3-20-2018/7

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

1. detsember 2020, Tartu 3-20-2018 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
2. oktoobri
3. a otsuse nr 15.3-3.4/590-2 tühistamiseks X määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON
6. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
7. oktoobri
8. a määrus muutmata.
9. Tagastada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot advokaadibüroo Valge ja Uiga OÜ-le. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas
11. oktoobri
12. a otsusega nr 15.3-3.4/5902 Xi pikaajalise elaniku elamisloa nr EL39L000075 alates
13. oktoobrist 2020 kehtetuks. Xile tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni ning talle kohaldati sissesõidukeeld kolmeks aastaks.
14. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA
15. oktoobri
16. a otsuse nr 15.3-3.4/5902 tühistamiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse korras vaidlustatava otsuse kehtivuse ja täitmise peatamiseks kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
17. Tartu Halduskohus võttis
18. oktoobri
19. a määrusega Xi kaebuse menetlusse, kuid jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et praeguses menetlusetapis puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda kaebaja õiguste kaitset kohtumenetluse ajal võimatuks ega ülemääraselt raskeks. Kuna eelduslikult vabaneb X
20. mail 2021, siis on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ennatlik. Kaebaja suhtes tehtud lahkumisettekirjutus sundtäidetaks pärast karistuse kandmist vanglast vabanemisel. Esialgse õiguskaitse vajadus võib tekkida vangistuse lõpu lähenedes. Kuna korraline vabanemine toimub mitme kuu pärast, mille jooksul võivad esialgse õiguskaitse taotlemisel olulised asjaolud muutuda, pole esialgse õiguskaitse taotlust põhjust rahuldada. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei saabu kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Kohus võib esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Seega, kui kaebajale tekib pöördumatute tagajärgede oht, saab kohus esialgse õiguskaitse küsimuse uuesti lahendada.
21. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
22. oktoobri
23. a määruse tühistamiseks osas, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. X vabaneks talle mõistetud karistuse ärakandmisel
24. mail 2021 ja praeguseks on X talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole.
25. aprillil 2020 otsustas Tartu Maakohus, et Xi ei ole võimalik vabastada karistuse kandmiselt enne tähtaega. Samas ei välistanud maakohus Xi tingimisi ennetähtaegset vabastamist tulevikus. Peagi tekib uus võimalus taotleda Xi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamist. Tartu Vangla valmistab selleks materjali ette ja saadab maakohtule novembris
26. Välistada ei saa võimalust, et maakohus peab võimalikuks Xi ennetähtaegset vabastamist. Selline lahend tooks kaasa tema viivitamatu väljasaatmise koheselt pärast määruse jõustumist. Väljasaatmise oht võib tekkida enne seda kui jõustub käesolevas haldusasjas tehtav kohtulahend. Samuti ei ole õigustatud olukord, kus kaebaja peab loobuma ennetähtaegse vabanemise võimalusest, et tagada enda osalemine käesoleva haldusasja menetluses vähemalt kuni
27. maini
28. Xil puudub Vene Föderatsioonis elukoht ning tal ei ole seal lähisugulasi. Seega ei ole teada, kus tal õnnestub elama asuda ning seega on tema osalemine käesoleva haldusasja menetluses oluliselt raskendatud. Xi väljasaatmise korral võib tema õiguste kaitse menetluse ajal osutuda oluliselt raskendatuks või isegi võimatuks.
