) § 61 lg 3 p-i 4, TubS § 12 lg 1 p-i 1 ja § 13 lõikeid 2–3 ning täitis sellega TubS § 39 lg-s 1 sätetatud väärteokoosseisu. 2. MTA 14.11.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/045919-2 (mille lahutamatuks osaks on MTA 15.10.2018 kontrollakt nr 12.2-3/045919-1) kohustati XX tasuma maksusumma 3329,60 eurot. Väärteoasja raames on tuvastatud, et XX valdas 11.11.2016 EML Sakala pardal ajutise aktsiisivabastuseta Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata sigarette kokku 32 000 tk.
lg 1 alusel on kinnipeetud sigarettide puhul tegemist tubakatoodetega, mis
XX valduses olnud ja äravõetud sigaretid olid EV maksumärgiga märgistamata, millest tulenevalt on avastatud ja kinnipeetud tubakatoodetelt aktsiis tasumata. Maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal (
Sigarettide levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga (
Sigarettide levinuim hind avaldatakse igal aastal MTA kodulehel.
§-s 27. Selles, et vaide esitaja valduses olnud sigarettide, millelt oli aktsiis tasumata, kogus ületas koguseid, mida on võimalik reisijail Eestisse maksuvabalt toimetada, vaidlust ei ole. Samuti puudub vaidlus selles, et EML Sakala asus kontrollimise ajal Eesti territooriumil. Tulenevalt
lg-s 1 ja §-s 41 sätestatust tekib aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdajal aktsiisi tasumise kohustus kõigil juhtudel, kui aktsiisikaubale ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust (
) või aktsiisivabastust (
). Seetõttu ei oma vaide esitaja valduses olnud aktsiisiga maksustamata sigarettide maksustamisel tähtsust asjaolu, kas vaide esitaja kavatses need sigaretid laeva pardalt maale tuua või mitte.
lg 1 p 181 kohaselt on aktsiisist vabastatud alkohol ja tubakatooted, mida tarbitakse ärilisel eesmärgil käitatava õhusõiduki või laeva pardal liikmesriikidevahelise reisi ajal, välja arvatud kaasamüüdav kaup. EML Sakala puhul aga ei ole tegemist ärilisel eesmärgil käitatava laevaga ning seetõttu ei laiene selles sättes toodud maksuvabastus EML Sakala pardalt avastatud sigarettidele. Vaidlusaluseid sigarette ei ole võimalik käsitada proviandina. Nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ (aktsiisidirektiiv) art 41 kohaselt võivad liikmesriigid ajani, kuni nõukogu võtab vastu ühenduse sätted laevade ja õhusõidukite proviandi kohta, säilitada oma siseriiklikud sätted sellise proviandi maksuvabastuste kohta.
-s käsitleb sellise aktsiisikauba maksuvabastust, mis on käsitatav proviandina, § 27 lg 1 p 181, kuid selle sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Varude tolliformaalsusi reguleerib tolliseaduse (TS) § 48 lg 1 alusel kehtestatud rahandusministri 19.06.2017 määrus nr 38 ning selles on juttu tarbevarust (TS § 47 lg 2) ja kaasavõetavast varust (määruse § 2 lg 2), kusjuures vee- või õhusõidukile toimetatud varude kohta peab vee- või õhusõiduki käitaja pidama arvestust (määruse § 10). Maksuhaldur on tuvastanud, et kaubad olid kohe soetatud meeskonnaliikmetele, mitte laeva käitanud isikule ning vaide esitajale kuulunud sigaretid ei kajastunud laeva varude arvestuses, kuna tegemist ei olnud laevavarude ehk proviandiga. Ka kuni 01.07.2017 kehtinud TS § 57 ja selle lõike 5 alusel kehtestatud rahandusministri 17.06.2009 määrus nr 41 kehtestas analoogse varude tolliformaalsuste korra. 