2-18-13362/43

(15)ringkonnakohus, et väljamõistetava elatise suurust ei või seada sõltuvusse lapse elukohast. Ringkonnakohus märkis, et kui lapse vajadused ja vanemate võimalused muutuvad, siis on võimalik esitada uus hagi. Hageja leiab, et käesoleval juhul on TsMS § 459 lg 1 järgi elatise suuruse muutmise aluseks nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude muudatused. Kohtulahendi tegemise ajal arvestati kostjalt elatise väljamõistmisel asjaoluga, et hageja elas kostjale kuuluvas eramus, kus kostja kandis eramu ülalpidamisega seotud kütte-, vee-, elektri-, prügiveoja telekommunikatsioonikulud kokku summas 128,41 eurot ning kostja eramu kasutamisest hagejal tekkinud kasutuseelist väärtuses 300 eurot. Kostja kanda jäävast ülalpidamiskulust arvas kohus maha eluasemekulud summas 428,41 eurot. Hageja vabastas 01.06.2018 kostjale kuuluva eramu aadressil XXX, Tallinn ja andis üle. Hageja kolis koos emaga elama üüripinnale. Seega arvates 01.06.2018 ei ole kostja osalenud hageja eluasemekulude kandmises ega tasunud ka väljamõistetud elatist ja seda vaatamata hageja seadusliku esindaja pöördumistele. Samuti on võrreldes kohtuasja sisulise arutamise ajaga aset leidnud õiguslikud muudatused. Täisealiseks on saanud hageja vend, mistõttu hageja seaduslik esindaja ei saa kasutada tulumaksuseaduse § 23¹ lg 1 tulenevat õigust arvata

1. aasta maksuperioodi tulust maha täiendav maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest. Maakohtu otsuse p 32 tuvastati, et hageja põhjendatud kulude suuruseks 936,84 eurot (kahe lapse kulu 1873,68 eurot) kuus, millest arvati maha igakuine maksutagastus hageja seaduslikule esindajale summas 30,79 eurot.
2. Lisaks muutis Riigikohus oma varasemat seisukohta ja sellest tulenevalt muudeti senist kohtupraktikat, kus ainuüksi peretoetuse maksmise fakt iseenesest andis aluse mehaaniliselt maha arvata elatisest lapsetoetus. Riigikohus asus seisukohale, et PKS ei tulene, et kohus võiks väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada lapsetoetust. Peretoetusele on õigus igal lapsel sõltumata tema vanemate sissetulekust. Käesoleval juhul ei ole ülalpidamist andma kohustatud vanema majanduslik seisund võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga halvenenud pigem paranenud, mistõttu lapsetoetuse mahaarvamiseks elatisest antud juhul ühtki mõjuvat põhjust ei ole.
3. Korteri igakuine üürisumma on 695 eurot, millest hageja osa moodustab 347,50 eurot. Lisaks üürile kuulub hageja eluasemekulu hulka üüripinna kasutamisega seotud kõrvalkulud (elektri, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised juhtimis-, haldus-, hooldus-, avariimaksed). Aasta lõikes on korteri keskmine kõrvalkulu kuus summas 149,42 eurot, millest hageja osa on 74,71 eurot. Võttes arvesse üldteada asjaolu, et lähiajal elektrihind kallineb kolmandiku võrra, siis on sellel otsene mõju ka korteri kõrvalkulude suurusele, mille tulemusena suureneb kõrvalkuludest hageja osa hinnanguliselt 79,71 euroni. Hageja eluasemekulud üürikorteris on seega kokku summas 427,21 eurot. Eluasemekulud on samas suurusjärgus, kui kostja eramus. Maakohus on oma 20.12.2016 otsuse p 31 leidnud, et hageja eluasemekulud kostja eramus olid kokku summas 428,14 eurot (kahe lapse kulud 856,82 eurot).
4. Võttes arvesse, et maakohus on oma 20.12.2016 otsuses tuvastanud ja ringkonnakohus on sellega nõustunud, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud ühes kuus on järgmised: toidukulu on 180 eurot, sidekulu 28,43 eurot, hügieen ja tervishoid 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, arengukulud summas 150 eurot kuus, muud vältimatud kulud 50 eurot (vt otsuse p 31). Eeltoodud kuludele lisanduvad seoses hageja ärakolimisega kostjale kuuluvast eramust hageja eluasemekulud kokku summas 427,21 eurot. Seega hageja põhjendatud kulude suurus koos eluasemekuludega on kokku summas 935,64 eurot. Võrreldes summat maakohtu 3

(15)otsuse toodud kahe lapse kulude suurusega, mis on summas 1873,68 eurot, siis langeb see kokku. Tulenevalt eeltoodust ei saa kuuluda hageja põhjendatud kulude suurusest 935,64 eurost maha arvamisele hageja seadusliku esindaja arvestuslik igakuine maksutagastus ja lapsetoetus.

