2-18-17617 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2020.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-18-1761

) §-de 438, 442 ja 164 lg 1 alusel

1. Rahuldada T. T. hagi S. T. vastu ühisvara jagamiseks.
2. Jagada T. T. ja S. T. ühisvara ühisomandi lõpetamise teel kinnisasjale aadressil XXX, registriosa nr XXX, müües nimetatud kinnisasja avalikul enampakkumisel.
3. Jagada kinnisasja aadressil XXX, registriosa nr XXX müügist saadud rahasumma T. T. ja S. T. vahel alljärgnevalt: 3.
4. Arvata kinnisasja müügist saadud rahasummast maha S. T. lahusvara arvelt ühisvarasse panustatud rahasumma 9267 (145 000:15,6466) eurot. 3.
5. Jagada eelmises punktis nimetatud arvutuse tulemusena saadu pooleks. 3.
6. Maksta T. T. välja p.3.2 märgitud jagamise tulemusena saadu ning S. T. väljamakstavale osale liita juurde 9267 eurot.
7. Jätta rahuldamata S. T. vastuhagi ühisvara jagamiseks teistsugusel viisil.
8. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I. Hageja T. T. poolt esitatud asjaolud ja nõue
9. Hagiavalduse kohaselt on T. T. ja S. T. abielu lahutatud XX.XX.XXXX. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX. Abikaasade ühisvara on seni jagamata. Poolte ühisvaraks on korteriomand aadressil XXX, registriosa nr XXX, mille jagamises ei ole pooled jõudnud kokkuleppele. Kuna T.T. ei ole rahalisi võimalusi korteri väljaostmiseks, soovib ta korteri müüa avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha poolte vahel võrdselt, arvestades eelnevalt maha kõik kohtumenetlusega seotud kulud, hüpoteegiga tagatud nõuded ja korteriomandil lasuvad kohustused.
10. mai
11. a menetlusdokumendis esitas hageja alternatiivse nõude jätta ühisvaraks olev korteriomand hagejale ja panna hagejale kohustus tasuda kostja osa eest 15 000 eurot. II. S. T. vastuväited hagile, vastuhagi nõue ja selle põhjendused
12. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud asjaoludele, et poolte abielu on lahutatud ja abikaasade ühisvaraks olev XXX asuv korteriomand on jagamata. Kostja ei ole vastu ka ühisvara jagamisele, kuid ta ei soovi korterit võõrandada, kuna müügist saadava raha eest ei oleks võimalik soetada uut eluaset. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja T.T. on jätnud avaldamata, et korteri ostmiseks võeti ühiselt laen, mille tagasimakseid teostas vaid S.T. Osaliselt- 145 000 krooni ehk 9294 eurot võrra on ühist laenu tagastatud S.T. lahusvaraks olnud korteri, asukohaga XXX müügi arvelt saadud rahast. Seega ei ole poolte panused olnud võrdsed ja esineb alus poolte võrdsusest kõrvalekaldumiseks enampakkumisel saadava tulemi jaotamisel. Arvestades S.T. panust ühisvarasse ja korteri väärtust taotleb kostja jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi - võimaldada kostjal järelmaksuga osta välja hageja osa ja määrata hagejale makstav hüvitis vahemikus 10 000 kuni 15 000 eurot. III. Hageja seisukohad ja vastus vastuhagile
13. T.T. väitel panustati laen, millele S.T. viitab kostja lahusvaraks olnud korteri parendamisse, et seda oleks üldse võimalik müüa. T.T. ei nõustu, et S. T. osa laenu tagasimaksmisel on olnud suurem ja kostja lahusvaraks olnud korteri müügist saadud raha arvelt tasuti ühist pangalaenu. Kompromissi korras on T.T. nõus jätma korteriomandi S.T. hüvitise vastu 25 000 – 27 000 eurot. IV. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
14. Kohus lahendab tsiviilasja

§ 403lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses.

