Obsah (5)

§ 659§ 465§ 171§ 696§ 532

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-08-2177 Kohtuasi Sihtasutus H

) § 530 lg 1 ja perekonnaseaduse (PKS) § 197 lg 1 alusel eestkostja ametist vabastada, kuna avaldaja põhikirja muudatusega anti eestkostja ülesanded üle puudutatud isikule III ja avaldaja ei saa enam põhikirjast tulenevalt eestkostja ülesandeid teostada.

1. Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad eestkostetaval lähedased, kellega ta igapäevaselt suhtleks. Samuti ei ole teada ühtegi sobivat juriidilist isikut, kelle võiks uueks eestkostjaks määrata. Kohus kuulas eestkostetava ära 15.09.2020, kuid isik ei suutnud ärakuulamisel oma tahet uue eestkostja määramise osas väljendada – isikul puudub kõne.
2. Puudutatud isik II ei toonud kohtu ette asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et hoolimata 8 aasta tagusest ümberasumisest Valkla Kodusse oleks eestkostetaval Saaremaa vallaga säilinud olulised sidemed. PKS § 205 lg-s 3 nimetatud tugevama seotuse kriteeriumi puhul ei saa arvestada üksnes isiku sissekirjutusega, sest see on formaalne ega ole antud juhul tegeliku olukorraga kooskõlas. Kuna eestkostetav ei suuda ennast väljendada ja temaga on raske kontakti leida, on asjakohane eestkostja määramisel arvestada eestkostetava ja eestkostja asukohta. Eestkostetava tervislikku seisundit silmas pidades on puudutatud isikul II, kelle haldusalas eestkostetav juba pikemat aega viibib, võimalik eestkostetava õigusi efektiivsemalt tagaval viisil eestkostet teostada kui puudutatud isikul III distantsilt. Asjaolu, et Valkla Kodu plaanitakse järgmise aasta jooksul sulgeda, ei ole kohtu hinnangul hetkel piisavaks põhjuseks, et eestkostjaks määrata puudutatud isik III. Arvestada tuleb fakti, et eestkostetav on Kuusalu vallas viibinud viimased 8 aastat, mis loob eestkostetava ja puudutatud isiku II vahel tugevama seose kui eestkostetava ja puudutatud isiku III vahel. Määruskaebus
3. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles määrati puudutatud isiku I uueks eestkostjaks puudutatud isik II, ja teha uue määruse, millega määrata puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isik III.
4. Maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 205 lg
5. Maakohus jättis kaalumata, kas esineb asjaolusid, mis välistaksid puudutatud isiku II määramise puudutatud isiku I eestkostjaks.
6. Maakohus jõudis ekslikult järeldusele, et eestkostetava ja puudutatud isiku II vahel on tekkinud side. Maakohus jättis tähelepanuta, et puudutatud isikul III on säilinud olulised sidemed eestkostetavaga ja tegemist ei ole üksnes isiku sissekirjutusega. Puudutatud isik III on teadlik eestkostetava vajadustest ja tervislikust seisundist, kuna eestkostja ametiaja pikendamisel pidi rahvastikuregistrijärgne omavalitsus esitama seisukoha.
7. Vahemaad eestkostja ja eestkostetava vahel ei saa pidada eestkostja kohustuste täitmisel oluliseks takistuseks, kuna suurem osa eestkostja ülesannete täitmisest (nt dokumentide vormistamine, koostöö hoolekandeasutusega) saab toimuda vahemaast sõltumatult. 3 2-08-2177 Eestkostetava igapäevase hoolduse tagab hoolekandeasutus, kus eestkostetav viibib. Siiani on eestkostja asunud Saaremaal ja vahemaa ei ole olnud takistuseks.
8. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt peab rahvastikuregistrijärgne omavalitsus sotsiaalteenuseid korraldama ja vaidlustatud määrus tekitaks olukorra, kus puudutatud isik II peaks hakkama teenuseid ja toetusi küsima puudutatud isikult III. Ka see on oluline seotus.
9. Valkla Kodu klienditöö juhi AH sõnul on planeeritud kolme kuu pärast eestkostetav viia Sillamäe Kodusse ja siis peab ka puudutatud isik II teostama eestkostet distantsilt. Menetlusosaliste seisukohad
10. Puudutatud isik III palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad puudutatud isiku II kanda. 18.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas puudutatud isik II maakohtu määruse puudutatud isiku II eestkostjaks määramise osas. Kuigi vaidlustati ainult puudutatud isiku II eestkostjaks määramine, leiab ringkonnakohus, et kaebus on esitatud kogu maakohtu määruse peale, kuna eelmist eestkostjat ei ole võimalik vabastada enne uue eestkostja määramist. 19. Maakohus kohaldas õigesti PKS § 205 lg 3, määrates eestkostjaks puudutatud isiku II, ja põhjendas piisavalt oma järeldust. Maakohus seostas esiletoodud asjaolusid õigete materiaalõiguse normidega ja vaidlustatud määrus vastab selles osas

§ 465

lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist, sh asjaolude ja tõendite ebaõiget hindamist või diskretsioonipiiride ületamist ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ega tehtud lahendis ei tuvastanud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (

§ 659ja § 654 lg 6).

Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

1. Eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest ja PKS § 205 lg 3 ei anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side. PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, vara asukoht ja rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid tulevikus. Teadaolevate andmete põhjal tuleb arvestada nii läheduse (seotuse) kui kestvuse põhimõtet, s.t isikule eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada 4 2-08-2177 eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus (vt Tartu Ringkonnakohtu 22.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2713, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2020 määrus tsiviilasjas nr 220-5268, p 12).
2. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku II väide, et tuvastatud asjaoludel tuleb eestkostjaks määrata puudutatud isik III põhjusel, et puudutatud isikul III on säilinud olulised sidemed eestkostetavaga ja ta on teadlik eestkostetava olukorrast, kuna eestkostja ametiaja pikendamisel pidi rahvastikuregistri järgne omavalitsus esitama seisukoha.
3. Toimikust nähtuvalt on eestkostetava vanemad surnud ja teiste võimalike lähedastega kontakt täielikult puudub. Eestkostetav elas Tallinna Kristlikus Koolkodus kuni 18.07.1997 ja seejärel Sõmera Hooldekodus kuni 01.02.
4. Sõmera Hooldekodus viibimisest tulenevalt on alates 21.07.1997 tema rahvastikuregistrijärgne elukoht Saaremaa vald, Kärla alevik, Sõmera Hooldekodu. Alates jaanuarist 2012 viibib eestkostetav Valkla Kodus. Kuivõrd eestkostetaval ei ole lähedasi ega vara, tema tegelikuks elukohaks on olnud lastekodu ja hooldekodud, ei ole ta tegelikult püsivalt seotud ühegi kohaliku omavalitsusega. Senise eestkostjaga sidus eestkostetavat üksnes kunagine aastaid tagasi Sõmera Hooldekodus viibimine. Viimased 8 aastat on eestkostetav elanud Valkla Kodus, mis asub Kuusalu vallas. Seega ei saa tuvastatud asjaoludest järeldada, et eestkostetav on puudutatud isikuga III PKS § 205 lg 3 mõttes tugevamalt seotud kui puudutatud isikuga II.
5. Eeltoodu kinnitab, et isiku paigutamine teise hoolekandeasutusse ei ole toonud kaasa tema rahvastikuregistri järgse elukoha muutumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka hoolekandeasutuse vahetumine automaatselt aluseks eestkostja vahetamisele. Ringkonnakohus iseenesest nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks. Samas ei pea eestkostjaks jääma ka omavalitsusüksus, kes korra on määratud, vaatamata sellele, et eestkostetava tegelik elukoht aja jooksul muutub.
6. Juhul, kui on võimalik tuvastada, et eestkostetaval on tugevam seos mõne kohaliku omavalitsusega, on põhjendatud selle omavalitsusüksuse eestkostjana määramine, sõltumata, millises hoolekandeasutuses eestkostetav viibib. Sellistel asjaoludel nagu praegu, kus eestkostetaval ei ole tegelikult seost ühegi kohaliku omavalitsusega, ta ei ole ise võimeline oma seisukohta väljendama ja tema elukoht sõltub üksnes sellest, kuhu hoolekandeasutusse ta paigutatakse, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda tema faktilisest elukohast. See tähendab, et praeguses olukorras on mõistlik määrata eestkostjaks omavalitsusüksus, kus asub hoolekandeasutus, kuhu eestkostetav on paigutatud. Ringkonnakohus möönab, et praeguses asjas võib see kaasa tuua lähiajal ka uue menetluse, kuna puudutatud isiku II väidetel eeldatavasti suunatakse eeskostetav elama Kuusalu valla piirkonnast väljapoole. See aga ei tähenda, et hetkel teadaolevatel andmetel oleks põhjendatud määrata puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isik III, kuna puudub alus eeldada, et lähitulevikus võib eestkostetav tagasi pöörduda Saaremaa valla territooriumile. Asjaolu, et ta puudutatud isik III on olnud kohtu nõudel kohustatud
7. aastal esitama seisukoha eestkoste pikendamise vajaduse kohta, ei ole eestkostja valikul määrav. Praeguseid asjaolusid arvestades sobib ringkonnakohtu hinnangul eestkostja ülesandeid paremini täitma puudutatud isik II.
8. Menetluskulud tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta puudutatud isiku II kanda.

Toimikust nähtuvalt ei ole puudutatud isik III hüvitatavaid kulusid kandnud ja seega kindlaksmääratavad kulud puuduvad. 5 2-08-2177 26.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saavad kaevata

§ 532lg 1 alusel selles nimetatud isikud.

(allkirjastatud digitaalselt) 6