1. Seega vanemate poolt kuulub hüvitamisele hageja ülalpidamiskulu summas 935,64 eurot, millest hageja seadusliku esindaja osa moodustab 250 eurot (miinimumelatis) ja ülejäänud hageja põhjendatud kulust summas 685,64 eurot (935,64 - 250) jääb kostja kanda (vt maakohtu otsuse p 35 tuvastatud asjaolusid, millega ringkonnakohus on nõustunud). Kostja ametiaega AS G juhatuse esimehena pikendati 30.11.2019 ja tema igakuist töötasu suurendati. Seega on vanemate sissetuleku ja varalise seisu erinevus praeguseks juba ca 15-kordne ning seda jätkuvalt kostja kasuks. Kostja töötasust moodustab elatise muutmise hagi kaudu hagetav elatis vaid 3,8 % samas kui miinimumelatis moodustab keskmisest brutokuupalgast (1354 eurost) 18,46 %.
2. Hageja palub:
3. Muuta tsiviilasjas nr 2-15-5506 määratud ja QQ-lt väljamõistetud elatise suurust Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2017 ja Harju Maakohtu 20.12.2016 otsuste alusel ja mõista QQ-lt tütre CC, sündinud, kasuks välja igakuine elatis alates 06.09.2018 summas 685,64 eurot kuni CC täisealiseks saamiseni.
4. Määrata kindlaks käesoleva kohtuotsuse täitmise kord viisil, et elatis tuleb kanda iga kuu esimeseks kuupäevaks DDu arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
5. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus viisil, et kõik hageja menetluskulud jäävad QQ kanda. Kostja vastuväited ja vastuhagi
6. Kostja 09.11.2018 vastuses hagile hagi õigeks ei võtnud. Hagist ei nähtu ühtegi põhjendust hageja vajaduste suurenemise kohta. Ainuüksi tasuta eluaseme vahetamine kalli üürikorteri vastu ei tõenda asjaolu, et selline teguviis on tingitud just hageja vajadustest. Üheselt ei ole arusaadav, milline vajadus hageja kolimise põhjustas ja seda just sellises hinnaklassis olevasse korterisse. Seejuures väärib mainimist ka asjaolu, et hageja täisealiseks saanud vend näiteks elab endiselt edasi kostja poolt pakutavas eramus, kus varasemalt elasid kõik koos- hageja, tema vend ja hageja ema. Hagis väidetakse, et hageja vajadused on suurenenud tulenevalt üürilepingu sõlmimisest. Hagis esitatud asjaolude kohaselt on üürikorteri pindala 60 m2, kuid üüriarvetel on kajastatud ruumi pindalaks 75 m
7. Selle korteri üür koos kommunaalteenustega on kokku 844,42 eurot. Kostja on seisukohal, et üüriturul on saadaval ka väiksemate kulude ja mõõtmetega kortereid (nt 50 m2 ja hinnaklassis 500 eurot). Üürikorter, kuhu hageja kolis, on põhjendamatult kallis. Kostja leiab, et hageja ei ole põhjendanud, miks kahele inimesele mõeldud korter peab just 75 m2 suurune olema ja ligemale 900 eurot ühes kuus eluasemekulu tekitama. Kostja ei soovi kuidagi eemale hoida hagejale elatise maksmisest, vaid tal on kahtlus, et hageja seaduslik esindaja peidab „elatise“ sisse ka omi kulutusi. Kostja leiab, et hageja peaks siiski esmajoones oma vajaduste suurenemist põhjendama ja tõendama kostjale. Kostja leiab, et pelgalt üürilepingu sõlmimise fakti või arvete tasumise fakti põhjal ei ole võimalik järeldada, et see on tingitud hageja vajadustest. Hagis ei ole kuidagi põhjendatud ega tõendatud, et hageja esmavajadusi ei ole võimalik rahuldada väiksema summa eest üüritava eluasemega, millele tehtud kulutused ühtlasi vastaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Hagis viidatakse ka kostja sisstuleku suurusele, justkui oleks see põhjus, miks hageja vajadused on kasvanud. 4

(15)Kostja on seisukohal, et ka kostja sissetuleku põhjal ei ole võimalik järeldada kui suurt ja kallist korterit hageja vajab.

