) § 249 lg 1 alusel võib kohus teha kaebaja põhjendatud taotluse alusel igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hindab kohus ka kaebuse eduväljavaateid (
Samas peavad õiguskaitse taotluse esitamiseks olema täidetud siiski ka konkreetsed menetluslikud tingimused. 4. Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist (
Esitatud taotlusest nähtub, et isik ei ole kaebust halduskohtule ega ka vaiet Politsei- ja Piirivalveametile veel esitanud. Seega ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eeldus ning taotlus ei ole lubatav. Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku seitsmenda paragrahvi esimese lõike teisele lausele esitatakse kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. Seega tuleks kaebuse esitamise korral saata see Tartu Halduskohtule. Võimaliku kaebuse eduväljavaateid kohus käesoleva määruse raames küll sisuliselt ei hinda, kuid seonduvalt eelnimetatuga võib siiski märkida, et selle eduväljavaated võivad olla üsna küsitavad, sest nähtuvalt ettekirjutusest nr 1052236768 viibis isik alates 22.11.2020 riigis ilma seadusliku aluseta. 5.
lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.