitusse viidud ja teadmata tegelikke asjaolusid määras Eesti Töötukassa 02.08.2016 otsusega M. P. hüvitise summas 3000 eurot, K. K. summas 2500 eurot, P. P. 2500 eurot ja N. S. 2400 eurot. Teadnuks Eesti Töötukassa tegelikke asjaolusid poleks hüvitist määratud ega välja makstud. 03.08.2016 maksis Töötukassa M. P. välja hüvitise netosummas 2352 eurot. Samuti maksis Töötukassa 03.08.2016 M. P. arveldusarvele K. K. ja P. P. määratud hüvitised netosummades vastavalt 1867,94 eurot ja 2000 eurot. N. S. maksti välja hüvitis netosummas 1881,60 eurot. Seega tegutsedes grupis said Roman Osadtši, M. P., K. K., P. P. ja N. S. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu kokku summas 10 400 eurot ning tekitasid Eesti töötukassale samas summas varalist kahju. Samuti on Roman Osadtšile esitatud süüdistus järgnevas. Roman Osadtši ja M. P. soovisid pettuse teel töötukassalt hüvitist saada, kasutades ära variisiku D. K. nimel olevat, kuid tegelikkuses M. P. kontrolli all olevat XXX (registrikood XXX). Nimelt alates 25.06.2013 on D. K. XXX ainus osanik ja juhatuse liige. Ettevõte majandustegevusega sisuliselt ei ole tegelenud, ega tegelenud ka 2015.aastal, tal puudusid selleks varad ja vahendid, millest M. P. oli teadlik. Roman Osadtši ja M. P. omavahelisel kokkuleppel otsisid nad isikuid, kellega sõlmida osaühingu nimel näilikud töölepingud ning seeläbi, kasutades juba varasemalt läbiproovitud skeemi, saada äriühingu maksejõuetuse tuvastamisel riiklikke hüvitisi. Nii sõlmiti tööleping M. P. elukaaslase T. T., samuti tegi kokkuleppel M. P. Roman Osadtši sama ettepaneku V. O., N. K. ja A. E., kes sellega ka nõustusid. 28.09.2015 sõlmis Roman Osadtši XXX nimel näilikud tähtajalised töölepingud perioodiks 01.10.2015 kuni 31.12.2015 A. E., N. K., V. O. ja iseendaga, kasutades selleks juba eelnevalt D. K. poolt allkirjastatud töölepinguid. Töölepingud koostas M. P. ja võttis neile eelnevalt D. K. allkirja, kes ei saanud aru nende lepingute eestikeelsest sisust ega teadnud nende sõlmimise tegelikku eesmärki. Kõik nimetatud isikud pidid töölepingu kohaselt asuma 4 tööle XXX ametikohal töötasuga 1100 eurot kuus. 09.11.2015 sõlmis Roman Osadtši T. T. tähtajalise töölepingu perioodiks 11.11.2015 kuni 11.02.2016 XXX ametikohal töötamiseks töötasuga 1200 eurot kuus. Samuti oli see leping koostatud M. P. poolt. Kõik töölepingud sõlminud töötajad s.h Roman Osadtši teadsid, et tegelikkuses nad sõlmitud töölepingute alusel tööle ei asu, osaühingul pole lepingus märgitud tööd pakkuda ning puuduvad ka rahalised vahendid töötasu maksmiseks. Töölepingute sõlmimise eesmärgiks oli luua Roman Osadtšile, T. T., A. E., V. O. ja N. K. võimalus XXX maksejõuetuse tuvastamisel pankrotimenetluses esitada läbi pankrotihalduri avaldus Eesti töötukassale väidetavalt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. Vastavalt sõlmitud kokkulepetele pidid eelnimetatud isikud hüvitist saades maksma osa sellest M. P. M. P. tegeliku juhtimise ja võimu all olev XXX jättis plaani kohaselt sõlmitud töölepingute alusel töötasud välja maksmata. M. P. poolt antud juhiste kohaselt pöördusid T. T., A. E., N. K., V. O. ja Roman Osadtši 03.05.2016 töövaidluskomisjoni (XXX), esitades töövaidluskomisjonile valeandmeid selles, et nad on töötanud OÜ-s Kara Trading ning neil on selle eest saamata jäänud töötasu. Sealjuures volitasid kõik isikud enda nimel tegutsema M. P., kes koostas ja esitas vastavad avaldused komisjonile. Komisjonis avalduse menetlemise käigus koostas M. P. 10.05.2016 kuupäevaga avalduse D. K. nimel, kus viimane XXX juhatuse liikmena tunnistas eelnimetatud isikute nõudeid täies ulatuses. D. K. allkirjastas selle avalduse, saamata aru selle sisust ja saabuvatest tagajärgedest. 23.05.2016 tehtud otsustega mõistis komisjon, teadmata, et kõnealused isikud ei ole tegelikult ettevõttes töötanud ning tasu on jäetud kokkuleppeliselt maksmata, A. E., N. K., V. O. ja R. O. kasuks XXX välja töötasu 01.10-31.12.2015 töötatud aja eest igaühele summas 3300 eurot ja T. T. 01.10-31.12.2015 töötatud aja eest summas 3600 eurot. Vastavalt plaanile jättis M. P. kontrolli all olev XXX komisjoni otsused täitmata. Järgnevalt esitas vastavalt kokkuleppele M. P. ja viimase juhiste kohaselt 05.09.2016 T. T. XXX suhtes pankrotiavalduse Tartu Maakohtusse (Kalevi 1 Tartu), kuna osaühing ei ole vaatamata korduvatele lubadustele täitnud töövaidluskomisjoni otsust ega maksnud välja saamata jäänud töötasu. Oma avalduses märgib T. T., et XXX on maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Jällegi koostas M. P. D. K. nimel 26.08.2016 kuupäevaga teatise, milles märkis, et osaühingul on tähtaja ületanud kohustusi 16 500 eurot, ettevõttel vara ei ole ja võlgnevust ei ole millegi arvelt katta. D. K. vastavalt saadud juhistele allkirjastas selle. Samasuguse teatise koostas M. P. ja lasi D. K. allkirjastada ka pankrotimenetluse kestel 21.09.2016 ja edastas selle enda kasutuses olevalt meiliaadressilt XXX kohtule. Eelnimetatud meiliaadressilt suhtles M. P. pankrotimenetluse kestel D. K. nimel maakohtuga. 