4. XX esitas 06.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 14.11.2018 maksuotsuse tühistamiseks. Maksuotsus on nõuetekohaselt põhjendamata, kuna sellest ei selgu üheselt, kuidas maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et kaebajal on tekkinud aktsiisi maksmise kohustus. Maksuhaldur on vääralt kohaldanud materiaalõigust ning ei ole nõuetekohaselt täitnud uurimiskohustust. Sealjuures ei pöördunud maksuhaldur ligi kaks aastat toimunud 3
-e kohaldamise tingimused, sh territoriaalsusprintsiip. Vaidlust ei ole selles, et EML Sakala peatus Tallinnas missiooni toimumise ajal üksnes ajutiselt ning missioon jätkus. Kaebaja on korduvalt MTA-le selgitanud, et tal ei olnud plaanis tema valduses olnud sigarette Eestis maale tuua. Sigaretid võeti kaebajalt ära laeva pardal, mis viibis ajutiselt Eesti sadamas. Lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ühenduse tolliseadustik), art 139 lg-st 2 tulenevalt ei olnud kaebajal kohustust sigarette MTA-le esitada. Rahvusvahelises merenduses on tavapärane, et laevapere liikmed saavad soetada sadamatest kaupu duty free varustajate kaudu, et neid merel tarbida. Sellise kauba olemasolu pardal ei tähenda, et igas sadamas, kuhu laev saabub, tekiks laevapere liikmetel sellelt kaubalt aktsiisi maksmise kohustus, hoolimata sellest, et nad seda maale ei too. Missiooni käigus läbis EML Sakala mitmeid erinevate riikide sadamaid. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks tekkis kaebaja aktsiisi maksmise kohustus just Eestis. Aktsiisimaks on tarbimismaks, millega maksustatakse kaupa selle tarbimisse lubamisel. Kaebajalt läbiotsimise käigus ära võetud kaup Eestis tarbimisse ei jõudnud. Veelgi enam, duty free varustajalt soetatud sigaretid ei ole üldse EL tolliterritooriumil vabasse ringlusesse jõudnud. Seega taandub küsimus sellele, kas täidetud on üldse aktsiisi tasumise kohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Euroopa Kohus on meritsi liikuva kauba osas aktsiisi tasumise kohustust käsitlenud kohtuasjas nr C-230/08. Euroopa Kohus seob aktsiisi maksmise kohustuse tekkimise kauba toomisega ühenduse tolliterritooriumile ehk vabale turule ilma seda vabale turule tuues esimeses tolliasutuses deklareerimata. Kaebajale kuulunud kaup ei jõudnud vabale turule. Sellest tulenevalt ei esinenud ka aktsiisi tasumise kohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseisu aktsiisidirektiivi art 5 lg 1 tähenduses. Laeva pardal hoitud sigarettide näol oli tegemist proviandiga. Õigusaktid ei piira proviandi suurust ega proviandi säilitamise ajalist piiri. Aktsiisidirektiivi preambuli kohaselt ei ole proviandina kasutatava aktsiisikauba puhul sobivat ühtset lahendust leitud. Seega ei reguleeri aktsiisidirektiiv ega
aluse pardal oleva proviandi maksustamist. Maksuhalduri poolt viidatud
lg 1 p 181 ei ole asjakohane, kuna praegusel juhul ei ole tegemist ärilisel eesmärgil liikmesriikide vahelisi reise korraldava laeva pardal tarbitava kaubaga. NATO koosseisu kuuluval alusel teenivatel sõjaväelastel on aktsiisidirektiivi kohaselt õigus aktsiisikaupa maksuvabalt soetada.