1. Kostja ei saa nõustuda hageja arvutuskäiguga elatise suurendamise osas. Hageja arvutuskäigus ei ole arvesse võetud, et hagejal on nii ema kui isa. Arvutuskäigu põhjal on võimalik järeldada, et hageja arvates peaks kostja üksinda kandma kõik üüripinnaga seotud hageja kulud. Kui hageja eluasemekulu vanemate vahel võrdselt jaotada, oleks kummagi vanema ülalpidamiskohustuseks seoses eluasemekuludega 422,21 / 2 = 211,10 eurot. Samas nähtub aga rahvastikuregistrist, et korteris elab veel MM, kelle isikukood on
2. Seega elab korteris veel üks alaealine isik. Kui võtta arvesse, et hageja ema ei ole MM seaduslik esindaja, siis elab korteris kõigi eelduste kohaselt veel vähemalt üks täiskasvanu. Selline asjaolu aga suurendab korterist kasusaajate ringi, mis omakorda peaks ka hageja osalust korteri eest tasumisel selle võrra vähenema. Hageja osa vanemate vahel jagades, tuleks sel juhul summaks 105,55 eurot. Samas tekib lapsel ka muid kulutusi, näiteks toit ja riided jne. Varasemalt välja mõistetud elatis pidigi katma just hageja muud kulutused, sest hagejal sel hetkel eluasemekulusid ei olnud. Kostjale jääb paratamatult arusaam, et lapsele asjade ostmise (riided jms) takistamine ning soov selle asemel ainult raha saada on tulenev pigem hageja ema, mitte hageja vajadustest. Seepärast tuleks ülalpidamiskohustuse täitmisele hinnangut andes ja elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta ka seda, et hageja ema ei ole sugugi huvitatud, et kostja ise otseselt majanduslikult hagejat toetaks (nt ostab hagejale riided, telefoni, tahvelarvuti jne). Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta täielikult hageja kanda.
3. Kostja on hageja isana toetanud hagejat majanduslikult tasudes elatist, lisaks tasunud hageja mobiilsete teenuste eest, andnud taskuraha, kui hageja on seda küsinud, aga ka ostnud hagejale elatisest eraldiseisvalt talle vajaminevaid asju. Hageja väidab lisaks oma vastuses kostja seisukohale, et tasutud mobiiltelefoni kulud summas 7,75 eurot ei ole mainimisväärsed. Kostja väidab vastupidist, kuivõrd hagejale on väljamõistetud Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5506 228,04 euro suurune elatis, mille hulka on juba arvestatud sidekulud 28,43 eurot, siis tuleks hoopis vähendada kostja poolt tasututavad elatist sidekulude osas, sest tegelikeks kuludeks on arvestuslikult 7,75 eurot-17,628 eurot mitte 28,43 eurot.
4. Hageja väidab oma vastuses kostja seisukohale, et peale ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas 2-15-5506 jõustumist, asus kostja hageja ema survestama, et too koliks välja XXX majast. On ainult loomulik, et kostja seda soovis, nimelt praktikas ei ole tavaline, et keegi tasuta kasutab oma endise abikaasa elamut pärssides nii elamu tegeliku omaniku soovi oma elamut ise sihtotstarbeliselt kasutada. Arco Real Estate AS hinnangul on maja netoüürihind 1200-1500 eurot kuus, mis tähendab, et hageja emal oleks tulnud tasuda elamu kasutamise eest vahemikus 400-500 eurot. Hageja ema avaldas soovi elada XXX majas kuni hageja kooli lõpuni ning seejärel kolis üürikorterisse. Seejuures väärib mainimist, et hageja ema ei olnud nõus tasuma oma kasutuseelise eest XXX majas, aga on nõus tasuma üüri- ja kommunaalkulusid võõra korteri kasutamise eest. Hageja ema ei konsulteerinud üürikorterit valides kostjaga ega pole ka tõendanud, et valitud üürikorteri puhul on silmas peetud eelkõige lapse huvisid.
5. Vastuses kostja seisukohale toob hageja välja, et kostja näol on tegemist vanemaga, kes teenib hagejale teadaolevalt vähemalt 18 000 euro suurust tasu AS-ist G ja sellele väidetavalt lisandub tulu eraettevõtlusest R AS-ist ehk kostja sissetulek on 36 korda suurem kui miinimumpalk. Kostja toonitab, et esiteks on R AS on olnud viimased aastad kahjumis ning teiseks on eelnimetatud numbrid oletuslikud ega peegelda kostja 5

(15)tegelikku majanduslikku olukorda. Isegi kui kostja sissetulekud oleks niivõrd suured, tuleb elatisraha määramisel lähtuda lapse vajadustest, mitte eelkõige tema vanema sissetulekust. Asjaolu, et üks vanem teenib rohkem, ei pane talle kohustust panustada lapse ülalpidamisse väga palju rohkem, kui ka teisel vanemal on võimalik katta lapse ülalpidamiskulud poole ulatuses. Kuigi hageja ema esitas oma sissetulekute kohta palgatõendi, ei ole eluliselt usutav, et palk OÜ-st N on hageja ema ainsaks sissetulekuks (1222 eurot). Praeguste arvutuste kohaselt ei oleks hageja emal võimalik niivõrd kallist korterit endale üürida. Kui korteri üürile kulub hageja ema osana 422,21 eurot, hageja osana, mis tuleb hageja emal kanda 211,11 eurot ja hageja ema tasub oma osa hageja ülalpidamisest ehk 228,04 eurot ning lisaks mingit väidetavat laenu 250 eurot, siis järgi jääb talle 110,64 eurot. Ei ole võimalik, et hageja ema üüriks korterit summa eest, mis on üle tema maksevõimete ja tal puuduvad muud sissetulekud, millega tal peaks olema võimalus katta oma muud vajadused, seega on kostjal põhjust uskuda, et hageja ema peidab oma vara ega ole esitanud kohtule teavet oma tegelike ja täielike sissetulekute kohta. Praeguseid olusid arvestades ei ole vajalik proportsiooni arvutada, sest mõlemad vanemad saavad piisavalt palka.

