Obsah (5)

§ 111§ 112§ 249§ 121§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1797 Haldusasi XXi kaebus Tallinna Vangla direktori 22.11

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Võttes aluseks kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmeid perioodi 14.05.2020-13.09.2020 kohta, on kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 280 eurot. Nimetatud summast on vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 alusel tehtud makseid ning tasutud teenuste eest kokku 191,49 eurot. Arvestades mh ka vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (

1. aastal 29,20 eurot) vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Konto lõppjääk oli 14, 56 eurot. Arvestades eelnevat, vabastab kohus kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse osas. Kaebuse osas jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamata, kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (vt põhjendusi järgnevates määruse punktides).
2. Kaebaja esitas ka taotluse, et tal võimaldatakse kasutada kohtumenetluses vene keelt ning talle edastatakse kohtumäärused ja kohtuotsus vene keelde tõlgituna. Kohus mõistab XXi taotlust kui menetlusabi taotlust tõlkekulude kandmise kohustusest vabastamiseks (

§ 111lg 1 p 1).

Kohus peab põhjendatuks anda kaebajale menetlusabi ja vabastada ta lisaks kohtumääruse resolutsiooni ning põhjendava osa tõlkimise kulude kandmise kohustusest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ning kaebuse tagastamine 13.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

1. Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse nõudega kohustada Tallinna Vanglat andma välja luba suitsetamise võimaldamiseks. Nagu kohus eelnevalt välja tõi on esialgse õiguskaitse eesmärk vältida kaebaja olukorra halvenemist või pöördumatute tagajärgede tekkimist enne kohtumenetluse lõppu. XX ei ole märkinud, millised pöördumatud tagajärjed kaasnevad ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta. Kaebaja on välja toonud suitsetamise soovi seoses stressiga ning igavuse tundmisega, mis ei ole nii kiireloomulised põhjused, et tingivad esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse. Vanglas ei ole võimaldatud suitsetada alates 01.10.
2. Seega kaebaja ei ole saanud suitsetada pika ajal vältel.
3. Lisaks eelnevale on kohus on seisukohal, et XXi kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. 3
4. VSkE § 641 punktide 3 ja 31 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud süütamisvahendid, suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Kodukorra p 2.3 keelab suitsetamise vangla territooriumil. Punkt 7.1.15 alusel on kinnipeetavatele lisaks VSkE §-s 641 sätestatule keelatud VangS § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lgs 2 kirjeldatud sigaret, elektrooniline sigaret, muud tubakatooted ja suitsetamistarbed. Kodukorra seletuskiri täpsustab, et vangla ruumide on riigiasutuse ruumid tubakaseaduse (TubS) § 30 lg 2 p 1 mõttes, mis näeb ette, et vanglas suitsetamise lubamise otsustab vangla valdaja. Ruumide või maa-ala valdajal ei ole kohustust suitsetamisruumi ja/või -ala eraldamiseks. Seega ei tulene TubS regulatsioonist suitsetaja õigust nõuda, et TubS § 30 lg-s 2 nimetatud kohas oleks suitsetamisruum või –ala ning seega ka suitsetamine lubatud. Vangla territooriumil on suitsetamine keelatud kinnipeetavatele, vanglateenistujatele ja teistele Tallinna Vangla territooriumil viibivatele isikutele. Vanglas suitsetamise keelamise eesmärkideks on: 1) tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna loomine); 2) vangla julgeoleku tagamine ning riiklike ressursside säästmine (kulud tervishoiuteenustele); 3) vabanemine sõltuvusest. Kehtestatud piiranguga võib vangla minimeerida tubakatoodete üleandmist kinnipeetavate vahel. Tubakatooted on subkultuuri maksevahend, mis tähendab, et erinevate tubakatoodetega tasutakse teenuste eest. Igasuguste asjade vahetamine ja üleandmine tekitab vanglas lisaks järelevalve raskustele ebaseaduslikke võlasuhteid. Sellise olukorra tekkimine on aga lubamatu, kuna toetab kinnipeetavate hulgas subkultuuriliste ilmingute levimist, mis vastanduvad riikliku poliitika ja kehtiva seadusandlusega.
