KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-13909 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok

§ 468lg 3 kohaselt.

Maakohus jättis taotluse rahuldamata, kuna hagejad ei ole selgitanud, millises ulatuses ja millisel põhjusel on otsuse viivitamatu täitmine nende jaoks hädavajalik. Apellatsioonkaebus

1. Maakohtu otsuse peale esitasid 20.03.2020 apellatsioonkaebuse hagejad, kes paluvad maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatis 3 mõlemale hagejale vähemalt seaduses sätestatud miinimumi ulatuses. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Hagejad taotlevad otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt vähendas maakohus hagejatele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ilma seadusliku aluseta. Samuti on maakohtu otsuse põhjendav osa vastuolus kohtuotsuse resolutsiooniga. Põhjendustes mõisteti kostjalt hageja I kasuks välja elatis 210 eurot ning hageja II kasuks 240 eurot, kuid resolutsioonis on summad vastavalt 192 eurot ja 236 eurot. Maakohus on põhjendamatult jätnud kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamata. Väljamõistetav elatis on hagejate jaoks hädavajalik. Vastuapellatsioonkaebus
3. Kostja esitas 14.04.2020 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning vähendada väljamõistetud elatist kummagi hageja osas 80 euro võrra, s.o eluasemekulude 50 euro osas ja ½ lapsetoetuse, s.o 30 euro, osas. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
4. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja valesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Maakohus jättis tähelepanuta, et laste ema on omaks võtnud, et eluasemekulusid on maksnud kostja. Kostja maksab korteri kommunaalkulusid, kuigi korteris elavad hagejad ja nende ema ning kostja ise seal ei ela. Elatise määramisel peab kohus seda arvestama. Hagejate ema nõustus eluasemekulusid isiklikult kandma, kuid ta ei ole seda teinud. Samuti tuleb arvesse võtta laste emale makstavat riiklikku peretoetust, kuna selle summa võrra on laste kulud kaetud. Vastused apellatsioonkaebustele
5. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu, palusid jätta need rahuldamata ja menetluskulud teise poole kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kostjalt mõisteti hageja I kasuks välja igakuine elatis 165 eurot ületavas osas ja hageja II kasuks 195 eurot ületavas osas. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata (

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

1. Põhjendatud on hagejate apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on kohtuotsuse resolutsioonis mõistnud välja väiksema summa, kui on pidanud põhjendatuks kohtuotsuse motiveerivas osas. Kohtuotsuse motiveerivas osas on maakohus pidanud põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja I kasuks igakuise elatise summas 210 eurot ja hageja II kasuks 240 eurot. Kohtuotsuse resolutsioonis on aga maakohus mõistnud kostjalt välja igakuise elatise hageja I kasuks 192 eurot ja hageja II kasuks 236 eurot. Lähtudes maakohtu arvestusest, on õiged kohtuotsuse motiveerivas osas märgitud igakuise elatise summad.
2. Hagejad on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti mõistnud välja elatise alla miinimummäära. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 4 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kolleegiumi hinnangul ei välista PKS § 102 lõige 2 elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära ka juhul, kui lapse tegelikud vajadused on väiksemad (vt ka Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
5. Maakohus on lähtunud hagejate poolt hagiavalduses väljatoodud kuludest. Kostja vaidlustas toidukulusid, eluasemekulusid ning ravimite ja vitamiinide kulusid. Hagiavalduse kohaselt on hageja I toidukulud 240 eurot kuus ja hageja II toidukulud 220 eurot kuus. Maakohus leidis, et mõistlikud toidukulud kummagi hageja kohta on 150 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduses märgitud toidukulud on liialt suured. Hagejad ei ole välja toonud, et nad peaksid mingil põhjusel järgima erilist toiduvalikut, mille tõttu on nende toidukulud tavapärasest suuremad. Hagejad ei ole teinud usutavaks, et nende toidukulud on suuremad kui maakohus on pidanud põhjendatuks. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et ravimite ja vitamiinide põhjendatud kuluks tuleb lugeda 10 eurot kuus kummagi hageja kohta.
6. Hagiavalduses on esile toodud, et eluasemekulud kummagi hageja kohta on 50 eurot kuus. Kostja märkis, et hagejad elavad koos oma emaga kostja korteris ning kostja on tasunud ka eluasemekulud. Maakohus leidis, et eluasemekulud 50 eurot kummagi hageja osas on põhjendatud ning kuna hagejate seaduslik esindaja kinnitas, et ta on valmis ise kommunaalkulusid kandma, siis ei pea kostja laste eest kommunaalkulusid tasuma. Kostja on vastuapellatsioonkaebuses välja toonud, et ta maksab temale kuuluva korteri kommunaalkulud, kuigi ta ise seal ei ela, ning seda tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Kostja märkis, et hagejate ema lubas maakohtus eluasemekulusid tasuda, kuid ei ole seda teinud. 09.11.2020 avaldas kostja, et ta on tasunud hagejatele elatusraha ning maksnud kuni 2020 veebruarini ka kommunaalkulud. Hagejate ema ei ole aga alates 2020.a märtsist kommunaalkulusid tasunud, välja arvatud üks makse summas 85,70 eurot. Kostjal on tekkinud korterühistu ees võlgnevus. Hagejad leidsid, et tähtsust ei ole, kuidas vanemad kommunaalkulud omavahel kannavad. Kostja on 14.04.2020 esitatud vastuapellatsioonkaebusele lisanud tõendid kommunaalkulude maksmise ja elatusraha tasumise kohta. 09.11.2020 on kostja esitanud tõendid elatise tasumise kohta, kommunaalteenuste arved, tõendid kommunaalteenuste eest tasumise kohta ning korteriühistu teated võlgnevuse tekkimise kohta. Ringkonnakohus leiab, et need omavad asja lahendamisel tähtsust ja võtab need asja materjalide juurde (