sätestatud kogused ei tähenda, et vähemalt 18 aastasel reisijal oleks õigus teisest liikmesriigist aktsiisivabalt isiklikuks tarbeks Eestisse tuua üksnes 800 sigaretti. Sigarettide hulk, mida isik võib isiklikuks tarbeks maksuvabalt Eestisse tuua, ei ole
s kuidagi piiratud. Seaduses sätestatud kogus tähendab seda, et alla 800 sigareti puhul puudub maksuhalduril igasugune vajadus tuvastada, kas sigaretid tõesti tuuakse isiklikuks tarbeks. Juhul, kui vähemalt 18 aastane isik toob teisest liikmesriigist Eestisse aga rohkem kui 800 4
. Sealjuures kauba päritolust (s.o, kas kaup on tulnud Eestisse teisest liikmesriigist või väljastpoolt EL-i) ei sõltu aktsiisiga maksustamine (kaubad maksustatakse ühtemoodi). Üksnes sissetoodavate kaupade maksuvabade koguste kindlakstegemisel omab kauba päritolu tähtsust (vt
Seega ei saa väita, et MTA oleks miinijahtijal EML Sakala läbiviidud kontrolli ja vaidlusaluse maksuotsuse andmisega läinud vastuollu territoriaalse maksustamise põhimõttega. Praegusel juhul ei esine
§-des 4, 26 või 27 sätestatud maksuvabastuse aluseid. Merel tarbimine ei ole mahutatav
Laevapere poolt merel tarbimiseks soetamisena ei ole sisustatav see, kui maksuvaba aktsiisikaupa soetatakse kordades rohkem, kui on reaalne tarbida teadaoleval merel viibimise perioodil. Isegi kui kaebaja suitsetab ööpäevas 2 pakki sigarette, s.o 40 sigaretti, siis tähendaks 32 000 sigareti soetamine varu 800-ks ööpäevaks merel. Jättes kõrvale asjaolu, et kaebaja ei ole viidanud sellise maksuvaba varu tekitamise õiguslikule 5
lg 1 p-i 6 tuleb rakendada koostoimes
lg-ga 6, mille kohaselt on maksuhalduril alust arvata, et reisija toodud aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui tubakatoodete kogus ületab
§-des 471 ja 571 sätestatud piirnorme (p 1) või seda võimaldab eeldada reisi eesmärk, aktsiisikauba valdaja seotus ettevõtlusega, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viis, aktsiisikaubaga seotud dokument, aktsiisikauba kogus, aktsiisikauba laad või aktsiisikauba toomise sagedus (p 2). Koguseline piirmäär (praegusel juhul 800 sigaretti) on üks teguritest, mida saab arvestada hindamisel, kas kaup on isiku valduses kaubanduslikul eesmärgil või mitte, ent arvesse tuleb võtta ka muid
lg-s 6 toodud kriteeriume.
sätestatud piirmäära ei saa pidada automaatselt maksustamist välistavaks aluseks, vaid tegemist on suunisega. Eelkõige aktsiisikauba kogus on praegusel juhul selliseks teguriks, mis andis maksuhaldurile aluse arvata, et vaidlusalused sigaretid toodi Eestisse ärilisel eesmärgil. Samuti puudus maksuhalduril mistahes põhjus arvata, et vaidlusalustest sigarettidest just 800 sigaretti olid mõeldud isiklikuks kasutamiseks. Kui maksuhaldur on tuvastanud sedavõrd suures koguses sigarette, mis ületab
S § 6 lg 2 tähenduses kaubanduslik kogus), siis pöördub tõendamiskoormus ümber ning isikul tuleb maksuhaldurile tõendada, et sigaretid (sh piirmäära sisse jääva koguse osas) olid soetatud isiklikuks otstarbeks. Vabasse ringlusse jõudmisena on
ja § 24 lg 1 kohaselt sisustatav see, kui isik valdab Eestis sigarette, mis on aktsiisiga maksustamata ning millele ei kohaldu ajutine aktsiisivabastus (
lg 1 ja § 26) või aktsiisivabastus (