5. Kohtupraktikas on korduvalt hinnatud suitsetamise keeldu, sh kaebaja taotluste osas. Kaebaja on korduvalt esitanud kaebuseid ning esialgse õiguskaitse taotluseid seoses suitsetamisega, millised taotlused ning kaebused on jäetud rahuldamata (vt nt jõustunud lahendid haldusasjades nr 3-20-1507, nr 3-18-356). Nimetatud haldusasjades on kohtud hinnanud sisuliselt sarnaseid väiteid, mis on esitatud praeguses haldusasjas. Kaebaja ei ole esitanud selliseid väiteid, millest tulenevalt tuleks kohtul asuda eelnevates haldusasjades kohtute toodud seisukohtadest erinevatele järeldustele. Kohus nõustub haldusasjas 3-20-1507 toodud kohtute hinnanguga, et vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld, mistõttu mõne üksiku kinnipeetava suhtes kohaldatud, sh esialgse õiguskaitse korras suitsetamise võimaldamine tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Kuigi kaebaja ei ole märkinud, milliste Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb, on ta kaebuses nimetanud, et Justiitsministri 06.10.2016 määrus nr 21 on õigusvastane, kuna TubS ei näe ette vanglas suitsetamise keeldu. Tartu Ringkonnakohus on 30.06.2020 haldusasjas nr 3-18-356 otsuses hinnanud ka praeguses kaebuses välja toodud kaebaja väidet, et Justiitsministri 06.10.2016 määrus nr 21, millega muudeti VSkE § 64¹ p 3¹ sõnastust, on õigusvastane. Ringkonnakohus viitas Riigikohtu lahendile, kus on märgitud, et kuigi TubS on Eesti õiguskorras peamine õigustloov akt, milles sätestatakse tubakatooteid, nende käitlemist ja tarbimist reguleerivad nõuded ja piirangud, ei välista see tubakatoodetega seonduva reguleerimist ka muu seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga. Asjaolust, et seadusandja ei ole kehtestanud TubS-s selge sõnaga tubakatoodete või suitsetamise keeldu vanglas, ei saa järeldada, et selline keeld ei võiks tuleneda VangS-st või selle alusel volitusnormi piire järgides antud õigusaktist (RKHKo 17.12.2019, 5-1940, p 48).
6. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja nimetatud Kodukorra punktide vaidlustamine/tühistamine ning suitsetamise võimaldamise kohustamise nõue, ei täida soovitud eesmärki, kuna VSkE kohaselt on tubakatooted vanglas jätkuvalt keelatud. Samas hindas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium VSkE § 641 p 31 põhiseadusele vastavust ning leidis 17.12.2019 otsuses nr 5-19-40, et tubakatoodete ja suitsetamise keelamine vanglates on proportsionaalne vahend tagamaks inimeste ja vangla julgeolekut ning korda. Selline keeld ei põhjusta nii intensiivseid kannatusi ja ebameeldivusi, et võiks rääkida inimväärikalt kohtlemise riivest. Vastupidiselt kaebaja arvamusele, on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukohad asjakohased ka praeguses asjas. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja esitatud väidete põhjal 4 alust hinnata suitsetamise keeldu vanglas kuidagi teisiti. Kuna VSkE § 641 p 31 on põhiseadusega kooskõlas, on põhjendatud ka keeld omada vanglas süütamisvahendeid. Seega suitsetamise keelamine alates 01.10.2017 oli õiguspärane ning VSkE on suitsetamise keelamisega seonduvas osas PS-ga kooskõlas.
7. Kaebaja nõue kohustada vanglat tegema suitsetamist võimaldavaid toiminguid ei ole põhjendatud, kuna see oleks vastuolus kehtiva õigusega. Eeltoodud põhjustel on esitatud kaebus perspektiivitu ning kuulub tagastamisele, mistõttu ei hinda kohus kaebaja esitatud nõuete lubatavust (sh kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude täitmist) ning otstarbekust. Kuna kaebaja võimalused oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks on vähesed, siis ei ole põhjendatud suunata kaebajat nõudeid muutma või kaasata vastustajana mh Justiitsministeerium.
8. Kohus jätab XXi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 2 alusel.

21. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 5