Tulenevalt

§ 438

lg 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele, osundatud paragrahvi

1. lõike kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse. 2
2. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielu sõlmiti XX.XX.XXXX. a ja lahutati XX.XX.XXXX. a kohtuotsusega. Vaidlust ei ole ka selles, et korteriomand asukohaga XXX osteti abielu ajal ning et see kuulub poolte ühisvarasse. Nimetatud asjaolu nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest korteriomandi, registriosa nr XXX kohta, mille ühisomanikena on 22.10.2002.a. kinnistusraamatusse kantud S. T. ja T. T. Poolte varaühisuse õigussuhe lõppes abielu lahutamisel 13.11.
3. a Pooled vaidlevad ühisvaraks olev korteriomandi jagamise viisi üle ning asjaolu üle, kas on alust ühisvara jagamisel kõrvale kalduda osade võrdsusest. 6.

§ 230

lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Teine pool võib kaitsena kasutada vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool tõendeid pole esitanud. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6.

veebruari

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Kuna ühisvara jagamist nõutakse pärast perekonnaseaduse (PKS) jõustumist
2. juulil 2010, kohaldub ka varem soetatud ühisvara jagamisele PKS § 211 lg 1 järgi kehtiv perekonnaseadus (vt Riigikohtu
3. aprilli
4. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17). Kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada ühel asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lõikes 2 sätestatud viisil. Osundatud sätte alusel otsustab kohus juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega otsustab kohus ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel ning saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Käesolevas asjas on kohtul võimalik valida kolme ühisvara jagamise viisi vahel- kas müüa korter avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha abikaasade vahel vastavalt nende osade suurusele, anda korter hagejale ja panna talle kohustus maksta kostjale välja tema osa rahas või anda korter kostjale ja panna talle kohustus maksta hagejale välja tema osa rahas.
5. Hageja on esitanud kohtule 13.11.2019.a. hindamisakti ühisvaraks oleva korteriomandi turuväärtuse kohta (tl.152-176), mille kohaselt on XXX asuva korteriomandi, registriosa nr 682003 turuväärtus 11.11.2019.a. seisuga 61 000 eurot. Kohus andis 27.01.
6. a S. T. tähtaja kuni 21.02.
7. a andmete esitamiseks, millest nähtuks, et S. T. on võimeline hüvitama T. T. tema osa rahas, kuid S.T. kohtule sellekohast teavet ei esitanud. Kostja on esitanud tõenditena laenulepingu nr XXX (tl.87-93), mis on sõlmitud S.T. ja T.T. (kaaslaenusaajad) ja AS SEB Pank vahel ning mille alusel on väljastatud laen summas 20000 krooni tähtajaga XX.XX.XXXX.a. Laenulepingu nr XXX 01.10.2002 alusel on S. T. välja makstud laenusumma 325 000 krooni tagastamise tähtajaga 30.09.2013.a. Laenu kasutamise otstarve on lepingu p 3.4 kohaselt 3 korteri asukohaga XXX ost ning lepingu tagatisteks on hüpoteegid korteriomanditele XXX ja XXX ning T. T. käendus (tl.95-100, 101-103 käendusleping). 8.10.2002.a. on S.T. ja T.T. sõlminud korteriomandi, asukohaga XXX linn müügilepingu müügihinnaga 286 000 krooni (tl.111-120). Tl.121-126 on hüpoteegi kustutamise avaldus ja ostu-müügileping 24.03.2003.a., mille alusel S.T. müüs tema lahusvaraks olnud korteriomandi asukohaga XXX, hinnaga 265 000 krooni. Lepingus sisaldus kokkulepe ühishüpoteegiga tagatud nõude osaliseks rahuldamiseks ja lepinguobjekti vabastamiseks kaaskoormatusest. Laenulepingule nr XXX on sõlmitud 24.03.2003 lisakokkulepe nr 1 (tl.104), mille kohaselt on laenusaaja tagastanud ennetähtaegselt laenu põhiosa summas 145 000 krooni ning sellega seoses on vabastatud hüpoteegi alt korteriomand asukohaga XXX. Ajavahemikus 22.10.2004- 09.10.2010 on laenulepingule nr. XXX sõlmitud veel kokku viis lisakokkulepet, mille alusel on laenusummat suurendatud ja muudetud laenu tagastamise tähtaega, viimane laenutähtaeg on olnud lisakokkuleppest nr 5 tulenevalt 30.09.2016.a.
