KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 08.09.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-558 Hal
) § 49) ning kinnipeetavat tuleb kohelda tema inimväärikust austavalt (
§ 41
). Aegunud ravimite omamise ja seetõttu ka kasutamise lubamine võib ohustuda kinnipeetava tervist ja sellega ka inimväärikust. Sarnaselt toiduainete aegumiskuupäevadele on ravimite aegumiskuupäev indikatsiooniks, mis ajani on ravimit sihtotstarbeliselt ohutu kasutada. Pärast aegumiskuupäeva möödumist ei saa enam eeldada ega kindel olla, et ravim on jätkuvalt sihtotstarbelisel kasutamisel ohutu. Nt on söömiskõlbmatuks muutunud toiduainete omamine kinnipeetavale keelatud (Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.6). Seega ei saaks halduskohus kohustada vanglat tagastama isikule aegunud ravimeid või söömiskõlbmatut toitu. Jätkuva ravivajaduse olemasolul oli kaebajal võimalik taotleda uute ravimite väljastamist. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja õigusi aegunud ravimite äravõtmisega ülemäära piiratud ning seetõttu ei saanud talle tekkida ka märkimisväärset kahju, mistõttu on kaebaja õiguste riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Isegi kui vangla oleks algselt käsitanud kõnealust pöördumist vaidena ja pärast vaidemenetlust oleks kaebaja kohtusse pöördunud, oleks kohus kaebuse tagastanud. Tervishoiuteenuse osutamine Kaebuses on tehtud etteheiteid ka tervishoiutöötajate tegutsemisele ja tervishoiuteenuse osutamisele vanglas. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamine pole halduskohtu pädevuses. Tervishoiuteenuse osutamisega kaasneb eraõiguslik suhe, millest tekkinud vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtus, sh vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud vaidlused (vt Riigikohtu 07.04.2011 määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p-d 9 ja 10). Seega, kui kaebaja pole rahul talle määratud raviga või arstide ja õdede tööga, talle ei määrata soovitud protseduuri, teda ei suunata eriarstile või on tal muu seesugune etteheide tervishoiuteenuse osutajale, tuleb tal pöörduda maakohtusse. Kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks ravi andmisest keeldutud, vaid pigem on ravi igati kohendatud ja määratud, sh hepatiidi, erinevate valude ja muu osas. Kui kaebajale keeldutakse ravi osutamast või ravi korraldamisest muudel kui meditsiinilistel põhjustel, tuleb tal esitada enne kohtusse pöördumist vaie ja läbida vaidemenetlus. Kui kaebaja pole nõus talle prillide väljastamata jätmisega, kuigi arst need talle määranud on, tuleb tal läbida enne halduskohtusse pöördumist vaidemenetlus. Vangla kohustamine dokumentide koopiate väljastamiseks Kaebaja nõuab vangla kohustamist andma kaebajale koopiad kaebaja esitatud avaldustest, kaebustest, vaietest ja kohustavatest nõudmistest, haginõuetest ja pöördumistest.
§ 52
lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus saada vangiregistrist paberkandjal koopiaid või väljatrükke tasuta kuni 20 lehekülge ühes kalendrikuus, alates 21. leheküljest kuus tuleb tasuda 0,19 eurot enne koopia või väljatrüki väljastamist. Kinnipeetaval tuleb koopiate ja väljatrükkide saamiseks esitada allkirjastatud taotlus (
§ 52lg 4).
Kaebaja on vanglalt taotlenud koopiate saamist tema enda koostatud dokumentidest. Kõik eelnimetatud võõrkeelsed pöördumised ja vaided on vangla kas tagastanud või lahendanud. Kaebaja pole enda esitatud dokumentide koopiate väljastamata jätmise peale vanglale vaideid esitanud ja vaidemenetlust läbinud. Seetõttu on kaebajal vangla kohustamiseks tema enda esitatud dokumentide koopiate väljastamiseks esitatud nõude osas kohtueelne menetlus läbimata. Riigi õigusabi taotlus 4
(6)3-20-558 Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel. Kaebaja on võimeline koostama pikki tekste oma õiguste kaitseks (varasemalt ka eestikeelseid) ning seetõttu on ta võimeline ise oma õigusi kohtus kaitsma. Kaebaja on osalenud varasemalt arvukates kohtumenetlustes, sh esitanud määruskaebusi ka ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. Seega on tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised ja kohtumenetluses osalemise kogemus selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Eelnevat on kohtud kaebaja puhul ka varasemalt täheldanud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2019 määrus asjas nr 3-19-424, 05.03.2019 määrus asjas nr 3-19-229 ja 27.02.2019 määrus asjas nr 3-19-177, Tartu Halduskohtu 07.12.2018 määrus asjas nr 3-18-2190). Praegusel juhul on kaebuse tagastamisest tulenevalt kaebaja võimalused esitatud kaebusega oma õigusi kaitsta niivõrd vähesed, et riigi õigusabi taotlus tuleb ka seetõttu rahuldamata jätta.