). Kaebaja valdusest tuvastati Eestis asuvalt laevalt aktsiisiga maksustamata sigaretid ning kaebaja on selgitanud, et soetas need maksuvabalt väljaspool Eestit. Ajutine aktsiisivabastus ega aktsiisivabastus nimetatud sigarettidele ei laiene. Seega on
Kaebaja ei ole selgitanud, milline seaduslik alus võimaldab tal liikuda suure koguse aktsiisikaubaga liikmesriigist liikmesriiki selliselt, et vabasse ringlusse jõudmist ei toimu. Aktsiisi maksmise kohustust ei välista kaebaja viide ühenduse tolliseadustiku art 139 lg-le 2. Praegusel juhul ei puuduta vaidlus kaupade importi Eestisse väljastpoolt EL tolliterritooriumi (sh tollimaksu), vaid ühenduse siseselt liikunud ning ühenduse territooriumil (Eestis) avastatud aktsiisikauba maksustamist. Praegusel juhul ei esinenud ka Euroopa Kohtu 29.04.2010 otsuses asjas nr C-230/08 kirjeldatud olukorda, kus kaup peeti kinni ja hiljem 6
lg 1 p-le 8 ja § 24 lg-le 1, siis maksuotsuses on viidatud nii
lg 1 p-le 4 ja § 24 lg-le 12 kui
Eeltoodu ei too siiski kaasa maksuotsuse tühistamist, kuna see ei võinud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Ka vaideotsuses on maksuhaldur kinnitanud, et maksustamise aluseks on
Väärteomenetluse käigus kogutud tõendite kasutamine maksumenetluses ei ole välistatud (vt MKS § 11, § 59 lg 1, § 45, HMS § 38 lg 1, Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2017 otsus nr 316-2368, Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-2-03 ja 3-16-2497). 15.10.2018 kontrollaktile oli kaebajal võimalik esitada omapoolsed vastuväited. Seda õigust on kaebaja ka kasutanud. Eelnevast tulenevalt ei ole maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet määral, mis tooks kaasa vaidlustatud maksuotsuse õigusvastasuse. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et vastavalt MKS § 10 lg-le 3 tuleb maksuhalduril viia menetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid maksuotsuses esitatud aktsiisiarvestusele. Ka kohtule ei nähtu ilmselgeid eksimusi maksuotsuses kajastatud aktsiisi arvestuses (
§-d 56 ja 60). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. XX palub 15.04.2020 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.03.2020 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud. Territoriaalsusprintsiibist lähtuvalt on maksuhalduril õigus maksustada Eestis aktsiisiga üksnes Eestis vabasse ringlusse jõudvat kaupa. Halduskohtu seisukohad on vastuolulised. Selgusetuks jääb, kas kohtu seisukoht on, et mereteed pidi Eestisse saabumisel kuulub alusel olev Eestis aktsiisiga maksustamata kaup igal juhul aktsiisiga maksustamisele, kui see ei kuulu ajutise aktsiisivabastuse alla või on sellest kohustusest võimalik pääseda, põhjendades selle kauba omamisel ärilise eesmärgi puudumist/isiklikuks tarbeks soetamist. Lisaks materiaalõiguse valele kohaldamisele (aktsiisiga saab maksustada siiski üksnes Eestis tarbimisse mõeldud kaupa), jätab kohus tähelepanuta aktsiisiga topeltmaksustamise küsimuse. Olukorras, kus alus soetab Taanist aktsiisikauba ja läbib Eestisse jõudmisel sadamaid Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis, võiks kohtu seisukohast lähtuvalt seda aktsiisikaupa maksustada kõik nimetatud riigid. See ei ole kooskõlas aktsiisidirektiivi põhimõtetega. Maksumenetluse raames oleks tulnud uurimiskohustust järgides tuvastada, kas vaidlusalust aktsiisikaupa tuleks käsitada EL-st toodud kaubana või Euroopa välisest riigist saabumisel kaasas olnud