1. 29.05.2019 esitas QQ kohtule vastuhagi CC vastu elatise vähendamise nõudes. Vastuhagi kohaselt peab kostja vajalikuks uuesti määrata hageja kõigi püsikulude suurus (sh tegelikud vajalikud kulud eluasemele), mida on vaja hinnata käesoleva aja seisuga. Kostja leiab, et praeguseks on hageja kulud kindlasti muutunud ning hageja tegelikud püsikulud on tõendamata, sest tsiviilasjas nr 2-15-5506 otsuse tegemisest on möödas ligikaudu kaks aastat. Samuti on kostja seisukohal, et hageja kulude suurus tsiviilasjas nr 2-15-5506 summas 871,45 eurot olid väga suurel määral ülepaisutatud. Kostja palub vähendada kostjalt hageja kasuks Harju Maakohtu 20.12.2016 ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2017 otsustega tsiviilasjas nr 2-15-5506 väljamõistetud igakuise elatise summat (so 228,04 eurot kuus, koos eluasemekuludega 656,45 eurot ja koos hageja ema osalusega kokku 871,45 eurot), määrates igakuise elatise summaks alates 29.05.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni 350 eurot kuus. Kostja palub kohtul jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
2. 10.01.2020 arvamuses tõi kostja esile seisukohad iga hageja kulugrupi osas. Kostja oli seisukohal, et arvestades nii üüri-, elektri- kui ka kõrvalkulusid, on kostja hinnangul kõik eluasemekulud kokku põhjendatud 115 euro ulatuses. Arvestades hageja esitatud tõendeid ja RAKE uuringut ning asjaolu, et hageja elab Tallinnas, on mõistlikuks kuluks toidule 70 eurot. Kuivõrd kostja tasub hageja mobiilteenustega seotud kulusid, sh mobiilne internet, elatisest eraldiseisvana, ei ole põhjendatud hageja teleteenuste kasutamisega seotud sidekulude kostjalt väljamõistmine. Kostja on seisukohal, et hageja mõistlikuks igakuiseks kuluks hügieenile ja tervisele on 45 eurot. Kostja nõustub hagejaga, et igakuine kulu riietele ja jalanõudele summas 50 eurot on põhjendatud. Kostja hinnangul on hageja arengukulud põhjendatud ja vajalikud 70 euro ulatuses. Kostja peab muude vältimatute kulude osas põhjendatuks 20 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja püsikulud ei ole summas 935,64 eurot ja hageja ei ole seda ka tõendanud. Kostja leiab, et hageja ülalpidamiskulud on põhjendatud ja vajalikud summas 350 eurot. Seejuures katab hageja seaduslikule esindajale makstav peretoetus hageja ülalpidamiskuludest 60 eurot kuus.
3. Tuginedes RAKE ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ lõpparuandele on kostja 30.04.2020 arvamuses esitanud täiendavad seisukohad hageja vajaduste osas. Miinimumelatise uuringus tuvastatu tõendab, et hageja väidetavad eluasemekulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured. Seega ei saa hageja eluasemekulu olla suurem kui 115 eurot, st summa, mille põhjendatusega on kostja nõustunud. Sealjuures on isegi see summa 6

(15)uuringus leitud keskmisest (28 eurot) neli korda suurem. Mingeid erivajadusi kallima või eriomadustega kinnisvara jaoks ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Miinimumelatise uuringus leitu kinnitab, et hageja väidetavad toidukulud on põhjendamatult suured ning selliste kulude kandmist ei ole tõendanud. Kostja hinnangul saab miinimumelatise uuringust tulenevalt põhjendatud kuluks toidule pidada 133 eurot. Mingeid erivajadusi ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Kuivõrd kostja juba tasub hageja sidekulude eest, ei saa hageja väidetavate sidekuludega hageja püsikulude hindamisel arvestada. Miinimumelatise uuringus tuvastatu kinnitab, et ka hageja väidetavad kulud hügieenile ja tervisele on põhjendamatult suured. Hügieeni ja tervise kulud ei saa olla suuremad kui 33 eurot, kusjuures see summa on uuringus tuvastatud keskmisest kulust (22 eurot) ligikaudu kaks korda suurem. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud erivajaduste olemasolu, mis tingiks suuremate kulude kandmise vajaduse. Riiete ja jalanõude rahalise suuruse (50 eurot) suuruse üle pooled ei vaidle. Miinimumelatise uuringus leitu kinnitab, et hageja väidetavad arengukulud summas 150 eurot on ülepaisutatud. Põhjendatud ja vajalikuks arengukuluks saab pidada 70 eurot, mis on isegi miinimumelatise uuringust tuvastatud keskmisest kulust (28 eurot) suurem. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tal oleksid mingid erivajadused. Miinimumelatise uuringus leitu põhjal saab asuda seisukohale, et hageja väidetavad muud vältimatud kulutused summas 50 eurot kuus ei ole põhjendatud. Vajalikuks ja põhjendatud kuluks saab miinimumelatise uuringu põhjal pidada 20 eurot. Ei ole välja toodud ega tõendatud hagejal mingite erivajaduste olemasolu. Hageja igakuised püsikulutused on vajalikud ja põhjendatud 421 euro (115 + 133 + 33 + 50 + 70 + 20) ulatuses. Maakohtu otsus

1. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus muutis Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-5506 väljamõistetud elatise suurust ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks hageja ülalpidamiseks alates 06.09.2018 igakuise elatise summas 468,48 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, määrates, et elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
2. Otsuse põhjenduste kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2017 otsusega tsiviilasjas 2-15-5506 (kd I, tl 6-16) kostjalt väljamõistetud hageja ülalpidamiseks igakuine elatis summas 228,04 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.
3. Käesolevas tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-15-5506 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on muutunud sedavõrd, et annavad aluse väljamõistetud igakuise elatise 228,04 eurot suurendamiseks 685,64 euroni alates 06.09.2019 või vähendamiseni 350 euroni kuus alates 29.05.
5. Harju Maakohus on oma 20.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-5506 (kd I, tl 17-28) tuvastanud ja ringkonnakohus on sellega nõustunud, et hageja CC põhjendatud ülalpidamiskulud ühes kuus on järgmised: toidukulu on 180 eurot, sidekulu 28,43 eurot, hügieen ja tervishoid 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, arengukulud summas 150 eurot kuus, muud vältimatud kulud 50 eurot ja eluasemekulud 428,41 eurot.
6. Hagi kohaselt on muutunud lapse CC elukoht ja sellega seoses tema eluasemekulud. Hageja CC on vabastanud kostjale QQ-le kuuluva eramu ja elab koos emaga 01.06.2018 üürikorteris aadressil MMM krt X, Tallinn (kd I, tl 32-39). Korteri igakuine üürisumma on 695 eurot, millest hageja osa moodustab 347,50 eurot (kd I, tl 40). Lisaks üürile kuulub hageja eluasemekulu hulka üüripinna kasutamisega seotud kõrvalkulud (elektri, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ning muude 7