- XX esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 01.06.2020 määruse peale. Halduskohus rikkus kohtumenetluse ja põhiseaduse norme. Rahvusvaheliste standardite järgi ei tohi vangla kinnipeetavat diskrimineerida keele alusel ega teda alandada. Vangla ei taganud kaebaja tervise kaitset. Kohus jättis korrektselt tuvastamata, kas ravimid olid aegunud. Kaebajal on vaja koopiaid dokumentidest. Kohus peab andma kaebajale menetlusabi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 01.06.2020 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.
- Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebajal oli vahendeid tõlkimise eest tasumiseks ja ta oli võimeline pöörduma vangla poole eesti keeles. Kaebaja ei ole neid kohtu tuvastatud asjaolusid sisuliselt vaidlustanud. Ta leiab ekslikult, et temal kui vene keelt kõneleval inimesel peaks olema võimalus esitada taotlusi ja vaideid vene keeles. Selline arusaam on vastuolus VSE §-s 491 sätestatud korraga. Eestikeelne suhtlus riigiasutuses on Eesti põhiseadusliku korra üks osis. Lisaks tekitab võõrkeelne asjaajamine riigile kulutusi, mistõttu peavad selleks esinema mõjuvad põhjused. Riik tagab tõlkimise võimaluse inimesele, kelle olulised õigused võiksid riigikeele puuduliku oskuse tõttu saada kahjustada. Nagu halduskohus on õigesti tuvastanud, pole see XX puhul nii. Õigust nõuda suhtlust vanglaga kinnipeetava soovitud keeles ei anna isiku maailmavaade ega isiklik mugavus või eelistused. Kaebajal on võimalik esitada vanglale taotlused uuesti, järgides seaduses ning VSE §-s 491 sätestatud korda.
- Ringkonnakohus möönab, et vastustaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kaebajalt ära võetud salvid ja pihustid olid aegunud. Samas tuleb arvestada, et ravimite andmine kinnipeetavatele on vanglas rangelt kontrollitud. Tallinna Vangla kodukorra p 19.10 järgi väljastatakse lokaalsed preparaadid (salvid, kreemid) kinnipeetavale ravimitopsis, millele on kantud ravimi nimetus, kinnipeetava nimi, kambri number ja ravi lõppemise kuupäev; plastpakendis olevad silma- ja ninatilgad väljastatakse originaalpakendis, millele kantakse kinnipeetava nimi, kambri number ja väljastamise kuupäev. Originaalpakendis väljastatud ravimitel peab olema näha ka aegumise kuupäev. Arvestades, et vanglal on lihtne tuvastada ravi lõppemise või ravimi aegumise kuupäeva, pole ringkonnakohtul mõistlikku põhjust kahelda vastustaja kinnituses, et kaebajalt ära võetud ravimid olid aegunud. Aegunud ravimite tagastamise nõue on perspektiivitu. Aegunud ravimite äravõtmine (vajadusel väljavahetamine) on kinnipeetava enda huvides, et vältida tema tervisliku seisundi halvenemist või kahjustumist kasutuskõlbmatu preparaadi kasutamise tõttu. Kui kaebaja vajas äravõetud ravimeid, oli tal võimalik vangla meditsiiniosakonnalt uued küsida. Halduskohus on viidanud kaebaja tervisekaardi väljavõttele, millelt nähtub, et kaebajale on 15.04.2020 määratud hobusesalv ja ninatilgad. Kaebaja ei ole määruskaebuses väitnud, et neid preparaate talle tegelikult ei väljastatud või et äravõetud salv ja pihustid olid teistsuguse raviotstarbega. Ravikaardilt ei 5
(6)3-20-558 nähtu, et kaebaja oleks vahemikus 04.03.–14.04.2020 toimunud vastuvõttudel kurtnud selle üle, et temalt võeti ära salvid ja pihustid, mida ta jätkuvalt vajab. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ning ravimite tagastamise ja nende äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuete rahuldamine oleks ebatõenäoline. 7. Halduskohus on muus osas oma seisukohti asjakohaselt, üksikasjalikult ja põhjalikult motiveerinud ning kuna ringkonnakohus nõustub nendega täielikult, puudub vajadus neid siinkohal korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)