8. Nimetatud tõendite alusel on võimalik järeldada, et laenuleping, mille alusel abikaasad said laenu ühisvaraks oleva korteriomandi soetamiseks on käesolevaks ajaks lõppenud ning laenusumma on osaliselt – 145 000 krooni ehk arvestades Eesti krooni vahetuskurssi käesoleval ajal Eestis käibel oleva euro suhtes 15,6466 krooni = 1 euro 9267 euro ulatuses tagastatud ennetähtaegselt. Järgnevalt tuleb anda hinnang kostja väitele, et nimetatud ennetähtaegselt tagastatud summa oli saadud kostja lahusvara arvelt ja seetõttu tuleb ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. Kohtu hinnangul on kostja poolt esitatud tõendite alusel võimalik teha järeldus, et kostja omandis oli kuni 24.03.2003.a. müügilepingu sõlmimiseni lahusvarana korteriomand XXX. Tõendatud on ka asjaolu, et kostja võõrandas nimetatud lahusvara müügihinnaga 265 000 krooni, millest 145 000 krooni ulatuses ta täitis abikaasade ühisvara hulka kuuluvat laenu tagastamise kohustust. Nimetatud asjaolu nähtub lisaks eespool kirjeldatud tõenditele ka kostja pangakonto väljavõttest (tl.128). Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostjal oligi kohustus oma lahusvara arvelt laenu osaliselt tagasi maksta, kuna saadud laenusummat kasutati osaliselt ka kostja lahusvaraks olnud korteri remondiks. Kuigi ühisvarana ostetud korteri müügihind (286 000 krooni) oli tõepoolest väiksem kui laenuna saadud rahasumma (325 000 krooni), siis ka kostja lahusvara müügist saadud summa ( 265 000 krooni) ületas summat, mille maksis laenulepingu alusel pangale. Seega isegi kui eeldada, et korteriomandi ostust üle jäänud laenusummat kasutati kostja lahusvaraks olnud korteri seisundi parandamiseks, siis võib samamoodi eeldada, et kostja korteriomandi müügist saadud raha, mis jäi üle pärast laenu osalist tagastamist kasutati ühiseks otstarbeks. Kostja pangakonto väljavõtetelt (tl.127-135) nähtub näiteks asjaolu, et makseid laenulepingu nr XX täitmiseks on vähemalt 2003.aastal tehtud kostja kontolt.
9. Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on ainuvõimalik ühisvara jagamise viis vara müük avalikul enampakkumisel. Ühisvara ei ole võimalik jagada ei hageja poolt taotletud alternatiivsel viisil ehk vara jätmisega hageja omandisse kostjale makstava õiglase hüvitise vastu ega kostja poolt taotletud viisil vara jätmisega kostja omandisse hagejale makstava õiglase hüvitise vastu, kuna kumbki pool ei ole tõendanud enda võimalust teisele poolele õiglase hüvitise maksmiseks. 4 Kohtu hinnangul ei saa kaasomandit (ühisomandit) lõpetada viisil, mis ei taga omandist ilma jäänud kaasomanikule kohest hüvitist. Samas asja müügil avalikul enampakkumisel on mõlemal võimalik saada omandist ilmajäämise hetkele ning oma osale vastav hüvitis.
10. PKS § 210 lg 2 järgi saab ühisvara jagades kalduda enne 1.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 alusel abikaasade osade võrdsusest kõrvale, kui vara omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1.07.2010 (vt. Riigikohtu 14.mai 2014.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-14 p 14). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on ühisvara jagamisel abikaasade ühisomandisse kuuluva korteriomandi avalikul enampakkumisel müügi teel saadud tulemi jagamisel põhjendatud kõrvalekaldumine abikaasade osade võrdsusest. PKS

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on andnud pooltele 19.oktoobri 2020.a. määruses tähtaja muuhulgas menetluskulude nimekirjade esitamiseks, kuid kumbki pool ei ole menetluskulude nimekirjasid esitanud.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak 5 Kohtunik 6