(15)kommunaalteenuste eest, samuti igakuised juhtimis-, haldus-, hooldus-, avariimaksed). Aasta lõikes on korteri keskmine kõrvalkulu kuus summas 149,42 eurot (kd I, tl 41-45), millest hageja osa on 74,71 eurot. Võttes arvesse üldteada asjaolu, et lähiajal elektrihind kallineb kolmandiku võrra, siis on sellel otsene mõju ka korteri kõrvalkulude suurusele, mille tulemusena suureneb kõrvalkuludest hageja osa hinnanguliselt 79,71 euroni. Hageja eluasemekulud üürikorteris on seega kokku summas 427,21 eurot (347,50 + 79,71). CC põhjendatud kulude suurus koos eluasemekuludega on kokku summas 935,64 eurot (180 + 28,43 + 50 + 50 + 150 + 50 + 427,21). Kostja on küll arvates aasta algusest kuni hagi esitamiseni 06.09.2018 andnud hagejale ülalpidamist kokku summas 684,12 eurot (kd I, tl 30), kuid kostja hageja eluasemekulude kandmises osalenud ei ole (kd I, tl 141).

1. QQ on seisukohal, et elatise suurendamise nõue on alusetu, kuivõrd hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud vajadust niivõrd kalli üürikorteri järele. Lisaks on tsiviilasjas nr 2-15-5506 otsuse tegemisest möödunud ligikaudu neli aastat ning selle aja jooksul on muutunud nii elukallidus kui ka hageja vajadused. Kostja hinnangul tuleb kohtul kõik hageja püsikulud uuesti tuvastada.
2. Kohus märkis, et ainuüksi
3. aasta või
4. aasta RAKE uuringud ei saa tõendada konkreetselt hageja CC vajadusi. PKS-i kohaselt lähtutakse elatise kindlaksmääramisel eelkõige lapse vajadustest ning vanemate võimalustest, samuti tuleb arvesse võtta lapse varasemat elulaadi. Erineva sissetulekute suurusega leibkondadel võivad olla erinevad võimalused ning erinevad tarbimisharjumused ning seega erinevate perekondade lastel ka erinevad vajadused. PKS sätestab vaid elatise alampiiri ning lapse tarbimisvajaduste hindamisel tuleb lähtuda ka vanemate võimalustest. Kui PKS-i mõte oleks see, et elatise alampiirist või RAKE uurimustes näidatud kulutuste suurusest suuremat elatist ei ole võimalik lahuselavalt vanemalt välja mõista, oleks selline piirang PKS-i ka sätestatud.
5. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esile toodud hagi põhistusi, kostja vastuväiteid ja vastuhagis esiletoodut, poolte poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad lapse kulutusi ja samuti seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning nende ostmiseks on vaja raha, mis on üldtuntud asjaolu, asub kohus seisukohale, et hageja CC põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on 936,95 eurot (429,93 + 180 + 27,02 + 50 + 50 + 150 + 50) kuus, millest pool, so ühe vanema osa oleks 468,48 eurot kuus.
6. Samuti on poolte vahel vaidlus selle üle, kas pooled peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt. Järgnevalt peab kohus kindlaks tegema vanemate varandusliku seisundi.
7. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuks perioodil 29.05.2019-13.09.2019 oli töötasu OÜ-st N ja igakuine lapsetoetus summas 60 eurot (kd II, tl 53-54, 55, 56). 14.02.2019 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule palgatõendi (kd I, tl 126-127), mille kohaselt on tema töötasu suuruseks kuus keskmiselt 1434,55 eurot. Lisaks kuulub hageja seaduslikule esindajale ka korteriomand asukohaga RRR (kd II, tl 66, pöördel). Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et antud korteris elavad tema vanemad ja mingit kasutuseelist hageja seaduslik esindaja oma vanematelt ei saa. Kohus märgib, et kasutuseeliste saamine ei eelda, et omanik peab asja valdajalt kasutamise eest hüvitist nõudma. Seega oleks hageja seadusliku esindajal õigus hüvitist nõuda, aga ta ei ole kohustatud seda tegema.
8. 14.05.2019 esitas kostja kohtule palgatõendi (kd I, tl 146-146), millest nähtuvalt töötab kostja G AS-is ning tema keskmine igakuine töötasu on 18 916,67 eurot (periood 01.04.2018-31.03.2019). 8

(15)majandusaastaaruande, kust oli tuletatav kostja tasu suurus 2016 aasta seisuga. Asjaolule, et esitatud majandusaastaaruanne ei ole asjakohane tõend, kostja palgaandmete esitamiseks, on tähelepanu juhtinud ka maakohus oma 07.05.2019 kohtumääruses.