§ 238lg 1).

Asja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud elektrienergia eest ning korteriühistule teenuste eest kuni 2020 veebruarini. Hagejate ema ei ole jätkanud 2020.a märtsist korteriühistu arvete tasumist (v.a üks makse summas 85,70 eurot), kuigi kostja on elatusraha tasunud. Korteriühistu ees on tekkinud võlgnevus. Kuigi hagejad on apellatsioonimenetluses väitnud, et vahepeal on hagejate ema korraldanud nii, et elektrienergia arved laekuvad otse hagejate emale, ei ole hagejad seda väidet tõendanud, ega ole esitanud ka tõendeid elektrienergia arvete tasumise kohta. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagejate ema ei ole nõuetekohaselt jätkanud kommunaalteenuste eest tasumist, mistõttu on tekkinud võlgnevus, siis tuleb anda kostjale võimalus tasuda ise laste elamiskulude eest. Seega tuleb vähendada ka kostja poolt hagejatele väljamõistetud elatise suurust 50 euro võrra kummagi hageja kohta.

1. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on jätnud arvestamata, et hagejate elatise arvestuses sisaldus ka mobiiltelefoni kulu 10 eurot kummagi hageja kohta. Kostja ei ole maakohtus sellele kulule sisulisi vastuväiteid esitanud. Kulu mobiiltelefonile tuleb lugeda 5 põhjendatud kuluks ning kostjalt väljamõistetavat elatist tuleb suurendada 5 (10/2) euro võrra kummagi hageja kohta.
2. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et käesoleval juhul ei ole alust elatist lapsetoetuse võrra vähendada. Riigikohus on selgitanud, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene nagu võiks miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud lapsel on õigust saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud (vt Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks aluse elatist vähendada lapsetoetuse võrra.
5. Seega kuulub kostjalt hageja I kasuks väljamõistmisele elatis 165 eurot kuus (210 - 50 + 5) ja hageja II kasuks elatis 195 eurot kuus (240 – 50 + 5).
6. Hagejad palusid tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks.

§ 468

lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kolleegium märgib, et kuna pärast maakohtu otsuse tegemist on kostja hakanud elatusraha tasuma, siis puudub vajadus kohtuotsuse tunnistamiseks viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 24. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, siis oli põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 6