kaubana. Praegusel juhul ei ole kaup Eestis vabasse ringlusse jõudnud ja tõendamist ei ole leidnud ka kaebaja soov see Eestis vabasse ringlusse lasta. Kaebaja viide ühenduse tolliseadustiku § 139 lg-le 2 on asjakohane, kuna kaup saabus Eesti territooriumile (territoriaalvetesse) just meritsi. Eesti merepiiri näol on tegemist EL piiriga (riigipiiri seaduse § 2 lg-d 11 ja 12). Kui alus siseneb Eestisse mereteed pidi, tähendab see EL territooriumile sisenemist. Kuna kaupa sadamasse saabumisel maha ei laetud, puudus ka kohustus selle tollile ettenäitamiseks ja sellelt aktsiisikohustuse tasumiseks. 7
-e regulatsiooni kohaldamiseks. Kaebaja väide, et sigaretid ei olnud vabasse ringlusse lastud, ei ole asjakohane. Kaebaja ei ole oma väidet veenvalt põhjendanud. Kaebuses väitis kaebaja ise, et ostis sigaretid EL sadamates, mis tähendab, et eelnimetatud aktsiisikaup oli vabasse ringlusse lastud teistes EL riikides. Avastamise hetkel ei asunud sigaretid aktsiisi- või tollilaos, vabatsoonis, samuti ei olnud sigarettidel ajutise aktsiisivabastuse staatust. Seega olid sigaretid avastamise hetkel ka tarbimises
mõttes (§ 41 lg 1 ). Halduskohtu seisukohad ei ole vastuolulised. Kaebaja on kohtu seisukohti valesti tõlgendanud. Kui laevapere liige soetab endale merereisi tarbeks aktsiisikauba varu sellises koguses, et see ei ole ära tarbitud järgmise liikmesriigi territooriumile jõudes, tulebki olla valmis igakordselt uude riiki jõudes selgitama ja tõendama ärilise eesmärgi puudumist/isiklikuks tarbimiseks soetamist. Antud seisukohta toetab ka asjaolu, et igas liikmesriigis võib olla ka erinev maksuvaba piirnorm. Topeltmaksustamise seisukoht ei ole asjakohane, kuna kõik kõnesolevad sigaretid olid duty free märgistusega. 8
lg 1 p 6 sätestab, et aktsiisist on vabastatud tubakatoode, mille reisija toimetab temaga koos liikuvas pagasis Eestisse
§-s 571 lubatud kogustes ja tingimustel.
lg 6 p-i 1 kohaselt on maksuhalduril alust arvata, et reisija toodud aktsiiskaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui tubakatoodete kogus ületab
§-s 571 sätestatud piirnorme. Maksuhaldur ei pea tõendama Eestisse toodud aktsiiskauba otstarvet, kui nende kogus ületab
§-s 471 või
§-s 571 sätestatuid piirnorme. Olukorras, kus Eestisse toimetatakse 32 000 sigaretti (mis on 40 korda rohkem
Eesti sõjalaevaga NATO missiooni ajal toimetati Eestisse maksumärkidega märgistamata kokku 670 476 sigaretti ning sigarette hoiustati isegi side- ja relvaruumides. Ei ole eluliselt usutav, et sigaretid olid mõeldud isiklikus tarbeks ning neid ei olnud plaanis laevalt maha laadida. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit või selgitust, mis võimaldaks arvata, et sigaretid on isiklikuks tarbeks. Sigarettide konfiskeerimine ei välista maksukohustuse tekkimist, kui aktsiisi tasumise kohustuse teokoosseis on täidetud (
lg 1, § 22 lg 1 p 8 ja § 24 lg 1), kuna konfiskeerimine ei saa olla aktsiisivabastuse aluseks.
§-s 27 on ammendavalt loetletud aktsiisivabastuse võimalused ning konfiskeerimine ei ole seal välja toodud. Samuti on konfiskeeritud kauba aktsiisiga maksustamine, kui see on avastatud EL territooriumil (s.t vabas ringluses), kooskõlas kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendis C-230/08 toodud seisukohaga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. 10.
