← Eesti

3-20-1784/7

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2020. a, Tallinn Haldusasja number 3-20-1784 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla 13.07.2020 otsuse nr

§ 50lg 1 kohaselt peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest.

Juuste eest hoolitsemiseks kindlustatakse kinnipeetav juuksuriteenusega. Kinnipeetava pea paljaks ajamine on lubatud üksnes arsti ettekirjutusel või kinnipeetava soovil (lg 3). Samad sätted on kohaldatavad ka vahistatu korral (

§ 90

lg 1).

§ 41

lg 1 sätestab, et vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust (lg 2). Kohus nõustub, et isiku õigus otsustada oma välimuse üle on osa õigusest vabale eneseteostusele (põhiseaduse § 19) ja inimväärikuse tagamisest (põhiseaduse §-d 10 ja 18). Seetõttu sätestab ka

§ 50

lg 3, et kellelgi ei tohi ilma isikliku soovi või arsti ettekirjutuseta pead paljaks ajada, kuna see on häbimärgistav. Samas leiab kohus, et habeme puudumine ei ole Eesti kultuuriruumis häbimärgistav. Euroopa Vanglareeglistiku seletuskirjas on leitud, et kuigi reeglistik ei anna soovitusi habeme kandmise osas, hõlmab isikliku puhtuse pidamine ka habeme hooldamist, mida tuleb võimude poolt lubada

  1. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et üldine habeme kandmise keeld vanglas rikub isiku õigust eraelule
  2. Nagu vangla on kohtule avaldanud, ei kandnud kaebaja habet vanglasse saabudes ega kanna habet ka kohtunõudele vastamise ajal, mis on oluliselt pärast kaebaja algset taotlust ja sellele vastamist. Seega ei ole tegemist kaebaja tänase välimuse ja sellega seotud sisemise identiteedi säilitamise küsimusega. Kaebajal on kahtlemata otsustusõigus kinnipidamisasutuses oma välimust muuta, kuid ta peab sealjuures arvestama vahistamisest tulenevate piirangutega. Kui kinnipidamisasutuses olija soovib uut soengu- (sh juukse- või habemestiili), mille hooldus nõuab vanglalt rohkemat vastutulekut, kui on keskmiselt ette nähtud (nt väga tihedalt juuksuris käimist), või vahendeid või esemeid, mida ei ole julgeolekukaalutlustest tulenevalt vanglasse lubatud, on tegemist kannatuse või eba1 2 https://rm.coe.int/pc-cp-2018-1-e-rev-2-epr-2006-with-changes-and-commentary-22-may-2018/16808add21 Biržietis vs Leedu, 14.06.2016, avaldus nr 49304/09 2

(3)meeldivusega, mis paratamatult vahistamisega kaasneb. Seega ei ole kaebajal ka keelatud habet kanda. Samuti on kaebajale tagatud muud võimalused oma välimuse eest hoolitsemiseks või vastavate vahendite taotlemiseks, nt pardel ja raseerija. Kuna vaidluse all ei ole kaebaja praegune välimus ja sellega seotud sisemine identiteet, leiab kohus, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne.
  1. Kohus leiab samuti, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Tallinna Halduskohus leidis 15.04.2016 otsuses nr 3-15-2690, et trimmer erineb oma ehituselt ja tööpõhimõttelt pardlist ja epilaatorist, sest sel on terad ja sellega on võimalik pikkuses habemekasvu piirata. Seega sarnaneb trimmer juukselõikusmasinale. Kodukorra p 7.1.17 järgi on kinnipeetavale keelatud mh juukselõikusmasin jt sarnased seadmed, mida on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks. Kuna trimmeril on terad, võib eeldada, et seda on võimalik ümber ehitada tätoveerimismasinaks. Järelikult on tegemist kinnipeetavale keelatud esemega. Vastustajal oli õigus ja kohustus Kodukorra p-le 7.1.17 tuginedes keelduda kaebajale trimmerit kambrisse lubamast (p 8). Lisaks on Tallinna Vangla kodukorra seletuskirjas3 selgitatud, et elektrihambaharja, patareidega raseerimisvahendit, juukselõikusmasinat jt samalaadseid esemeid on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks. Tätoveeringute tegemine seab ohtu nii vangla julgeoleku kui ka vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Pealegi on tegemist seadmetega, mille sisse saab peita keelatud esemeid ja aineid, sest neid on keeruline läbi otsida. Samuti sisaldavad need üldjuhul traati, juhet jm osi, millega võib tekitada vigastusi, lõhkuda vangla vara või peita esemeid. Kõnealune säte ei riku isikute õigusi seepärast, et hügieeni eest hoolitsemiseks võib kasutada tavalist raseerijat või hambaharja. Ka Tartu Halduskohus on 03.09.2020 määruses nr 3-20-1557 leidnud, et kinnipeetaval on olemas võimalused hoolitseda oma hügieeni ja välimuse eest ning kaebajal ei ole õigust nõuda, et ta peab saama seda teha just tema soovitud viisil või vahenditega. Seletuskirja punktis 7.16 on täiendavalt selgitatud, et tätoveerimine on keelatud, kuna esiteks pole vanglas ohutuks tätoveerimiseks vajalikke tingimusi, seadmeid ega muud vajalikku. Desinfitseerimisvahendite puudus, ebahügieenilistes tingimustes tätoveerimine, korduvalt sama nõela kasutamine ning HIVpositiivsete jm haigusi põdevate kinnipeetavate viibimine vanglas soodustaks HIVi jm haiguste levikut kinnipeetavate seas. Teiseks on tätoveerimine traditsiooniliselt üks võimalusi vangla subkultuuri hoida ja edasi kanda. Et märgistada alamasse subkultuurikihti kuuluvaid kinnipeetavaid, on vanglas ette tulnud juhtumeid, kus neid tätoveeritakse vastu nende tahtmist. Kohus on ka visuaalselt võrrelnud kaebaja soovitud aparaati pardli ja juukselõikusmasinaga. Vangla pakutud Philips S13324 pardel erineb välimuselt oluliselt kaebaja soovitud seadmest Philips Multigroom
  2. Kaebaja soovitud seade, selle tera ja otsikud on ka visuaalselt sarnased juukselõikusmasinatega6, mis on terade olemasolu ja tätoveerimismasinaks ümberkujundamise võimaluse tõttu vanglas keelatud. Seega on vangla põhjendus õige ja õiguspärane ning piirang kooskõlas nii kodukorra enda kui ka seadusest tuleneva volitusega piirata kaebaja õigusi kinnipidamisasutuse julgeoleku tagamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3 https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tallinna_vangla_kodukorra_seletuskiri_al _03.04.2020.pdf 4 https://www.philips.ee/c-p/S1332_41/shaver-series-1000-kuivkasutusega-pardel-series-1000 5 https://www.philips.ee/c-m-pe/naegu-piirlid-ja-hoolduskomp/multigroom/multigroomer 6 Vt nt https://www.philips.ee/c-m-pe/juukseloikurid 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.