26.07.2017 lõpetas Tartu Maakohus XXX pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (2-16-13305). 16.01.2017 esitasid T. T., Roman Osadtši, A. E., N. K. ja V. O. M. P. juhiste kohaselt ja viimase esindamisel XXX pankrotihaldur Sirje Taelale nõudeavaldused, milles paluvad välja maksta osaühingu pankrotimenetluse raugemise tõttu saamata jäänud töötasud töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud ulatuses, esitades seega valeandmeid oma töötamise kohta XXX. XXX pankrotihaldur täitis oma seadusest tuleneva kohustuse ja esitas PankrS § 29 lg 5 alusel töötukassale avalduse Roman Osadtšile, T. T., N. K., A. E. ja V. O. saamata töötasu hüvitise väljamõistmiseks, kuid teavitas juba Eesti Töötukassat, et ta on esitanud kuriteoteate prokuratuuri seoses kelmuse toimepanemisega. 06.02.2018 otsusega jättis Eesti Töötukassa isikutele hüvitised määramata Seega kuritegu jäi lõpule viimata M. P., Roman Osadtši, T. T., N. K., A. E. ja V. O. tahtest olenematutel põhjustel. Seega tegutsedes grupis koos M. P., T. T., N. K., A. E. ja V. O. püüdis Roman Osadtši tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel saada varalist kasu, kuid see tegu jäi lõpule viimata nende tahtest olenematutel põhjustel, kuna pankrotihaldur avastas pettuse. Samuti on Roman Osadtšile esitatud süüdistus selles, et 2016.aastal juulikuus kohtus Roman Osadtši kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas oma tuttava A. J. ning lõi varalise 5 kasu saamise eesmärgil viimasele teadvalt ebaõige ettekujutuse selle kohta, et tal on pooleli ITprojekt koostöös XXX, pakkudes A. J. võimalust projekti investeerida. Tegelikkuses sellist projekti olemas ei olnud. Pakkumisest huvitatud ja eksimusse viidud A. J. tasus R. Osadtši palvel tema erinevaid arveid, mis Roman Osadtši kinnitusel olid seotud kõnealuse IT-projektiga, makstes niiviisi N. S. 22.07.2016 3000 eurot ja 15.08.2016 2500 eurot; A. O. 22.07.2016 1000 eurot; L. Š. 22.07.2016 80 eurot; S. G. O. 28.07.2016 2500 eurot; A. V. O. 28.07.2016 85 eurot; O. A. L. G. 15.08.2016 3000 eurot; O. T. 05.10.2016 2100 eurot ja 05.08.2016 900 eurot. Tegelikkuses olid need Roman Osadtši võlad ja muud kohustused kõnealuste isikute ees ning üle kantud summasid ei kasutanud Roman Osadtši mingis IT-projektis osalemiseks, vaid saavutas selle, et A. J. tasus tema võlgasid. Lisaks andis A. J. Roman Osadtšile sularahas üle 4835 eurot. Ka kõnealust summat ei kasutanud Roman Osadtši osalemiseks IT-projektis XXX, vaid pööras selle enda kasuks. Seega väära ettekujutuse loomise tulemusena maksis A. J. Roman Osadtši arveid ning andis talle sularahas üle kokku 20 000 eurot. Kõnealusest summast on Roman Osadtši A. J. tagastanud 2000 eurot ning ülejäänud – 18 000 eurot on käesoleva ajani tagastamata. Seega sai Roman Osadtši tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu kogusummas 18 000 eurot ning tekitas A. J. samas summas varalist kahju. Samuti on Roman Osadtšile esitatud süüdistus järgnevas. 2016.aasta sügisel pöördus R.Osadtši O. K. aadressil XXX asuvasse teenindusse ja soovis sõiduauto Lexuse velgesid värvida. Hiljem avaldas ta soovi, et teeninduses pandaks velgedele tema vanade rehvide asemel uued rehvid, millest tulenevalt tellis O. K. oma tarnijalt neli Bridgestone E031 99V rehvi ja need paigaldati R.Osadtši toodud velgedele. Rehvide ja nende paigalduse eest väljastas K. O. R.Osadtšile 29.12.2016 arve nr 748536 kogusummas 908 eurot. 29.12.2016 edastas R.Osadtši meiliaadressilt XXX O. K. meiliaadressile e-kirja koos võltsitud Nordea Panga 29.12.2016 maksekorraldusega nr 899, millega kinnitas O. K. esitatud arve tasumist. Maksekorraldusest nähtus, et maksja Roman Osadtši on teinud 29.12.2016 ülekande Nordea Bank AB Estonia Branch kontolt nr XXX O. K. Swedbank AS kontole nr XXX summas 908 eurot ja tasunud sellega O. K. arve nr
2. Tegelikkuses Roman Osadtši kõnealust ülekannet ei teinud ega arvet ei tasunud ning võltsitud maksekorralduse edastamisega lõi O. K. töötajale R. K. ebaõige ettekujutuse, et arve on tasutud, mille tulemusel andis viimane korralduse anda veljed koos nelja Bridgestone rehviga neile järgi tulnud Roman Osadtši isale A. P. Käesoleva ajani ei ole Roman Osadtši O. K. arvet nr 748536 summas 908 eurot tasunud. Seega sai Roman Osadtši tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu summas 908 eurot ning tekitas O. K. samas summas varalist kahju. Sellega on Roman Osadtši toime pannud

