Obsah (7)

§ 46§ 47§ 50§ 30§ 31§ 75§ 48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

) §-le 45 on kinnipeetavale tagatud majutus kambris.

§ 46

järgi tagab vangla kinnipeetavale riietuse ja

§ 47

järgi toitlustuse.

§-d 49, 52 ja 53 näevad kinnipeetavatele ette ravivõimalused. Vastavalt

§ 50lg-le 1 on kinnipeetav kohustatud hoolitsema oma isikliku hügieeni eest.

Riigikohus on pidanud selle sättega vastuolus olevaks, kui vangla ei võimalda kinnipeetavale kätepesuvahendit (RKHKo 31.03.2010, 3-3-1-6-10, p 13). Sellest tulenevalt näevad vanglate kodukorrad ette hügieenipakkide väljastamise neile kinnipeetavatele, kel puuduvad endal piisavad rahalised vahendid hügieenivahendite soetamiseks.

§ 30

lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju ning

§ 31lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid.

Sellest tulenevalt ei ole õige, et kaebaja saab oma kulusid katta üksnes töövõime- või toimetulekutoetusega. Nõustuda tuleb aga sellega, et lisamugavuste eest tuleb tasuda ise. Selles osas ei erine aga elu vanglas elust väljaspool vanglat.

1. Kaebaja ei ole enda väitel saanud pesemisvahendeid 4,5 aasta jooksul. Ringkonnakohus selgitab, et hügieenipaki saamiseks võib vähekindlustatud kinnipeetav, kellel hügieenitarbeid ei ole ja kellel puudub raha nende soetamiseks, esitada inspektor-kontaktisikule sellekohase taotluse vangla kodukorra alusel.
2. Kui kaebaja lähedased teda toetada soovivad, peavad nad sundkorras tasuma kaebaja vastu esitatud nõudeid (50% üle kantud summast) ja täitma kaebaja vabanemisfondi (20%). Kaebajani jõuab vaid 30%. Vangla poest ostetud kaup on üldjuhul 20% kallim, kui sama kaup vabaduses. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja vastu esitatud nõuded on kaebaja kohustused, mis ta on ise oma varasema tegevusega põhjustanud. Õiguskorras on igaüks kohustatud oma kohustusi täitma. Vabanemisfond teenib aga kaebaja enda huve, et tal oleks vabanedes kuni töö leidmiseni piisavalt rahalisi vahendeid.

§ 75

lg 4 ls 1 kohaselt makstakse vabastamisel kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vangla kaupluses on kaubad kallimad.

§ 48lg 1 lubab kauba puhul kuni 20%-list juurdehindlust.

Kui kaebaja tuvastab mõne kauba, mille juurdehindlus on kõrgem, siis on tal Riigikohtu seisukohast tulenevalt võimalik see kohtus vaidlustada (RKEKo 31.01.2013, 3‑3‑1‑48‑12). Ringkonnakohus ei pea 20%-list juurdehindlust ebaproportsionaalselt kõrgeks.

1. Kokkuvõttes ei sisalda kaebaja apellatsioonkaebus niisiis ühtegi argumenti, mis tingiks apellatsioonkaebuse rahuldamise.
2. Täiendavalt juhib ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu järgnevale. Halduskohus on otsuse põhjenduste punktis 28 tühistanud SKA 30.01.
3. a ettekirjutuse nr 6.EM-2/8098 ja tunnistanud selles kaalutluste märkimata jätmise õigusvastaseks. Ringkonnakohus selgitab, et SKA oli nimetatud ettekirjutuse juba eelnevalt 13.08.
4. a otsusega nr 6.EM-2/8098/2 5 kehtetuks tunnistanud. Halduskohus ei saa tühistada kehtetuks tunnistatud haldusakti, sest see ei kehti enam. Küll aga saab halduskohus, eeldusel et on täidetud HKMS § 152 lg 2 tingimused, tuvastada haldusorgani poolt menetluse ajal kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasuse.
5. Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga M. (allkirjastatud digitaalselt) 6