1. Hageja hinnangul pidanuks maakohus jätma menetluskulud täielikult või valdavas osas kostja kanda, sest hageja on sunnitud nõudma endale vajadustele vastavat elatist, mis kataks ka tema eluasemekulud, kuid kostja ei ole valmis oma seadusjärgseid kohustusi vabatahtlikult ja nõuetekohaselt täitma. Antud juhul oleks maakohus pidanud menetluskulud jätma vähemalt hagi rahuldatud osale vastavas proportsioonis kostja kanda.
2. Kostja on kohtumenetlust venitanud ja tekitanud hagejale kulutusi ja ebamugavusi leidis esmalt, et elatise vähendamise nõue on alternatiivnõue elatise suurendamisele ja seejärel esitades vastuhagi elatise vähendamiseks veel kindlaks määramata elatise ulatuses. Seejuures jättis maakohus kostja vastuhagi terves ulatuses rahuldamata, mistõttu on vastuhagi menetlusega seotud hageja menetluskulude jätmine hageja enda kanda vastuolus TsMS § 162 lg 1 kui ka ilmselt ebaõiglane hageja ning antud menetluses tema seaduslikuks esindajaks olnud ema suhtes. Kostja vastuapellatsioonkaebus
3. Kostja vaidlustab Harju Maakohtu 03.07.
4. a otsuse osaliselt, st osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata ning osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 468,48 eurot alates 06.09.
5. a kuni 24.09.
6. a. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad täitma hageja ülalpidamiskohustust võrdsetes osades. Samuti ei vaidlusta kostja maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub ringkonnakohtul tühistada Harju Maakohtu 03.07.
7. a otsus osaliselt, st osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata ning osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 468,48 eurot alates 06.09.
8. a kuni 24.09.
9. a. Kostja palub Tallinna Ringkonnakohtul TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel teha tühistatud osas uus otsus, millega vastuhagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 350 eurot alates 06.09.
10. a kuni 24.09.
11. a. Alternatiivselt, kui Tallinna Ringkonnakohus leiab, et tal ei ole ise võimalik uut otsust teha, palub kostja Tallinna Ringkonnakohtul TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
12. Maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 kohaselt rahuldas maakohus hagi osaliselt ning jättis vastuhagi rahuldamata. Kostja leiab, et maakohtu otsusest ei selgu vastuhagi rahuldamata jätmise põhjused. Maakohus on oma otsuses viidanud, et hagi või vastuhagi rahuldamiseks tuleb tuvastada, kas varasemalt elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud on sedavõrd muutunud, et esineb alus varasemalt väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, sh ka elatise suuruse vähendamiseks (vt maakohtu otsus, p 24-25). Rohkem maakohus oma otsuse vastuhagis esitatud asjaolusid ja nõudeid käsitlenud ei ole. Kohtuotsusest nähtub, et maakohus on küll hageja ülalpidamiskulusid analüüsinud ja need tuvastanud, kuid maakohtu otsusest ei selgu, kuidas need kohtu poolt tuvastatud asjaolud olid aluseks vastuhagi rahuldamata jätmisele. Üksnes oma otsuse lõpus on maakohus lühidalt märkinud, et jätab vastuhagi rahuldamata (vt maakohtu otsus, p 34). Isegi, kui peaks leitama, et maakohus on vastuhagi rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud, on vastuhagi rahuldamata jätmine käesoleval juhul kohtuotsuses tuvastatuga vastuolus. 10

(15)Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata igakuine elatis 468,48 eurot ületavas osas ning vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt igakuine elatis ning jätta vastuhagi läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Käesolevast asjast nähtub, et: -Poolte vahel on juba varem peetud tsiviilasjas nr 2-15-5506 kohtuvaidlus elatise saamiseks, milles maakohus tegi 20.12.2016 otsuse (I kd, tlk 17-28) ning kohtuvaidlus lõppes Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2017 otsuse (I kd, tlk 6-16) jõustumisega. -Tsiviilasjas nr 2-15-5506 tuvastati, et hageja ülalpidamiskulude suurus on 936,84 eurot. - Elatise väljamõistmisel kostjalt arvati ülalpidamiskuludest maha maksutagastus hageja emale, millest hageja osa moodustas 30,79:2= 15,40 eurot ja lapsetoetus 50 eurot. - Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja igakuine elatis 228,04 eurot. Kohtulahendi tegemise ajal arvestati kostjalt elatise väljamõistmisel asjaoluga, et hageja elas kostjale kuuluvas eramus, mille kasutuseelis hageja osas oli 300 eurot ning kostja kandis eramu ülalpidamisega seotud kütte-, vee-, elektri, prügiveo- ja telekommunikatsioonikulud, mille kulude suurus hageja osas moodustas kokku summas 128,41 eurot. -Arvestades hageja vanemate majanduslikku olukorda arvestati elatise väljamõistmisel sellega, et kostja ja hageja ema sissetulekute erinevus on 10 kordne ning seetõttu leidis kohus, et hageja ema peab tasuma hageja ülalpidamiseks miinimummääras elatist, mis sel ajal oli 215 eurot. - Kuna hageja vend sai täisealiseks siis, hageja ema maksuvaba tulu enam maha arvata ei saa. maksuperioodi tulust täiendavat -Hageja vabastas 01.06.2018 kostjale kuuluva eramu aadressil XXX, Tallinn. - Hageja elab alates 01.06.2018 koos emaga üürikorteris aadressil Tallinn, MMM, korteri igakuine üürisumma on 695 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud keskmiselt 73,55 eurot kuus, elektrikulu 16,30 eurot ja panipaiga rent 75 eurot. -Käesolevas asjas avaldas hageja, et tema igakuiste ülalpidamiskulude suuruseks on 936,95 eurot (06.12.2019 menetlusdokument).
3. Kuna poolte vahel on elatise vaidluses jõustunud kohtuotsus, seob see pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada. Üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille 12