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod s.o varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel kahju tekitamise isikute grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Samuti on Roman Osadtšile esitatud süüdistus järgnevas: - Roman Osadtši, eesmärgiga vabaneda kohustustest tasuda A. J. oma võlg kogusummas 20 000 eurot, edastas 30.10.2016 kella 16:19 ajal e-posti aadressilt XXX võlausaldaja A. J. e-posti aadressile XXX teadvalt võltsitud SEB panga maksekorralduse nr 77 debiteerimise teatise, näidates dokumendis, et A. P. maksis SEB pangakontolt nr XXX A. J. Swedbank AS pangakontole nr XXX 14 000 eurot. Tegelikkuses sellist ülekannet ei tehtud. - Roman Osadtši, eesmärgiga vabaneda kohustustest tasuda O. K. 4 suverehvi ostu ja rehvitööde eest kokku 908 eurot edastas 29.12.2016 O. K. teadvalt võltsitud Nordea Panga 29.12.2016 maksekorralduse nr 899, näidates dokumendis, et maksja Roman Osadtši tegi samal päeval Nordea Bank AB Estonia Branch kontolt nr XXX ülekande O. 6 K. Swedbank AS kontole nr XXX summas 908 eurot ja tasus sellega O. K. arve nr 748536. Tegelikkuses sellist ülekannet Roman Osadtši ei teinud. Sellega on Roman Osadtši toime pannud