lg 1 kohaselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eesti Vabariiki toimetamisel. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et aktsiisikohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis ei ole täidetud, sest kaebajalt läbiotsimise käigus ära võetud kaup ei jõudnud Eestis tarbimisse (ehk ei jõudnud EL tolliterritooriumil vabasse ringlusse). Vabasse ringlusse jõudmisena on
ja § 24 lg 1 kohaselt sisustatav ka see, kui isik valdab Eestis sigarette, mis on aktsiisiga maksustamata ning millele ei kohaldu ajutine aktsiisivabastus (
lg 1 ja § 26) või aktsiisivabastus (
). Praeguses asjas on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kauba saab lugeda tarbimisse lubatuks, sest kaebaja valdas aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa ajutise aktsiisivabastuseta (
Asjas ei ole määrava tähtsusega see, et kaebaja ei olnud jõudnud kaupa veel laevast välja toimetada. Juba asjaolu, et kaebaja soetas eri riikide sadamates aktsiisikaupa maksuvabalt piirmäära ületavas koguses (maksumärkideta 9
ei välista, et teisest liikmesriigist isiklikuks tarbeks riiki toimetatud kauba kogus võib olla suurem kui 800 sigaretti. Normi kohaselt võib maksuhaldur piirmäära ületamisel eeldada, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks. Olukorras, kus maksuhaldur leiab, et tegemist oli kaubandusliku kogusega, millest isiku väitel kõik või osa oli mõeldud isiklikuks kasutamiseks, läheb isiklikuks tarbeks toodud kauba koguse tuvastamisel tõendamiskoormus isikule, praegusel juhul kaebajale. Ringkonnakohus möönab, et konkreetseid tõendeid isikliku kasutamise kohta esitada on raske, mistõttu tulebki lähtuda kaebaja selgitustest ja nende elulisest usutavusest. Praegusel juhul on kaebaja selgitused aga liiga üldised selleks, et tõmmata konkreetne piir eri eesmärkidel soetatud sigarettide vahele. Kaebaja väidab jätkuvalt, et terve kogus oli tema enda jaoks ega ole kohtule andnud mingeid veenvaid pidepunkte sellise väite põhjendatuks lugemiseks. Ilmselgelt ei oleks kaebaja jõudnud sigarette ära tarbida laevas, sest missioon lõppes umbes nädal hiljem. Usutav ei ole ka, et kaebaja ostis sellise koguse sigarette üksnes isiklikuks varuks. Mitme aasta suuruse (praegusel juhul ca 2–3 aastat sõltuvalt päevas suitsetatavast kogusest) varu kogumine ei ole inimestele üldjuhul omane. Kui nõustuda kaebajaga, et tal polnud plaanis sigarette müüa, on usutav pigem see, et kaebaja soetas sigarette nii endale kui ka tuttavatele. Oma väiteid, põhistusi ja võimalikke tõendeid eeltoodud asjaolude selgitamiseks oli kaebajal võimalik esitada maksumenetluses ja kohtumenetluses.
Kuna kaebaja ei ole esitanud tõendeid, kui palju sigarette ta soetas teisest liikmesriigist ja kui palju väljastpoolt, ning maksuhalduril ei ole mõistlikult võimalik seda välja selgitada, on maksuhaldur põhjendatult eeldanud, et sigaretid olid soetatud teistest liikmesriikidest, kohaldades nii kaebaja suhtes soodsamat režiimi kauba maksuvaba koguse kontekstis (800 sigaretti v 40 sigaretti). Kaebaja viide ühenduse tolliseadustiku § 139 lg-le 2 ei ole asjakohane, sest praegune vaidlus ei puuduta kaupade importi Eestisse väljastpoolt EL tolliterritooriumi (sh tollimaksu), vaid ühenduse siseselt liikunud ning ühenduse territooriumil (Eestis) avastatud aktsiisikauba maksustamist. Isegi kui kaebaja aktsiisiga maksustamine sõltuks sellest, kas kaup laaditi sadamasse saabumisel laevalt maha või mitte (millega ringkonnakohus ei nõustu, sest sõltumata kauba mahalaadimisest oli kaup tarbimisse lubatud, vt praeguse otsuse p 10), on usutav, et last oleks maha laaditud 10
lg 1 p-d 3 ja 4 kehtisid kuni 01.01.2008 redaktsioonis, mille järgi oli aktsiisivabastus ette nähtud konfiskeeritud aktsiisikaubale, mis hävitatakse seaduse alusel sätestatud korras.