29. PPA leidis vastuses määruskaebusele, et kaebajat saab pidada tegelikuks ja piisavalt tõsiseks ohuks, mistõttu võib isiku Eestisse jäämisega tekkida olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele. Soov viibida halduskohtumenetluse ajal Eestis ei kaalu üles vajadust tagada avalikku korda, mida kaebaja raskelt ohustaks. Kaebajal on esindaja ning kohtumenetlusega seonduvalt saab ta suhelda infotehnoloogilisi lahendusi kasutades. Kaebaja õigused riigist väljasaatmise korral ei jää kaitseta. Kohtumenetluse edukuse korral on kaebajal võimalus tulla tagasi Eestisse. Kaebaja eeldus, et ta vabastatakse vangistuse kandmisest enne tähtaega, on eelduslik ja põhjendamatu. Kaebaja saab taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist pärast maakohtu poolt tema enne tähtaega vabastamist. Kaebaja saab osaleda halduskohtumenetluses esindaja või ka videosilla kaudu, mistõttu ei pea ta loobuma enne tähtaega vabanemise taotlemisest. Kui maakohus otsustab vabastada kaebaja enne tähtaega vangistuse kandmisest, määrakse talle katseaeg ja kohustatakse täitma kontrollnõudeid. Isikul tekib kohustus viibida Eesti Vabariigis, seega on kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks VMS § 43 lg 1 p 5 alusel ning PPA ei saa
30. oktoobri 2020 otsust lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas täita. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebaja õigustele pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja pereelulised sidemed Eestis on õrnad. Tema abielu on sõlmitud
31. aasta märtsis ning enne seda ei ole abikaasad koos elanud. Nende pereelu realiseerub pikaajaliste külastuste näol vanglas. Juhul kui kohus leiab, et praeguses olukorras on põhjendatud kasutada esialgse õiguskaitse abinõu, siis peab vastustaja sobivaks HKMS § 251 lg 1 p-s 2 toodut ehk kohus keelab lahkumisettekirjutuse täitmise kuni lõpplahendi jõustumiseni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
32. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus ning halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas on õiguspärane.
33. Kaebaja ei nõustu PPA otsusega, millega tunnitati kehtetuks tema pikaajalise elaniku elamisluba, tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni ning kohaldati sissesõidukeeld. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamise korras 2 vaidlustatud PPA otsuse kehtivuse ja täitmise peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
34. Kaebaja on kinnipeetav Tartu Vanglas ning tema karistusaeg lõppeb
35. mail
36. Kohtute infosüsteemist nähtub, et
37. oktoobril 2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid Xi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vastava küsimuse arutamine toimub maakohtu kohtuistungil
38. detsembril
39. Enne kohtuistungi toimumist ei ole teada, millisele otsusele maakohus jõuab ja kas maakohtu hinnangul on alust kaebaja vabastada enne tähtaega vangistuse kandmisest.
40. Asjaolu, et kaebajal on maakohtu otsustuse alusel võimalus vabaneda enne tähtaega, ei ole praegusel hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise otstarbeks on isiku jaoks sellise koormava tagajärje ärahoidmine, mille mõju kõrvaldamine või heastamine põhiasjas tehtava lahendiga oleks võimatu või oluliselt raskendatud. Praegusel hetkel ei ole koormavat tagajärge kaebaja jaoks saabunud, kuna kaebajat ei ole veel vangistusest vabastatud ja tema osas ei sundtäideta lahkumisettekirjutust. Kaebaja vabanemine enne
41. maid 2021 sõltub maakohtu otsustusest, mida tänaseks päevaks tehtud ei ole. Maakohus teeb otsustuse kaebaja enne tähtaega vabastamise või mittevabastamise kohta pärast
42. detsembri
43. a kohtuistungit. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisega võimalik ära hoida kaebajale pöördumatute tagajärgede tekkimist kuna kaebaja ei viibi vabaduses ja teda ei ole hakatud Eesti Vabariigist välja saatma.
44. Juhul kui maakohtu hinnangul esineb alus kaebaja vabastamiseks vangistusest enne tähtaega, vormistab maakohus oma otsustuse määrusega. Kaebaja vabastatakse kui vastav maakohtu määrus on jõustunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus võib tekkida vangistuse lõpu lähenedes ja pärast maakohtu määruse jõustumist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu kohtule esitatud vastustaja kinnitusele, et kui maakohus otsustab kaebaja vabastada ennetähtaegselt, esineb vabadusse naasmisel kaebajal kohustus järgida kontrollnõudeid, sealhulgas elada kohtu poolt määratud alalise elukoha aadressil. Seega esineb kaebajal maakohtu määruse alusel seaduslik alus Eestis viibimiseks (välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5) ning PPA ei saa vaidlustatud
45. oktoobri
46. a otsust lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas täita.
47. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda praegusel hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja õiguste kaitset kohtumenetluse ajal oluliselt raskendatuks või võimatuks. Eeltoodu alusel jääb Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
48. oktoobri
49. a määrus muutmata.
50. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna riigilõivu tasumiseks puudus vajadus, tagastab ringkonnakohus HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot advokaadibüroo Valge ja Uiga OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) 3