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 209

lg 2 p 1, 4, § 345 lg 1 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga on R.Osadtši tekitanud O. K. varalist kahju summas 908 eurot. Kuriteoga on R.Osadtši tekitanud A. J. varalist kahju summas 18 000 eurot. Roman Osadtši korraldamisel on Eesti Töötukassa määranud alusetult hüvitisi teistele isikutele kokku summas 10 400 eurot ja need ka välja maksnud. Eesti Töötukassa avalik-õiguslikku nõudeavaldust ega hagiavaldust R.Osadtši suhtes esitanud ei ole. Karistuse liik ja määr:

§ 209

lg 2 p 1, 4 ja

§ 345

lg 1 (29.12.2016 episood) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

§ 63

lg 1 alusel karistuseks vangistust 2 aastat ja 8 kuud.

§ 345

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest (30.10.2016 episood) eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 2 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, saades lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 aastat ja 8 kuud.

§ 73

lg-te 1, 3 ja 4 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui Roman Osadtši ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese:

1. 03.02.2017 on O. K. esitanud Roman Osadtši vastu hagi varalise kahju hüvitamiseks summas 908 eurot (V kd lk 194);
2. 10.04.2017 on A. J. esitanud Roman Osadtši vastu hagi varalise kahju hüvitamiseks summas 18 000 eurot (V kd lk 257); Roman Osadtši on nõus, et kohus mõistab temalt VÕS § 1043 alusel välja O. K. kasuks 908 eurot ja A. J. kasuks 18 000 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kriminaalmenetluse kulud: sundraha summas 876 eurot, mis mõistetakse KrMS § 180 lg 1 alusel välja Roman Osadtšilt. Seoses asjaoluga, et Roman Osadtšil tuleb süüdimõistmisel hüvitada ka arvestatavas summas kuriteoga tekitatud kahjusid, määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud hüvitab Roman Osadtši ositi 12 kuu jooksul iga kuu 73 euro suuruses summas, kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid: 17.10.2017 Tartu Maakohtu otsusega (1-17-9457) on arestitud kuriteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks Roman Osadtši nõudeõigus Eesti Töötukassalt hüvitise saamiseks summas 3300 eurot seoses XXX maksmata töötasuga (IV kd lk 213-216). Nõudeõiguste arestimise eesmärgiks oli tagada, et Eesti Töötukassa ei teeks Roman Osadtšile tööandja maksejõuetuse hüvitise väljamakseid. Kriminaalmenetluse ajal on pankrotihaldur pöördunud avaldusega Eesti Töötukassa poole. Eesti Töötukassa on teinud 06.02.
3. a otsuse nr XXX, millega jäeti TKindlS § 22 lg 11 ja § 22 lg 12 alusel tööandja maksejõuetuse hüvitis teiste hulgas Roman Osadtši suhtes määramata. Eesti Töötukassa 06.12.
4. a vastuse kohaselt ei ole eelnimetatud isikud pärast otsuse tegemist pöördunud Eesti Töötukassa poole saamata jäänud töötasu nõudega, samuti ei ole otsust vaidlustatud. Seega kuna Eesti Töötukassa on teinud sisulise 7 otsustuse tööandja maksejõuetuse hüvitise kohta Roman Osadtši suhtes, jättes selle täies ulatuses rahuldamata (otsus on jõustunud), puudub kuriteoga saadud vara, mida

§ 831lg 1 alusel konfiskeerida.

31.10.2018 M.P. elukohast leitud sülearvuti Samsung model code: XXX seerianumbriga XXX kõvaketta koopia, mis on hoiul Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri andmelaos, suhtes võetakse seisukoht kriminaalasja XXX edasise menetlemise käigus. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga või avalikõigusliku nõudeavaldusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning vara konfiskeerimises. Kokkuleppe sõlmimisest võttis osa tõlk – G. V., keda on hoiatatud, et oma ülesannete täitmisest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta

§-de 318 ja § 321 järgi Kannatanu Eesti Töötukassa esindaja soovib, et teda teavitataks kohtuistungi ajast ja soovib kohtuotsuse edastamist e-postiga (XXX). Samuti soovivad teavitamist kohtuistungi ajast ja kohtuotsuse edastamist e-postiga kannatanud A. J. (XXX) ja O. K. esindaja T. V. (XXX). Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 8