(15)kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Kuigi maakohus avaldas eelnimetatud seisukoha kohtuotsuses, nähtub asjast, et vaidluse lahendamisel ei ole maakohus sellega täies ulatuses arvestanud.
3. Hageja esitas asjas elatise suurendamise hagi ning kostja vaidles sellele osaliselt vastu, väites, et hageja kulud ei ole hagis toodud määral suurenenud, lisaks väitis kostja, et osaliselt on hageja kulud erinevate kululiikide lõikes vähenenud. Asja uuel läbivaatamisel tuli seega kindlaks teha, kas ja millised elatise suurust mõjutavad asjaolud on peale jõustunud kohtuotsuse tegemist tekkinud või muutunud.
4. Tsiviilasjas 2-15-5506 tuvastati hageja põhjendatud kulude suuruseks 936,84 eurot kuus ning nende kulude suurus erinevate kululiikide lõikes oli järgmine: Eluasemekulud 428,41 eurot, sh kostjale kuuluva eluruumi kasutamise tõttu eluruumi kasutuseelis 300 eurot, toidukulud 180 eurot, mobiilsideteenuse kulud 28,43 eurot, hügieen ja tervishoid 50 eurot, riided- jalanõud 50 eurot, arengukulud 150 eurot (sh muusikakool, muusikakooli laager, X laulukoor), muud vältimatud kulud 50 eurot (meelelahutus, sünnipäevakingitused sõpradele, ajakirjad, raamatud, taskuraha, lemmiklooma ülalpidamine). Transpordikulud ja reisikulud loeti põhjendamatuteks,
5. Käesolevas asjas tõi hageja esile, et tema ülalpidamiskulud kuus on 936,95 eurot erinevate kululiikide lõikes järgmiselt: Eluasemekulud 429,93 eurot, sh eluruumi üürikulu 347,50 eurot, toidukulud 180 eurot, sidekulud 27,02 eurot, hügieen ja tervishoid 50 eurot, riided-jalanõud 50 eurot, arengukulud 150, muud vältimatud kulud 50 eurot. Muutunud asjaoluna tõi hageja esile, et eluasemekulud tasub alates kolimisest hageja ema.
6. Pooled ei vaidle selle üle, et alates eluruumi vahetumisest tasub hageja eluruumiga seonduvaid kulutusi hageja ema. Varasemalt tasus kulud kostja ning poolte vahel puudub vaidlus, et ka kostja peab hageja eluruumiga seonduvaid kulusid kandma. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema kohustuseks kanda kõiki hageja eluasemega seonduvaid kulusid ning maakohus nõustus sellega, jagades hageja eluruumiga seonduvad kulud kaheks ning leidis, et mõlemad vanemad peavad võrdsetes osades selle seest tasuma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, milles maakohus luges põhjendatuks eluasemekulude suuruse ja eluaseme valiku ning ei korda neid seisukohti, välja arvatud osas, mille maakohus luges põhjendatuks pannipaiga üürikulu arvestamise hageja ülalpidamiskulude katteks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus põhjendatult ka seisukohale, et hageja teised kulud erinevate kululiikide lõikes ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Kuigi maakohus tuvastas lõpptulemusena õigesti hageja ülalpidamiskulude kogusuuruse, va panipaiga üürikulu osas, peab ringkonnakohus vajalikus osutada, et kostja seisukoht, mille kohaselt pidi hageja ülalpidamiskulude suurust tõendama, kuivõrd kostjal on hageja kulutusi kinnitavate tõendite esitamine ebamõistlikult raske, ei ole põhjendatud. Kostja seisukoht tõendamiskoormise jaotuse osas oli ekslik, va arvatud osas, mis puudutas muutunud elukoha tõttu elukohaga seonduvaid kulutusi. Kuivõrd poolte vahel oli juba jõustunud kohtuotsus elatise vaidluses, tuli kostjal esmalt põhistada, millised asjaolud annavad aluse arvata, et hageja tuvastatud ülalpidamiskulude suurus on võrreldes eelmise kohtulahendi ajaga erinevate kululiikide lõikes vähenenud. Alles seejärel oleks hageja tõendamiskoormiseks, et kulud ei ole vähenenud. Kostja oma väiteid ei põhistanud. Ainuüksi RAKE uuringutele viitamine ei ole piisav põhistus. Seega on ka maakohtu 13.09.2019 ja 06.11.2019 määrustes (I kd, tlk 173-174, tlk 185-187) toodud tõendamiskoormise jaotus ebaõige. Nagu eespool aga väljendatud ei toonud see 13

(15)minetus kaasa hageja ülalpidamiskulude suuruse ebaõige tuvastamise, va panipaiga üürikulu osas.

1. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga selles, et ainuüksi
2. aasta või
3. aasta RAKE uuringud ei saa tõendada konkreetselt hageja CC vajadusi. PKS-i kohaselt lähtutakse elatise kindlaksmääramisel eelkõige lapse vajadustest ning vanemate võimalustest, samuti tuleb arvesse võtta lapse varasemat elulaadi. Erineva sissetulekute suurusega leibkondadel võivad olla erinevad võimalused ning erinevad tarbimisharjumused ning seega erinevate perekondade lastel ka erinevad vajadused. PKS sätestab vaid elatise alampiiri ning lapse tarbimisvajaduste hindamisel tuleb lähtuda ka vanemate võimalustest.
4. Küll ei nõustu aga ringkonnakohus maakohtu otsustusega, et hageja eluasemekulude kandmine jäi võrdsetes osades mõlema vanema kanda. Nagu eelpool esile toodud sidus varasemalt tehtud kohtuotsuses tuvastatu ja sellest tehtud järeldused pooli ning see ei võimaldanud sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada, kui tõendamist ei leia oluliselt muutunud asjaolud. Varasema kohtulahendi järgi jäi kostja kanda suuremas ulatuses hageja ülalpidamiskulude tasumise kohustus võrreldes hageja emaga, sh jäid kostja kohustuseks tasuda täies ulatuses hageja eluruumiga seotud kulud, sest kohtud arvestasid selles osas kostja poolt vabatahtlikult elatise kohustuse täitmist. Hagi esitamisel kostja enam vabatahtlikult hageja eluruumiga seonduvaid kulusid ei kandnud. Vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsusest kõrvalekaldumiseks andis varasemalt aluse vanemate erinev majanduslik olukord. Kui varasemas kohtuvaidluses oli kostja majanduslik seisund selline, et tema sissetulekuks oli AS G juhatuse liikme tasu 11 300 eurot, lisaks kuulus talle muu vara, sh erinevate kinnisasjade näol ja hageja ema sissetulekuks OÜ-st N oli 1 124,29, millele lisandus peretoetus 90 eurot, samuti kuulus talle kortreriomand Kuressaares, mida kasutasid hageja vanavanemad, siis käesolevas asjas tuvastati maakohtu poolt, et hageja ema sissetulekuks oli töötasu kuus keskmiselt 1 434,55 eurot OÜ-st N ja igakuine lapsetoetus 60 eurot. Kostja sissetuleku suurus G AS-is on igakuine töötasu 18 916,67 eurot. Muu vara omamise, sh kinnirvara osas pooled muutusi esile ei toonud.
5. Eeltoodust nähtub, et hageja vanemate majandusliku olukorra proportsioon ei ole muutunud. Seega on ringkonnakohtu arvates väär maakohtu seisukoht, et hageja elukohaga seotud kulud tuleb jätta võrdselt mõlema vanema kanda. See ei ole põhjendatud ka seetõttu, et eluasemega seotud kulud on olnud mõlemas vaidluses enam-vähem sarnased.
6. Hageja leiab, et tema ülalpidamiskulude hulka kuulub ka täiendavalt üüritud panipaik eluaseme juures, rendikuluga 75 eurot kuus. Hageja tõi esile, et panipaika on vaja suuskade, ratta ja teiste hooajaliste tarvete hoiustamiseks. Kostja tõi asjas esile, et teise panipaiga üürikulu on põhjendamatu, sest üürilepingu eseme juurde kuulub juba üks panipaik. Hageja ei põhjendanud seejärel, miks on hagejale vaja teise panipaiga olemasolu. Kuigi asjas on tõendatud, et hageja ema on teise panipaiga üüritasu tasunud, puuduvad asjas põhjendused teise panipaiga vajaduse kohta. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et teise panipaiga kulu 37,50 eurot hageja ülalpidamiskulude juures on põhjendamatu.
7. Ringkonnakohtu arvates tuleb elatise suuruse muutmisel arvestada ka asjaoluga, et eelmises vaidluses arvestati hageja ülalpidamiskulude suurusest maha hageja emale kahe alaealise lapse tõttu saadud maksutagastus, mis lõppes, kuna hageja vend sai täisealiseks ja lapsetoetus, mida tasutakse hagejale jätkuvalt. Kuigi hageja tõi käesolevas asjas esile, et riigikohtu seisukohtade järgi ei ole teatud juhtudel riiklike toetuste tasumine aluseks elatise vähendamiseks, ei vaielnud eelmises vaidluses hageja vastu kohtute seisukohale, et elatise väljamõistmisel hageja suhtes tuleb riikliku 14

(15)lapsetoetuse saamisega arvestada. Seega ei ole asjaolud muutunud selliselt, et see õigustaks lapsetoetuse laekumise mittearvestamist.

1. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulude suuruseks on 936,95-37,50=899,45 eurot, millest tuleb maha arvata lapsetoetus, mis 2018.a oli 55 eurot ja 2019.a oli 60 eurot.
2. Tsiviilasjas nr 2-15-5506 toimunud vaidluses leidsid kohtud, et hageja vanemate erinev sissetulek annab aluse kalduda kõrvale võrdsusest elatise tasumisel. Käesolevas asjas leidis ringkonnakohus, et puuduvad asjaolud, mis annaksid alused seda seisukohta muuta. Arvestades aga asjaolu, et hageja ema kohustuseks jäi tasuda miinimummääras elatis ning ka käesolevas asjas on kostja esile toonud, et vanematel tuleb tasuda lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras elatist (näiteks 08.08.2019 menetlusdokumendis), siis kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel tuleb sellega arvestada. 2018.a oli seaduses sätestatud miinimumelatise suuruseks 250 eurot ja 2019.a 270 ja 2020.a 292 eurot.
3. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest 2018.a 899,45-55=844,45-250= 594,45 eurot; 2019.a igakuine elatis 899,45-60=839,45 eurot-270=569,45 eurot ja 2020.a igakuine elatis 899,45-60=839,45 eurot-292=547,45 eurot.
4. Kostja esitas asjas vastuhagi paludes hagis hageja kasuks välja mõista elatise 350 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd vastuhagi esitamine käesolevas asjas polnud üldse põhjendatud. Olukorras, kus kostjalt oli eelmise kohtulahendiga välja mõistetud elatis 228,04 eurot, kuigi lahendi tegemisel arvestati ka ülalpidamiskohustuse vabatahtlikku täitmist, oli hageja vastuhagis esitatud nõue elatise suurendamise nõue, mille hageja oli põhihagis juba esitanud. Menetluskulude jaotus
5. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, vastuhagi jäetakse läbi vaatamata, kuid vastuhagis esitatud asjaolud on käsitletavad põhihagi vastuväidetena, millest tulenevalt menetluskulude jaotus hoolimata vastuhagi läbivaatamata jätmisest ei muutu, samuti arvestades, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kostja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 90 % ulatuses kostja kanda ja 10 % ulatuses hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMs § 177 lg 1 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots kohtunik kohtunik kohtunik 15