KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
- november 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-19-16893 Tsiviilasi XXa hagi CCi vastu abielu lahutamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXa, lepinguline esindaja V.K. Kostja CC Resolutsioon Jätta läbi vaatamata XXa hagi CCi vastu abielu lahutamise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Hagejal on õigus taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud ja menetluse käik
- XXa esitas 30.10.2019 Pärnu Maakohtule hagi (tl 2-3) CCi vastu abielu lahutamise nõudes. Abielu on sõlmitud xx xx xxxx Londonis Ühendkuningriigis. Pooled ei ela koos kolm aastat ega suhtle omavahel, neil ei ole ühiseid lapsi ega ühisvara. Kostja ei ole vastanud hageja ettepanekutele lahutada abielu perekonnaseisuasutuses.
- Enne hagi menetlusse võtmist esitas kostja 02.12.2019 vastuse (tl 8), milles võttis hagi õigeks. Vastuses märkis kostja, et viibib hetkel välismaal ega tea, millal tagasi tuleb ning seetõttu oleks kohtusse ilmumine tema jaoks ebamõistlikult koormav. Ta palus asja lahendada istungit pidamata. Nii hagiavalduses kui kostja vastuses oli tema elukoht märgitud xxxxx linnas xxxxx maakonnas.
- Kohus võttis 11.12.2019 määrusega (tl 11-12) hagi menetlusse, määras asjas eelistungi
- jaanuariks 2020 ning keeldus kostja õigeksvõtu vastuvõtmisest. Kohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt tuleb pooled abielu lahutamise Tsiviilasi nr 2-19-16893 asjas isiklikult ära kuulata ning seda ei tee kohus vaid siis, kui poolel on mõjuv põhjus kohtusse mitteilmumiseks. Selliseid põhjuseid asjas kohus määruse tegemise hetkel ei leidnud. Samuti märkis kohus, et õigeksvõttu ei saa vastu võtta juba seetõttu, et pooled ei ole avaldanud abielu lahutamisele kohaldatavat õigust perekonnaseaduse § 641 lg 3 kohaselt ning ei ole selge, millist abielu lahutada soovitakse (puudus abielutunnistuse eestikeelne tõlge). Kohus juhtis määruses tähelepanu ka asjaolule, et ebaselge on Eesti kohtu pädevus käesolevas asjas, kuivõrd kostja on 2019.a septembris registreerinud rahvastikuregistris enda aadressi hageja aadressiga kattuvaks aadressiks Ühendkuningriigis ning ka kostja vastus on saadetud Ühendkuningriigist.
- 15.01.2020 eelistungile ilmus kostja, kes aga tõlki taotlemata ja kaasa võtmata ei vallanud eesti keelt tasemel, et olnuks võimalik istungit läbi viia. Hageja istungile ei ilmunud, teatades 14.01.2020, et elab Ühendkuningriigis ja tema jaoks oleks istungile ilmumine koormav ja kulukas. Hageja palus lahendada asi tema juuresolekuta. Kohus lükkas istungi edasi ja määras uue istungi aja 25.03.
- Seoses riigis kehtestatud eriolukorraga tühistas kohus 25.03.2020 istungi 17.03.2020 kirjaga, märkides, et kui pooled esitavad isiklikult allkirjastatud kokkuleppe abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kohta, võib kohus hageja puhul piirduda telefonivestlusega, kostja saaks kohtuistungil ära kuulata tõlgi abil. Hageja teatas 23.03.2020 kohtule oma telefoninumbri +xxxxxxxxxxxx ning palus kohtul temale helistada, pooled esitasid 01.04.2020 ühiselt allkirjastatud kohaldatava õiguse kokkuleppe (Eesti õigus, tl 55). Kohus määras uue istungi toimumisajaks 15.05.
- Hageja esindaja teatas 04.05.2020 (tl 57-58), et seoses eriolukorra ja lennuühenduse puudumisega taotlevad pooled asja lahendamist kirjalikus menetluses, sest mõlemad viibivad Inglismaal. Kuivõrd kostja ise ei teatanud kohtule oma mitteilmumise võimatusest ega ilmunud 15.05.2020 kohtusse, lükkas kohus istungi edasi
- juuniks
- Vahetult pärast istungit saabus kostjalt e-kiri (tl 65-66), milles ta kinnitas, et viibib Inglismaal tööasjus (elab peamiselt Eestis) ega saa eriolukorra tõttu Eestisse tulla. Ta pakkus võimalust kuulata teda samuti ära telefoni teel või videokonverentsi vahendusel.