lg 1 punktide 3 ja 4 muutmise (168 SE) eesmärk oli konfiskeeritud aktsiisikaubalt aktsiisivabastuse välistamine. Ka Tallinna Ringkonnakohus on nt 08.04.2014 otsuse nr 3-13-18 p-s 14 leidnud, et kauba konfiskeerimisel maksukohustus ei lõpe. Halduskohus on asjakohaselt analüüsinud kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu praktikat (Euroopa Kohtu lahend C-230/08) ning õigesti leidnud, et kauba konfiskeerimine toob tollivõla lõppemise kaasa vaid siis, kui kaup ei ole ühenduse turule jõudnud. Praegusel juhul see nii ei ole, sest nagu eelnevalt osutatud, saab kauba lugeda tarbimisse lubatuks (vrdl lahendi C-230/08 p 75). Viidatud Euroopa Kohtu lahendist tuleneb kokkuvõtvalt, et kauba kinnipidamine koos samaaegse või hilisema konfiskeerimisega saab kaasa tuua tollivõla lõppemise ainult siis, kui kaup peetakse kinni enne, kui see on väljunud tsoonist, kus asub esimene tolliasutus ühenduse tolliterritooriumil. Praeguses asjas ei saanudki selline olukord tekkida, sest sigaretid konfiskeeriti ühenduse territooriumil (vrdl nt Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-795, p 20; 31.10.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2311, p 22). Kui kaup on soetatud teisest liikmesriigist ning selle saab lugeda tarbimisse lubatuks, on arutlus sellest, kas kaup on väljunud tsoonist, kus asub esimene tolliasutus ühenduse territooriumil, ainetu. 15.
p 1 järgi võib teisest liikmesriigist tubakatooteid aktsiisivabalt Eestisse toimetada isiklikuks kasutamiseks, kusjuures maksuhalduril on alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoodete kogus ületab 800 sigaretti (40 pakki). Kaebajalt võeti ära 32 000 sigaretti ehk 1600 pakki. Ringkonnakohus jääb 18.05.2020 otsuses haldusasja nr 3-19-284 väljendatud seisukohale, et kuni 800 sigareti puhul ei tule igal juhul eeldada kauba toomist isiklikuks tarbeks. Sellist vahetut eeldust
-st ei tulene, vaid
Ringkonnakohus nõustub aga kaebajaga selles, et ka sarnaselt eelviidatud haldusasjale ei esine praegusel juhul alust keelduda 800 sigareti osas
Arvestades, et kaebaja ise suitsetab, on eluliselt usutav, et vähemalt osa sigarettidest oli soetatud isiklikuks tarbimiseks. 800 sigaretti ehk 40 pakki on aktsepteeritav kogus, mida inimene võib endale võimalusel soodsalt osta. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt maksuhaldurile ja halduskohtule, et sigarettide leidmise asukoht, kogus, reisi eesmärk ja sigarettide mark ei välista kuidagi seda, et 800 sigaretti soetas kaebaja enda tarbeks. Kui sigarette soetati nii isiklikul kui ärilisel eesmärgil, pole põhjust tõlgendada olukorda kaebaja kahjuks ning lugeda kogu kaup mitte enda tarbeks soetatuks. Pole oluline, et väärteomenetluses konfiskeeriti kogu kaup. Maksumenetluses tuleb maksuhalduril asjaolusid hinnata iseseisvalt. Ringkonnakohtu hinnangul pole määrav ka see, et kaebaja polnud isiklikuks tarbeks soetatud kaupa mingil viisil eraldi hoiustanud. Tõenäoliselt polnudki kaebaja täpselt läbi mõelnud, millise koguse sigarettidest ta endale jätab, vaid oli rahalisi võimalusi arvestades kokku ostnud võimalikult suure koguse. 16. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 16.03.2020 otsuse ja 14.11.2018 maksuotsuse osas, mis puudutab 800 sigareti aktsiisimaksuga maksustamist. Seega rahuldab ringkonnakohus 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.