KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-101248 Tsiviilas

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Jätta osaliselt välja mõistmata sissenõutavaks muutunud viivis viivisemääraga 46,13 % aastas.
2. Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus
3. Jätta menetluskulud 62 % ulatuses O Uja 38 % ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda. 1
4. Määrata Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 655 eurot, millest 175 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 480 eurot on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.
5. Mõista O U välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 406,10 eurot.
6. Mõista kostjalt O U välja hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (406,10 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsus) ärakiri kostjale O U kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse käesolev tagaseljaotsus kostjale Ott Uhkele kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED Hageja nõude aluseks on kostja ja Placet Group OÜ vahel 29.11.2016 sõlmitud laenuleping nr. xxxx. Nõue on loovutatud hagejale. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (RKTKo 3-2-1-17-17, p 20). Tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult (

§ 42lg 1).

Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse 2 kasutajale ebamõistlikult suurt muud hüvitist (

§ 42lg 3 p 5).

Eelduslikult tuleb hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 3-2-1-25-16, p 13). Lepinguline viivisemäär oli 46,13 % aastas. Seadusjärgse viivise kolmekordne määr on 24 % aastas. Seetõttu on kostjaga sõlmitud lepingus olev viivisekokkulepe tühine tüüptingimus. Kui tüüptingimus on tühine, kehtib leping muus osas (

§ 41ls 1).

Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut (

§ 41ls 2).

Kohus mõistab viivise välja seadusjärgses määras, jättes hagi ülejäänud viivisenõudes rahuldamata. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus jätab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise protsendile kostja kanda ja rahuldamata jäänud osale vastavas ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 3