- Kokkuleppel kostjaga õnnestus teda telefoni teel ja tõlgi abil 01.07.2020 ära kuulata (protokoll tl 70-71). Kohus selgitas kostjale, et teeb asjas sisulise lahendi või jätab hagi läbivaatamata pärast vestlust hagejaga. Hagejaga proovis kohus ühendust saada 02.07.2020, kuid ebaõnnestunult (telefon annab teadet „Viga numbri valimisel“). Pärast kohtu pöördumist teatas hageja esindaja 03.07.2020 uuesti juba varem teatatud numbri ning lubas, et hageja helistab ise kohtule 13.07.
- Hageja ei ole senini kohtule helistanud, esindaja teatas kohtu 15.07.2020 kirja vastuseks 22.07.2020 sama numbri kolmandat korda. Kohus on proovinud kõnealusel numbril hagejat tabada ka 14.10.2020 ja 17.11.2020, kuid veateade on sama. Kohtu põhjendused
- Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Nimetatud sätte kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kuivõrd abielu sõlmiti Ühendkuningriigis ja soovitakse lahutada Eesti Vabariigis, samuti on esitatud menetlusdokumentide kohaselt poolte elukohad eri riikides (hagejal Ühendkuningriigis ja kostja Eesti Vabariigis), tuleb kohtualluvuse määramisel pöörduda Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 2201/2003 poole, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja 2
(4)Tsiviilasi nr 2-19-16893 täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000 (edaspidi Määrus). Nimetatud määrusele viitab rahvusvahelise kohtualluvuse puhul ka TsMS § 70 lg 4 p 2, mille järgi Määruse kohaldamine on kohustuslik. 9. Määruse artikkel 3 sätestab üldise kohtualluvuse reeglid järgmiselt: 1. Abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses,
- a)kelle territooriumil: - on abikaasade alaline elukoht või - oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või - on kostja alaline elukoht või - on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht või - on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist või - on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kui seal on tema alaline asukoht;
- b)kelle kodanikud mõlemad abikaasad on või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kus on mõlema abikaasa alaline asukoht. Tuginedes kostja andmetele rahvastikuregistris ning temaga läbiviidud ärakuulamisele ning teadaolevatele andmetele hageja kohta, leiab kohus, et asjas ei esine ühtki ülalviidatud alluvussätet, mille alusel saaks asja läbi vaadata Eesti kohtus. Vaidlust ei ole selles, et hagejal Eesti Vabariigiga seos puudub. Tegemist ei ole Eesti kodanikuga, ta ei ole kunagi Eestis elanud (kostja on selgitanud, et Eestis abiellumise takistuseks oli asjaolu, et hageja ei saanud viisat) ja tema alaline elukoht on hagi kohaselt Ühendkuningriigis. Kostja väide, et tema alaline elukoht on Eestis, ei ole usutav ega ole millegiga tõendatud. Kostjal on Eesti rahvastikuregistris aadresse kolm – neist kaks on Ühendkuningriigis (sh viimane registreeritud 06.09.2019) ja üks Eesti Vabariigis xxx. Samas on nimetatud aadress märgitud muu kontakti all, elukoha aadressiks on alates 27.09.2011 xxx, Suurbritannia. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et ei ole vähemalt abielu sõlmimisest
(2013)Eestis töötanud ja elab Ühendkuningriigis olles praegu aadressil xxx (seda aadressi rahvastikuregistris ei ole). Hagi esitamise ajal elas ta viimati registreeritud aadressil xxx, London. Eestis käis kostja jaanuaris 2020 istungi tõttu, lahkus vahetult pärast seda ega ole rohkem saanud tagasi tulla. Märkimisväärne on ka see, et kohus on asjas saatnud kostjale xxxxx linnas asuvale aadressile 15.05.2020 istungile kohtukutse, mille kordnik on tagastanud märkega „Korteriühistu juhatuse liikme sõnul on korter juba paar aastat elaniketa“ (tl 56-57). Eelnevast lähtuvalt ei ole ega saa olla kostjal Eestis alalist elukohta Määruse art 3 mõttes ja seega puudub Eesti kohtul pädevus hagi läbivaatamiseks. Asjaolusid arvestades ei pea kohus mõistlikuks enam hagejaga isiklikku kontakti otsida ja jätab hagi läbivaatamata hagejaga vestlemata, sest võib eeldada, et kohtualluvuse osas hageja ärakuulamine mingit muutust kaasa ei too. Hagejal on Eestis lepinguline esindaja, kelle kaudu saab asja lõpetava lahendi jõustada ja abielupooltele jääb õigus lahutada abielu Ühendkuningriigis pädevas asutuses. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-19-16893 10. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Küll aga on hagejal TsMS § 150 lg 1 p 3 järgi õigus taotleda asjas tasutud riigilõivust poole tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 4
(4)